3-18-2396/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2396

Haldusasi

XXXX kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXXX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja XXXX

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXX määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2019. a

määrus.

2. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas 12. septembril 2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles väitis, et

tema kambris oli perioodil 13. juuli 2018 kuni 10. august 2018 temperatuur +30 °C. XXXX väitel

tekitas vangla talle nii moraalset kui ka materiaalset kahju 500 euro ulatuses.

XXXX võttis esitatud kahju hüvitamise taotluse tagasi 19. septembril 2018.

2. 4. detsembril 2018 esitas XXXX Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis kahju

hüvitamist selle eest, et tema kambris oli perioodil 13. juuli 2018 kuni 10. august 2018

temperatuur + 30 °C, kambri ventilatsioon oli puudulik, WC ruumis vohas seen ja ventilatsioonist

tuli väljaheidete lõhna.

3. Tartu Vangla jättis 10. detsembri 2018. a otsusega nr 1-13/217-2 XXXX kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata ja luges menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 4 alusel

lõppenuks. Vangla leidis, et kuna XXXX võttis 19. septembril 2018 kahju hüvitamise taotluse

tagasi, on haldusmenetlus seoses ebameeldiva haisuga ja palavusega kambris perioodil 13. juuli

2018 kuni 10. august 2018 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 3 alusel lõppenud. XXXX

12. septembril 2018 ja 4. detsembril 2018 esitatud taotlused on samasisulised ning puuduvad

alused menetluse uuendamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 17. jaanuari 2019. a määrusega XXXX kaebuse Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks.

Kohus leidis, et kuna kaebaja 4. detsembril 2018 esitatud kahju hüvitamise taotluse jättis vangla

läbi vaatamata, ei ole täidetud ükski vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 alternatiiv, et

kohustuslikku kohtueelset menetlust saaks lugeda läbituks. Tartu Vangla 10. detsembri 2018. a

otsus hüvitamistaotluse läbi vaatamata jätmise kohta on õiguspärane. Vangla on ilmselt ekslikult

märkinud menetluse lõppemise alusena HMS § 43 lg 4 p 4, kuna menetlus lõppes taotluse

tagasivõtmisega HMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt. 12. septembril 2018 esitatud kahjunõudest on

arusaadav kaebaja nõue, mis on esitatud täpselt samadel asjaoludel sama kahju eest

(inimväärikuse alandamine) võrrelduna 2018. a detsembri taotlusega. Eluliselt ei ole usutav, et

kaebaja võttis hüvitamistaotluse tagasi vanglaametniku nõudmisel, mis iseenesest ei muuda

menetluse lõpetamist septembris 2018 õigusvastaseks. 4. detsembri 2018. a taotlusest ei nähtu

uusi asjaolusid, mis tingiksid menetluse uuendamise. Kuna kaebajal ei ole kohtule esitatud

hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, ei ole kaebus menetletav ja tuleb

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. XXXX esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2019. a määruse peale.

Kaebaja heidab ette, et Tartu Vangla ei põhjendanud, miks ei esinenud menetluse uuendamise

aluseid. Samuti rikkus Tartu Vangla HMS §-i 40, kuna ei andnud kaebajale võimalust omapoolse

seisukoha esitamiseks. Tartu Vangla õigusvastane tegevus perioodil 13. juuli 2018 kuni

10. august 2018 seadis ohtu kaebaja elu ja tervise, mida tõendab kaebaja tervisekaart.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et XXXX määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. 10. detsembri 2018. a otsusega luges Tartu Vangla XXXX esmaselt esitatud kahju hüvitamise

taotluse menetluse HMS § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks taotluse tagasivõtmisega. HMS § 43 lg 4

p 4 sätestab, et toimingu menetlus lõpeb haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vangla on ilmselt ekslikult märkinud

menetluse lõpetamise alusena HMS § 43 lg 4 p 4. Tartu Vangla 10. detsembri 2018. a otsuse

sisust tulenevalt jäeti kaebaja 4. detsembri 2018. a kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata, kuna

haldusmenetlus selles asjas oli juba lõppenud. Seega pidas vastustaja ilmselt silmas HMS § 43 lg

1 p 3, mille kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusorgani poolt taotluse läbi

vaatamata jätmisega.

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla poolt kaebaja 4. detsembri 2018. a kahju hüvitamise

taotluse menetluse lõpetamine ei olnud õiguspärane ning taotlust oleks tulnud menetleda üldises

korras.

Kaebaja 12. septembril 2018 esitatud taotluse võttis kaebaja enne taotluse osas vanglapoolse

otsuse tegemist tagasi. Selleks oli kaebajal õigus HMS § 14 lg 8 alusel. Vangla ei otsustanud

esitatud kahju hüvitamise taotluse menetluses, kas taotlus tagastada või jätta rahuldamata ega

jätnud taotlust tähtaegselt läbi vaatamata (VangS § 11 lg 8). Kahju hüvitamise taotluse menetlus

lõppes enne, kui vangla taotluse lahendas.

4. detsembril 2018 esitas kaebaja vanglale 12. septembri 2018. a taotlusega võrreldes samu

põhiväiteid sisaldava kahju hüvitamise taotluse. Haldusmenetluse seadus ei sätesta, et kui

kinnipeetav on taotluse enne selle osas otsuse tegemist tagasi võtnud, ei või ta uuesti samasisulist

taotlust esitada. Eeltoodu alusel ei esinenud ringkonnakohtu hinnangul kaebajale takistusi esitada

uuesti samadel põhiväidetel tuginev kahju hüvitamise taotlus vanglale eeldusel, et taotluse

esitamise tähtaeg ei ole möödunud. Käesoleval juhul ilmselt ei olnud möödunud riigivastutuse

seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg.

Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid

puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu 20. juuni 2013. a määrus

nr 3-3-1-43-13, p 9). Vangla ei leidnud, et kaebaja 4. detsembri 2018. a taotluses esinevad

puudused ja nende kõrvaldamiseks tuleb anda tähtaega ning tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata

jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2). Tekkinud olukorras ei saa tõmmata

paralleele ka VangS § 11 lg-s 81 sätestatuga, mille kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse

põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi

kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse

eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Viidatud säte välistab kaebuse

esitamise kohtule vaid juhul kui eelnevalt on vangla samasisulise taotluse tagastanud puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu. Praegusel juhul ei jõudnud vangla esitatud taotluse osas enne selle

tagasivõtmist otsustada isegi seda, kas taotluses esineb kõrvaldatavaid puudusi.

9. Ringkonnakohus ei jaga ka halduskohtu seisukohta, et kaebaja 12. septembri 2018. a kahju

hüvitamise taotluse nõue on esitatud täpselt samadel asjaoludel sama kahju eest võrrelduna

2018. a detsembri taotlusega. Kaebaja soovib 12. septembri 2018. a taotluses kahju hüvitamist

selle eest, et tema kambris oli perioodil 13. juuli 2018 kuni 10. august 2018 temperatuur

keskmiselt +29 °C kuni +30 °C ning vangla ettevõetud tegevused ei leevendanud olukorda.

4. detsembri 2018. a taotlusesse on kaebaja lisanud kahju tekkimise alustena ka puuduliku

ventilatsiooni, seene vohamise WC ruumis ja ventilatsiooni kaudu väljaheidete lõhna levimise

kambrisse.

10. VangS § 11 lg 8 näeb ette kohtueelse menetluse kohustuslikkuse vangla tekitatud kahju eest

hüvitise väljamõistmise nõude esitamisel kohtule. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav

üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu

kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei

esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole

hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg‑st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise

korral

saab

aga

kohtumenetluses

jätkata

asja

sisulise

arutamisega.

Kohus

peab

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates

tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu 29. aprill 2014. a määrus

nr 3-3-1-78-13, p 19, 20). Riigikohtu antud selgitusi saab arvestada ka käesoleva vaidluse

lahendamisel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vangla 10. detsembri 2018. a otsusega kaebaja 4. detsembril

2018 esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane ning vangla oleks

pidanud taotlust sisuliselt menetlema. Eeltoodu tõttu ei saa lugeda, et kaebajal on kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata ja tema halduskohtule esitatud kaebus ei ole lubatav. Vaidluse

asjaoludest tulenevalt halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ekslikult.

/allkirjastatud digitaalselt/