2-18-4677/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-4677

Tsiviilasi

OÜ Auricu hagi Venditehnik OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 185/2018/86 ja

kohustuse täitmisena saadu tagastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

11 193 eurot 3 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Venditehnik OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. märts 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Venditehnik OÜ (registrikood 11237981),

seaduslik esindaja Jaan Tepp

Vastustaja (hageja): OÜ Auricu (registrikood 11378999),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsus muutmata ja Venditehnik OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Venditehnik OÜ kanda. Välja mõista

menetluskuluna Venditehnik OÜ-lt OÜ Auricu kasuks 1040 eurot (ilma käibemaksuta) ja

viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Auricu (hageja) esitas 27. märtsil 2018 hagi Venditehnik OÜ (kostja) vastu, milles palub

tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86.

Hagi asjaolude kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 26. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr

2-17-15176 kompromissi, millega hageja kohustus kostjale tasuma tsiviilasjas nr 2-17-15176

esitatud nõuete katteks 12 000 eurot hiljemalt viie päeva jooksul määruse tegemisest.

Kompromissi p-s 6 kinnitas hageja, et ei esita kostja vastu nõudeid, mis võivad tuleneda

alltöövõtulepingust nr 2016-03-10, v.a võimalikud garantiinõuded.

Kostja kohustus poolte vahel 30. septembril 2016 sõlmitud alltöövõtulepinguga nr 2016-03-10

ehitama välja Tartus Rahu tn 7a asuva korterelamu ventilatsioonisüsteemid. Kuna kostja tehtud

töödes ilmnesid töövõtugarantii ajal puudused, nõudis hageja kostjalt 18. detsembril 2017

puuduste kõrvaldamist võimalikult kiiresti. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest,

põhjendades seda hageja poolt arve tasumata jätmisega. Samas ei olnud hageja arvet tasumata

jätnud, vaid oli selle tasaarvestanud leppetrahvinõudega kostja vastu. Kuna kostja keeldus

puuduste kõrvaldamisest, sõlmis hageja Augumeister OÜ-ga 31. jaanuaril 2018 töövõtulepingu

garantiikohustusest tulenevate tööde teostamiseks. Tööde maksumus oli 6864 eurot, mille osas

Augumeister OÜ esitas hagejale 31. jaanuaril 2018 arve nr 1664. Hageja esitas nimetatud kulu

hüvitamiseks 31. jaanuaril 2018 kostjale arve nr 1417 ning 2. veebruaril 2018

tasaarvestusavalduse enda nõude tasaarvestamiseks kostja nõudega 6864 euro ulatuses.

Ülejäänud võlgnevuse katteks tasus hageja kostjale 5136 eurot. Kohtutäitur alustas kostja

7. veebruari 2018 täitmisavalduse alusel täitemenetluse Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2018

määrusest tuleneva 6864 euro suuruse nõude täitmiseks (täiteasi nr 185/2018/86). Kuna kostja

vastav nõue on lõppenud seoses tasaarvestusega, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks.

25. juulil 2018 esitas hageja täiendava seisukoha, milles märkis, et kuigi kohtutäitur on

täitemenetluse seoses nõude rahuldamisega lõpetanud, ei anna see alust kohtumenetluse

lõpetamiseks, kuna hagejal on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastu õiguslik huvi. Kuna

täitedokumendist tulenev kostja nõue lõppes enne täitemenetluse alustamist tasaarvestusega,

viidi täitemenetlus läbi põhjendamatult. Hageja esitas täiendava nõude, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks alusetu rikastumise sätete alusel välja võlgnevus 6955 eurot 20 senti

(koosneb täitemenetluse raames rahuldatud kostja nõudest ja kohtutäituri tasust 91 eurot 20

senti) ning viivis võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28. märtsist

2018, mil kohtutäitur võttis summa hageja pangakontolt maha.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole Augumeister OÜ arvel nr 1664

kajastatud töid tegelikkuses teostanud. Tartu linn, Rahu tn 7a korteriühistu esimees ei ole arvet

aktsepteerinud, vaid on kinnitanud, et korteriühistu ei ole nõudeid esitanud ega puuduste

kõrvaldamist tellinud. Hageja ei ole järginud vaegtööde fikseerimise korda ega esitanud

kostjale vaegtööde akti. Hageja nõudmisel lisati 26. jaanuari 2018 kompromissi hageja

võimalus esitada alltöövõtulepingust tulenevaid garantiinõudeid. Hageja kasutas seda

pahauskselt ära, sõlmides 5 päeva pärast kompromissimääruse tegemist Augumeister OÜ-ga

töövõtulepingu

väidetava

garantiikohustuse

täitmiseks.

Kuna

hageja

ei

täitnud

alltöövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, siis alltöövõtuleping ei lõppenud ja

töövõtugarantii tähtaeg peatus. Hageja ei andnud kostjale konkreetset tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. novembri 2018 otsusega hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjas

nr 185/2016/86 lubamatuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6955 eurot 20 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 192 eurot 8 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 28. novembrist 2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1860 eurot.

Maakohus nõustus hagejaga, et teostatud tööde lõppakti allkirjastamisega loeti kõik

alltöövõtulepingust tulenevad tööd hagejale üleantuks ja algas alltöövõtulepingu p-s 11.1

kokkulepitud töövõtugarantii. Kostja seisukoht, et garantii ei hakanud tööde üleandmisest

kehtima, kuna alltöövõtuleping oli lõpetamata, ja hakkas kehtima pärast tsiviilasjas nr 2-17-

15176 kinnitatud kompromissi, ei põhine alltöövõtulepingul ega seadusel (VÕS § 230 lg 2).

Hageja esitatud fotodega puudustest, hooldustöid tegeva ettevõtte kirjaga ja korteriühistu

juhatuse koosoleku protokolliga nr 3 on tõendatud, et kostja tehtud töös ilmnesid puudused.

Kostja ei vaielnud hagejale saadetud e-kirjades puuduste esinemisele vastu ning kostja

seadusliku esindaja Jaan Tepi vande all antud ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et hoonet ei

saanud kasutada. Hooldustöid tegeva ettevõtte kirjast ja hageja seadusliku esindaja Rainis

Rebase vande all antud ütlustest tuleneb, et puudused ilmnesid garantiiperioodil.

Alltöövõtulepingust ega seadusest ei tulene nõuet fikseerida vaegtööd läbi objekti ülevaatuse ja

kirjalikku taasesitamist võimaldava akteerimise, mis peab olema allkirjastatud kõigi osapoolte

poolt. Kostja vastav vastuväide on põhjendamata ja tõendamata.

Hageja on kostjat ilmnenud puudustest teavitanud ning nõudnud korduvalt garantiikohustuse

täitmist. Kuna hageja jättis konkreetse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määramata, tuli kostjal

kohustus täita VÕS § 114 lg 1 teisest lausest tulenevalt mõistliku aja jooksul. Alltöövõtulepingu

p 11.2 teise lause kohaselt pidi kostja sellised puudused, mis raskendavad ehitise

ekspluateerimist, likvideerima viivitamatult.

Kohtu hinnangul on kostja, leides, et vaegtööde tegemise kohustus on peatanud, kohustuse

täitmisest keeldunud. Töövõtjal lasuv garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise

kohustus ei ole vastastikused kohustused, mistõttu töövõtja ei või garantiikohustuse täitmisest

VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda. Välistatud ei ole töövõtja täitmisest keeldumise õigus VÕS

§ 110 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). VÕS

§ 110 lg-st 1 tulenevalt võib kohustuse täitmisest keelduda üksnes juhul, kui sissenõutav nõue

ei ole piisavalt tagatud. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud eeldus oleks täidetud.

Alltöövõtulepingu järgi oli tööde maksumuseks 107 840 eurot ja poolte vahel tekkis vaidlus

üksnes viimase arve osas.

Kuna kostja keeldus kohustuse täitmisest õigustamatult, oli hagejal õigus vastavalt

alltöövõtulepingu p 11.2 kolmandale lausele tellida tööd kolmandalt isikult ning nõuda kostjalt

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Hageja on 7. juuni 2018 seisukohas lükanud ümber

kostja väite, mille kohaselt Augusmeister OÜ ei ole arvel nr 1664 kajastatud töid tegelikkuses

teostanud. Tööde teostamine Augumeister OÜ poolt on tõendatud.

Kostja oli garantiitööde nõudest kompromissi sõlmimise ajal teadlik, mistõttu ei saa rääkida

hageja poolsest garantiinõude fikseerimise pahatahtlikust ärakasutamisest. Hagejal oli VÕS

§ 197 lg 1 alusel õigus oma 6864 euro suurune nõue kostja vastu tasaarvestada kostja tsiviilasjas

nr 2-17-15176 kinnitatud kompromissist tuleneva 12 000 euro suuruse nõudega hageja vastu.

Kuna tasaarvestusolukord tekkis pärast kompromissimääruse jõustumist, on alus, millel

põhinevad hageja vastuväited kohtulahendi sundtäitmisele, tekkinud pärast selle jõustumist.

Eeltoodust tulenevalt tunnistas maakohus sundtäitmise täiteasjas nr 185/2018/86 lubamatuks.

Vaidlus puudub selles, et kohtutäitur võttis täitemenetluses 28. märtsil 2018 hageja

pangakontolt 6955 eurot 20 senti. Kuna täitedokumendist tulenev kostja nõue hageja vastu oli

tasaarvestusega lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt 6864 euro tagastamist VÕS § 1028

lg 1 alusel. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral jäävad

täitekulud TMS § 221 lg 4 alusel sissenõudja kanda, on kostja kohustatud hagejale hüvitama ka

kohtutäituri tasu 91 eurot 20 senti. Arvestades täiendava nõude esitamise aega, mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25. juulist 2018.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Lisaks palub kostja nõuda Tartu linn, Rahu tn 7a korteriühistult välja ventilatsiooni

hooldustööde lepingu koopia Augumeister OÜ-ga ja selle alusel sooritatud tööde eest tasumise

aktide ja arvete koopiad ning kuulata menetlusosalistena vande all üle Jaan Tepp, Rainis

Rebane, Gunnar Paama (Augumeister OÜ seaduslik esindaja) ja Matti Kangor (Tartu linn, Rahu

tn 7a korteriühistu seaduslik esindaja).

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt alustas Augumeister OÜ väidetavalt tööde

teostamist 31. jaanuaril 2018 ja andis teostatud tööd hagejale aktiga üle 12. aprillil 2018, kuid

esitas tööde eest arve juba 31. jaanuaril 2018. Sellist praktikat tehnilise töömahu selgusetuse

juures ehitussektoris reeglina ei kasutata. Hageja 2. veebruari 2018 tasaarvestusavalduses ei ole

vaegtöid loetletud ja on selgusetu, millised tööd teostati kostja asemel ning millised tööd tegi

Augumeister OÜ korteriühistuga sõlmitud hooldustööde lepingu raames.

Korteriühistu 17. jaanuari 2018 protokollist nr 3 ja 18. detsembri 2017 e-kirjast nähtub, et

Augumeister OÜ ei alustanud töid mitte 31. jaanuaril 2018, vaid juba 2017. aasta (ekslikult

märgitud 2018. aasta) sügis-talvisel perioodil. Samuti ei ühti hageja 18. detsembri 2017 ja

17. jaanuari 2018 e-kirjades loetletud vead arvel nr 1664 kajastuvate töödega. Hageja on

lasknud meelevaldselt kanda arvele nr 1664 ka 2017. aasta sügis-talvisel perioodil

hooldustööde raames tehtud töid, mis ei ühti hageja ja Augumeister OÜ 31. jaanuari 2018

töövõtulepingus ettenähtud töödega. Maakohus on jätnud hindamata, millised tööd on teostatud

hooldustööde lepingu ja millised vaegtööde töövõtulepingu raames.

Maakohus on andnud asjas esitatud tõenditele tuginedes eksliku hinnangu kostja kohustuse

täitmisest keeldumisele ja jätnud hindamata kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused.

Kostja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et kostja ei keeldunud garantiitööde teostamisest.

Kostja kasutas kompromissieelses vaidluses VÕS § 111 lg-t 1, kuna hageja ei täitnud vaatamata

kostja korduvatele meeldetuletustele endal lasuvat kohustust tasuda tööde teostamise eest tasu.

Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja teostatud tasaarvestus on õigustatud, kuna

kostja keeldus garantiikohustuse täitmisest. Kontrollida tuleb kostja vastuväiteid võimaliku

keeldumise kohta ja vaadelda tuleb ka poolte kirjavahetust.

Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas rakenduda võis töövõtja täitmisest keeldumise õigus VÕS

§ 110 lg 1 alusel. Kostja oli sunnitud alltöövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks pöörduma

kohtusse, kuid kuna nõude protsessuaalne realiseerimine oli ebakindel, rakendas kostja hageja

nõuete täitmisel VÕS § 110 lg-t 1.

Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõuet kostja vastu saab pidada VÕS § 197 lg 1 alusel

siduvaks tasaarvestuse aluseks ning kas hageja 2. veebruari 2018 tasaarvestusavaldust saab

VÕS § 198 alusel lugeda automaatselt teisele poolele siduvaks, kui kostja esitas sellele koheselt

vastuväite. Garantiikohustuse raames esile tulnud vaegtööde praktika eeldab korrektse

vaegtööde akti koostamist, mis on allkirjastatud tellija ja omaniku järelevalve poolt. Hageja on

oma nõude tõendamiseks esitanud ainult ebaselged e-kirjad ja korteriühistu vastuolulise

protokolli. Maakohus on jätnud hindamata kostja vastuväited tasaarvestuse aluste esinemisele.

Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kostja korduvaid vastuväiteid tasaarvestusavaldusele saab

VÕS § 200 lg 4 alusel pidada tasaarvestuse piiranguks. Tasaarvestuse materiaalõiguslikuks

eelduseks on mh tasaarvestuseks kasutatava nõude selgus.

Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas hageja võis enda nõuet kostja vastu tasaarvestada enne

Augumeister OÜ-le arve tasumist. Augumeister OÜ 31. jaanuari 2018 arve nr 1664 tasumise

tähtaeg oli 7. veebruar 2018 ja vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 tekkis hagejal tasaarvestusõigus

omapoolse kohustuse täitmisega. Kostja seaduslik esindaja ei andnud vande all selget vastust

arve maksmise kuupäeva osas. Kostja arvates ei tasunud hageja arvet nr 1664 enne kostjale

tasaarvestusavalduse esitamist. Seoses sellega palub kostja nõuda hagejalt välja arve tasumise

väljavõte kuupäevade selgitamiseks.

Hageja ei andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks konkreetset tähtaega. Ringkonnakohtul

tuleb hinnata, milline on VÕS § 114 lg 1, § 115 lg 2 ja § 646 lg 5 alusel puuduste kõrvaldamise

mõistlik aeg. Täiendav tähtaeg tuleb võlgnikule anda selgelt, st võlgnik peab aru saama, et talle

antakse viimane võimalus. Kui kostjale oleks antud konkreetne aeg, oleks ta puudused

kõrvaldanud. Maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväidet, mille kohaselt kostja soovis ära

oodata kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-17-15176 ja sellest tuleneva nõude tasumise, millega oleks

lõpetatud alltöövõtulepingust tulenev õiguslik vaidlus.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et viivitamatut likvideerimist vajavate puuduste

kõrvaldamise seadmist sõltuvusse hageja poolsest kohustuse täitmisest tuleb käsitleda kostja

poolse viivitamatust likvideerimisest keeldumisena. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja on vande

all antud ütlustes väitnud, et ta ei ole kohustuse täitmisest keeldunud. Maakohus on õigesti

leidnud, et kostjal ei olnud õigust garantiikohustuse täitmisest keelduda.

Kuna kostja keeldus kahel korral garantiitööde tegemisest, ei pidanud hageja VÕS § 647 lg-te

1 ja 2 kohaselt määrama kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega ning võis lasta kostja

töös esinevad puudused kõrvaldada kolmandal isikul ja nõuda kulu hüvitamist kostjalt.

Puuduste kõrvaldamiseks mõistliku aja määratlemine olnuks vajalik vaid juhul, kui kostja ei

oleks puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Seetõttu ei ole vaja tuvastada puuduste kõrvaldamise

mõistliku tähtaja pikkust ega seda, kas see oli möödunud ajaks, mil Augumeister OÜ asus

puudusi kõrvaldama.

Kostja viited VÕS § 111 lg-le 1 garantiikohustuse täitmisest keeldumise alusena on

asjakohatud, kuna maakohus on Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti leidnud, et kostjal ei

olnud õigust garantiikohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda.

Maakohus leidis õigesti, et kostjal puudus õigus keelduda garantiikohustuse täitmisest VÕS

§ 110 lg 1 alusel. Õige ei ole kostja väide, et tal oli õigus VÕS § 110 lg 1 alusel

garantiikohustuse täitmisest keelduda, kuna nõude protsessuaalne realiseerimine oli ebakindel.

Kostja ei esitanud maakohtus hagile vastavat vastuväidet ja ei ole põhjendanud, milles seisnes

nõude protsessuaalse realiseerimise ebakindlus.

Kostja esitatud vastuväited ei kujuta endast tasaarvestuse piirangut VÕS § 200 lg 4 tähenduses.

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestus lubatud, kui teine pool

esitab tasaarvestatava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt

nõude maksmapaneku. Maakohus on vastavalt Riigikohtu juhistele hinnanud, kas kostja

vastuväited hageja tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

Kostja vastuväited, mida kostja maakohtu menetluses esitanud ei ole, tuleb jätta tähelepanuta.

Kostja ei ole uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendanud.

Hageja vaidleb vastu apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisele ja kostja tõendite

kogumise taotlustele. Kostja ei ole põhjendanud uute tõendite kogumise ja asja juurde esitamise

lubatavust. Tegemist ei ole tõenditega, mida kostja ei oleks mõjuval põhjusel saanud välja

nõuda maakohtu menetluses. Poolte seaduslikud esindajad on juba maakohtus vande all üle

kuulatud ja kostja ei ole põhjendanud korduva ülekuulamise vajadust. Augumeister OÜ ja Tartu

linn, Rahu tn 7a korteriühistu seaduslikud esindajad ei ole käesolevas asjas menetlusosalisteks,

mistõttu ei saa neid vande all üle kuulata. Kui kostja on soovinud nimetatud isikute

tunnistajatena ülekuulamist, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole maakohtus

vastavat taotlust esitanud ega põhjendanud ülekuulamise lubatavust ringkonnakohtus, samuti

seda, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid soovib ta ütlustega tõendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja võis pöörata sundtäitmisele Tartu Maakohtu

26. jaanuari 2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva tasu nõude hageja vastu

olukorras, kus hageja oli pärast kohtumääruse tegemist tasaarvestanud 2. veebruari 2018

avaldusega kostja tasunõude oma kahjunõudega kostja vastu. Hageja kahjunõue tulenes

asjaolust, et hageja pidi tegema kulutusi kolmandale isikule seoses kostja poolt antud

töövõtugarantiist tulenevate kohustuste mittetäitmisega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas

olukorras, kus hageja võlgnes kostjale töövõtjana töövõtulepingu järgse töötasu, pidi kostja

täitma samas lepingudokumendis antud töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi.

Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kostja algatatud sundtäitmise lubamatuks, samuti mõistis

maakohus kostjalt välja hageja kasuks alusetu rikastumise sätete alusel 6955,20 eurot, mis

hageja oli tasunud kostjale ja kohtutäituri tasuks täitemenetluse käigus. Nõustudes maakohtu

otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks kõiki

maakohtu põhjendusi oma otsuses korrata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud hagile uusi vastuväiteid, millele ta ei ole maakohtus

tuginenud. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele palunud ringkonnakohtul jätta need kostja

vastuväited tähelepanuta (hageja vastuse p 3.10.). Vastuväited, mis kostja on esitanud alles

apellatsioonkaebuses on järgmised: hageja ja Augumeister OÜ ei saanud leppida kokku

puuduste kõrvaldamise tasus enne tööde lõpetamist; arvel nr 1664 märgitud tööd ei ühti kostjale

koos tasaarvestusavaldusega esitatud puudusi kirjeldavate dokumentidega; hageja ei ole

tasunud tasaarvestuse aluseks olevat arvet enne tasaarvestuse avalduse esitamist. Kostja ei ole

ringkonnakohtule põhjendanud, miks ta ei ole nimetatud vastuväiteid (loetletud ka hageja

apellatsioonkaebuse vastuse p-s 3.10.2) maakohtu menetluses esitanud (TsMS § 652 lg 4).

Ringkonnakohus jätab kostja vastuväited, mida kostja ei ole maakohtus esitanud tähelepanuta.

9. Hageja esitas tasaarvestusavalduse kostjale 2. veebruaril 2018, st enne tema suhtes

sundtäitemenetluse algatamist kostja poolt. Tasaarvestusavalduse aluseks oleva arve esitas

Augumeister OÜ hagejale 31. jaanuaril 2018 ja arve tasumise tähtajaks oli „7 pv neto“. Asjas

puudub vaidlus, et tegu oli ettemaksu arvega ja arve tasumise ajaks ei olnud Augumeister OÜ

töid teostanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sellises olukorras puudus hagejal õigus

tasaarvestuse tegemiseks kostja nõudega, mis tulenes 26. jaanuari 2018 kohtumäärusega

kinnitatud kompromissist.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-177-11 p-s 10 selgitanud, et lepingu rikkumise tõttu kulusid

kandma pidav pool võib nõuda ka veel kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks tulevikus

tehtavate kulutuste hüvitamist ette. Kostja ei ole asja menetluses tõendanud, et praaktööks

nimetatud tööd seoses ventilatsioonisüsteemiga ei olnud tingitud kostja kohustuste rikkumisest.

Kuna kostja jättis ise tema poolt antud garantii kohaselt garantiiperioodil ilmnenud puudused

kõrvaldamata, siis oli hageja õigustatud kasutama puuduste kõrvaldamiseks kolmanda isiku

(Augumeister OÜ) abi ja kostja on kohustatud hüvitama hagejale sellega tekkinud kulud kui

kahju VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi.

10. Kostja heidab hagejale ette, et ei hageja e-kirjades ega 2. veebruari 2018

tasaarvestusavalduses ei ole vaegtöid loetletud ja on selgusetu, millised tööd teostati kostja

asemel ja milliseid töid tegi Augumeister OÜ korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Samuti

väidab kostja, et talle esitatud arvel nr 1664 on ka muid töid peale garantiitööde.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõendamise üldpõhimõtte (TsMS § 230 lg 1) järgi peab

kumbki pool tõendama asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on

hageja kohustuseks tõendada, et kostja poolt tehtud töös (ventilatsioonisüsteemi rajamine) on

puudused, mis vajasid parandamist kostja poolt garantiikohustuse raames.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ei pooltevahelisest lepingust ega seadusest

ei tulene nõuet fikseerida vaegtööd kõigi osapoolte poolt allkirjastatud asjakohase aktiga.

Maakohus tuvastas puudused kostja poolt tehtud töös fotode, hooldustöid tegeva ettevõtte kirja

ning korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli nr 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu poolt nimetatud tõendite alusel tehtud järeldusega, et kostja tehtud töös ilmnesid

puudused. Ringkonnakohus märgib, et lisaks nimetatud tõenditele tõendavad puudusi kostja

tehtud töös ka korteriomanike allkirjad aktidel tööde teostamise kohta. Augumeister OÜ teostas

tööd 27. jaanuar kuni 13. märts 2018. Maakohtu menetluses ei ole ka kostja ise puuduste

olemasolu põhimõtteliselt vaidlustanud, keeldudes puudusi kõrvaldamast hoopiski teistel

asjaoludel (hageja ei olnud täitnud oma tasu maksmise kohustust ning ei ole andnud konkreetset

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaegtöid ei olnud fikseeritud vaegtööde aktis). Maakohus

juhtis põhjendatult tähelepanu kostja seadusliku esindaja J. Teppi vande all antud ütlustele, et

kostja oli teadlik, et hoonet ei saanud kasutada.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja nõuab temalt arve nr 1664 alusel ka muude tööde

kui garantiitööde eest tasumist. Kostja ei ole maakohtu menetluses avaldanud, et hageja poolt

Augumeister OÜ-le puuduste kõrvaldamise eest makstud tasu on analoogse töö eest makstavast

turu keskmisest tasust suurem. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja

vastutuse üle otsustamiseks ja vajalike garantiitööde mahu hindmaiseks on vajalik korteriühistu

ja Augumeister OÜ vahel sõlmitud hooldustööde leping. Tegemist on kolmandate isikute

vahelise lepinguga, mille sõlmimine ei saa kuidagi mõjutada kostja poolt võetud garantiist

tulenevate kohustuste täitmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja seadusliku esindaja vande all antud

ütlused selle kohta, et kostja ei keeldunud vaegtöid tegemast, on hindamata. Maakohus on

kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi hinnanud koosmõjus teiste tõenditega

(maakohtu otsuse lk 6 alt teine lõige). Ringkonnakohus on sellele viidanud ka kohtuotsuse p-s

10. 12. Kostja leiab, et asjas tuleb kontrollida tema vastuväiteid võimaliku keeldumise osas, sh

vaadelda pooltevahelist kirjavahetust. Seejuures tugineb kostja jätkuvalt sellele, et hageja ei

andnud talle garantiitööde teostamiseks konkreetset tähtaega.

Ringkonnakohus selgitab, et töövõtugarantii andmisest tekib eriline, töövõtulepingust

sõltumatu õigussuhe. Töövõtugarantiid tuleb käsitleda kui täiesti erinevat lepingut. Pooltel

puudub vaidlus, et sellise garantii kostja hagejale lepingu p-s 11.1 andis. Töövõtugarantiist

tulenevate õiguste maksmapanek sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest.

Töövõtugarantii täitmata jätmise korral saab tellija esitada garantii andja vastu täitmise nõude

VÕS § 108 alusel. Kuna antud juhul kostja garantii andjana garantiist tulenevaid kohustusi ei

täitnud, siis saab hageja nõuda sellest tulenevate kulutuste kui kahju hüvitamist VÕS § 115 lg

2 alusel.

Maakohus tuvastas, et hageja ei andnud kostjale konkreetset täiendavat tähtaega

garantiikohustuse täitmiseks. Samas oli hageja korduvalt kostjat garantiiperioodil ilmnenud

puudustest teavitanud ja 17. jaanuari 2018 e-kirjaga kohustas kostjat hiljemalt 22. jaanuariks

hagejale teatama, millal ta oma kohustused täidab. Kostja oleks saanud seega ise valida

kohustuse täitmiseks mõistliku aja (VÕS § 114 lg 1). Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus

hinnata, milline oleks antud juhul olnud puuduse kõrvaldamise mõistlik aeg (kostja taotlus

apellatsioonkaebuse p-s 10). Töövõtulepingu p-s 11.2 võttis kostja kohustuse, et sellised vead

ja puudused, mis põhjustavad ehitise lagunemise või raskendavad selle ekspluateerimist

(avariilised tööd) likvideerib alltöövõtja viivitamatult. Maakohus tuvastas põhjendatult, et

tegemist oli puudustega, mis tuli likvideerida viivitamatult ning kostja, leides, et vaegtööde

likvideerimise kohustus on peatunud, keeldus kohustuse täitmisest.

Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal õigus esitada täitmisest keeldumisele vastuväiteid seoses

tasu osalise mittesaamisega ja tugineda VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 kui võimalikele omapoolse

kohustuse keeldumise alustele. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega. Asjaolu, et kostja esitas hageja 2. veebruari 2018 tasaarvestusavaldusele

vastulause, ei tähenda, et hageja ei saanud oma kujundusõigust kasutada. VÕS § 198 kohaselt

tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse piiranguid VÕS § 200

tähenduses ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kostja vastuväide tasaarvestusele ei ole piirang

tasaarvestusele VÕS § 200 lg 4 alusel. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud

vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse

täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda (3-2-1-129-11 p 9). Kui teine pool

vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele

välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, antud juhul see nii ei ole.

13. Kostja kaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et hageja poolt maakohtule esitatud

tööde aktil (lk 80) ei ole korteriühistu allkirja. Ringkonnakohus rõhutab, et korteriühistu ei ole

pooltevahelise alltöövõtu lepingu pooleks. Ka töövõtugarantii kokkulepe on sõlmitud hageja ja

kostja vahel. Seega puudub pooltevahelises suhtes vajadus täiendavate korteriühistu poolsete

kinnituste järele, näiteks tööde aktide allkirjastamise kaudu.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et olukorras kus hageja oli oma nõude

kostja vastu 2. veebruari 2018 avaldusega tasaarvestanud ning kostja ikkagi algatas hageja vastu

sundtäitemenetluse 26. jaanuari 2018 kohtumääruse täitmiseks, esitas hageja põhjendatult

kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuigi Riigikohus on korduvalt

märkinud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-11-15 p 10), ei ole käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist. Kompromissis, mille

kohus kinnitas määrusega 26. jaanuaril 2018 leppisid pooled kokku, et kompromissi

sõlmimisega lõpetatakse kõik alltöövõtulepingust nr 2016-03-10 tulenevad vaidlused, va

garantiist tulenevad nõuded. Käesolevas kohtuasjas ei ole avatud uuesti vaidlus, mis leidis

lahenduse 26. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-15176. Käesolevas tsiviilasjas

vaieldaksegi kostja poolt antud garantiist tuleneva nõude üle. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise alus tekkis pärast kohtumenetluse lõppu tsiviilasjas nr 2-17-15176.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja õigusabikulude

suuruseks ringkonnakohtus 8 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 130 eurot /h 1040 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele 7 lehel ning osales

kohtuistungil, mille pikkus oli ca 1 h. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus välja

menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas

vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus peab arvestades apellastioonkaebuse sisu ja mahtu

hageja taotletud kulude tegemist apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikuks. Õigusabi

osutamise tunnihind vastab turu keskmisele õigusabi hinnale. Kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks menetluskuluna 1040 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks