1-18-3071/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-18-3071

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kaitsja

Silver Reinsaar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Pjotr Jastremski elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Pjotr Jastremski, isikukood 39812135223, viibimiskoht

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 25.04.2017 ja 15.04.2020

Kohtuasja läbivaatamise aeg

16.11.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta Pjotr Jastremski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Välja mõista Pjotr Jastremskilt menetluskuluna riigituludesse 217,20 eurot (kakssada

seitseteist eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi

osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga

99918700028236 ning selgitusse märkida „Pjotr Jastremski, 1-18-3071, menetluskulu“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile

täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simson

Straus kasuks 217,20 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt

süüdimõistetu Pjotr Jastremski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Pjotr Jastremskile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3071 tunnistati Pjotr

Jastremski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 30.06.2017 otsusega mõistetud karistus 2

aastat 6 kuud 21 päeva vangistust ning kohus mõistis Pjotr Jastremskile liitkaristuseks 2 aastat 11

kuud 21 päeva vangistust. Kohus luges Pjotr Jastremski karistuse kandmise alguseks 25.04.2017.

Kohtuotsus jõustus 12.06.2018.

Viru Vangla esitas 16.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pjotr Jastremski

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohus jättis 21.12.2018 määrusega Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev tingimus, s.o isik ei olnud

ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast.

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2019 määrusega tühistati Viru Maakohtu 21.12.2018 määrus ning

kohus saatis Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

vabastamise materjalid kohtule uueks arutamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust,

ei toeta Pjotr Jastremski tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali,

et ei soovi osa võtta Pjotr Jastremski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse

läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Pjotr

Jastremski ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

16.11.2018 toimunud kohtuistungil palus Pjotr Jastremski, et kohus vabastaks ta tingimisi enne

tähtaega. Pjotr Jastremski tunnistab, et on halvasti käitunud, kuid ta tahaks oma patud lunastada

ning ühiskonda sulanduda. Pjotr Jastremski täpsustas kohtuistungil ka distsiplinaarkaristuste

tagamaid. Lisas, et vangistuses viibitud aja jooksul on kõik muutunud – suhtub endasse ning

teistesse teistmoodi ja ka tema maailmavaade on muutunud. Ta saab aru, et käitus valesti ning ta

ei taha elada sellist elu nagu enne. Vanglas on ta töötanud, koristanud ning raamatuid lugenud. Ta

oleks nõus kohustusega pöörduda seoses narkootikumidega psühhiaatrilisele ravile. Pjotr

Jastremski lisab, et halvale teele on viinud teda seltskonna mõju ning halvad majanduslikud

olukorrad. Ta oleks ka nõus sellega, et kohus keelaks tal suhtlemise kriminaalkorras karistatud

isikutega, sest viimane aitaks teda õiguskuulekale käitumisele. Narkootikumidega oli probleeme

väljas, kuid nüüd on tervisega probleem (südamega probleem). Ta on väga tänulik vangla

personalile ning teistele inimestele. Pjotr Jastremski on valmis elama täisväärtuslikku eluviisi ning

soovib näidata, et temast on saanud korralik inimene.

Kaitsja hinnangul on vangistuse eesmärgiks muuta inimese mõtlemisviisi, et muuta kuritegelik

väärmõtlemine heaks ja õiglaseks mõtlemisviisiks. Kui lugeda Pjotr Jastremski iseloomustust, siis

oleks ebaaus jätta märkamata, et vangistuse kestel on toimunud märgatav paranemine Pjotr

Jastremski käitumises. Vangla on nentinud, et vangistuse algusajal polnud Pjotr Jastremski näol

tegemist just kõige õiguskuulekama inimesega. Kinnipeetava iseloomustus on aga harukordselt

positiivne ning kõik viitab sellele, et vangistus on Pjotr Jastremski puhul praeguseks saavutanud

temalt oodatud eesmärgi. Isik on kasutanud vangistust äärmiselt mõistlikult - kooli lõpetamine,

töötamine majandustöödel, raamatute lugemine ning edukas osalemine huviringides,

programmides ning muusika- ja pereteraapias. Kinnipeetava iseloomustuses tulevad väga hästi

esile Pjotr Jastremski mõtlemises toimunud muudatused. Vangla iseloomustuses on kirjas, et isik

on mõistnud, et vajab stabiilsust. Võrreldes vangistuse algusega on Pjotr Jastremski käitumine

kaaskinnipeetavate ja ametnikega viisakas, paranenud on analüüsioskus, isik suudab

konfliktiolukorras end kontrollida ning lahendada erimeelsused sõnadega kasutama selleks

vägivalda. Pjotr Jastremski kirjeldab ka realistlikult erinevate tegude võimalikke tagajärgi.

Kaitsealune kahetseb kuritegude toimepanemist ja mõtlematut käitumist. Ta on vangistuses

näidanud, et on võimeline eesmärke püstitama ja neid täitma. Suudab „ei“ öelda ja lähtuvalt

iseenda analüüsivõimest otsuseid vastu võtta. Kinnipeetava iseloomustusest joonistub välja isiku

mõtlemisviisi ja käitumise muutus vangistuse ajal. Sedavõrd positiivset iseloomustusest näeb

vanglalt harva. Kaitsja lisab, et väga edukalt on vähendatud ka kuritegudega seonduvaid riske ning

vangla iseloomustusest ilmneb, et tegelikult on kõik praeguseks juba maandatud.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pjotr Jastremski ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Pjotr Jastremski on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi

ennetähtaegse vabastamise korral. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on sobilik

elektroonilise valve kohaldamiseks ning kohtule esitatud materjalidest selgub, et olemas on ka

vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule piisava sissetuleku ning võimaldaks

tegeleda võlgnevuste likvideerimisega. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et käesolevaks ajaks on

kinnipeetava läbisaamine oma perekonnaga paranenud ning perekonnas ollakse üksteisele toeks.

Kõike eeltoodut arvesse võttes hindab kohus kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi väga

heaks.

Pjotr Jastremski on kasutanud käesolevat vangistusaega aktiivselt enda probleemkäitumisega

tegelemiseks. Pjotr Jastremski on töötanud kohusetundlikult majandustöödel, omandanud

põhihariduse,

läbinud

sõltuvuskäitumise

muutumisele

suunatud

sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening õigusrikkujatele“, saanud psühhiaatrilist ravi, läbinud erinevaid vestlusi,

osalenud edukalt muusikateraapias, pereteraapias ning noortele kinnipeetavatele suunatud

motivatsioonisüsteemis ning võtnud aktiivselt osa huviringidest. Järelikult on uute kuritegude

toimepanemise riske läbi erinevate tegevuste läbimise maandatud. Samas ei saa kohus jätta

arvestamata kinnipeetava kehtivaid distsiplinaarkaristusi – kinnipeetava iseloomustusest selgub,

et Pjotr Jastremskil on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuivõrd kinnipeetav ei

ole isegi vanglas olnud suuteline alluma kehtestatud reeglitele, siis ei saa kohus olla veendunud,

et ta oleks selleks suuteline ka vabaduses.

Kohus võtab arvesse, et vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine võrreldes varasemaga

paranenud, kuid kohus ei saa jätta tähelepanuta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid.

Pjotr Jastremski näol on tegemist isikuga, keda on vaatamata tema noorele eale juba korduvalt

väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest

korda. Sealhulgas on Pjotr Jastremskile korduvalt antud võimalus olla kriminaalhooldusel, teda on

allutatud elektroonilisele valvele ning teda on varasemalt ka karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega vabastatud, kuid kriminaalhooldused ebaõnnestusid, sest kuritegude toimepanemine tema

poolt jätkus. Samuti esitati kohtule korduvalt erakorralisi ettekandeid kriminaalhooldusega

kaasnevate kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumiste tõttu. Järelikult, kui võtta arvesse

kinnipeetava varasemat elukäiku, siis eksisteerib Pjotr Jastremski puhul oht, et ta võib vabaduses

suure tõenäosusega jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kuivõrd isik tarvitas käitumiskontrolli

ajal narkootikume ning pani kuritegusid toime grupis, siis suurendab tema puhul uute kuritegude

toimepanemise riski lisaks sõltuvus kanepist ning kriminaalse taustaga isikutest koosnev

suhtlusringkond. Tõsi, vangla materjalidest nähtub, et Pjotr Jastremski mõtlemises, käitumises ja

hoiakutes on vangistuses toimunud suured muutused. Samas seavad kinnipeetava varasem elukäik

ning kehtivad distsiplinaarkaristused kahtluse alla kinnipeetava tahte kehtestatud korrast kinni

pidada.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud

asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Pjotr Jastremski vabastamisega tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik

kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp