Legislator Case Law & Legislation
1-17-173/20 AI generated

1-17-173/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-17-173/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 27.01.2017. a otsusega tunnistati M.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 2 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka M.N-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.03.-30.03.2016. a, s.o kokku 3 päeva. M.N peab ära kandma 2 aasta 5 kuu ja 27-päevase vangistuse. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel jäeti M.N-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv 2 aasta 5 kuu ja 27 päevane pikkune vangistus tingimisi -

Legislator headnote

AI generated

1-17-173/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.N-il eraldi dokumendina.

Keywords

AI generated
substance addiction drug screening test alcohol abuse qualified narcotics offense aggravated drunk driving narcotics law violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 17-173 –

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number

1 17-173 – Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi s

ekretär Alissa Jarova Kriminaalhooldusametnik Maarja Mägi Kaitsja Merike Allikmäe

Kriminaalhooldusasja sisu

Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku Aleksandra Ivanova erakorraline ettekanne M.N-ile Harju Maakohtu 27.01.2017. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele ja pööramiseks Kriminaalhooldusalune M.N (ik: XXX; elukoht: xxx) Süüdi mõistetud Harju Maakohtu 27.01.2017. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 04.02.2017. a on 27.01.2020. , lõpp a. Kohtuistungi toimumise aeg, koht

04.03.2019. a, 19.03.2019. a, Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung

RESOLUTSIOON

1. KarS § 74 alusel pöörata täitmisele lg 4 M.N-il

Harju Maakohtu 27.01.2017. a otsusega

mõistetud ja ä – osaliselt rakandmata karistus

2 (kaks)

aastat 5 (viis)

kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2. M.N-i karistuse kandmise algust lugeda alates 04.03.2019. a.

3. M.N-ilt lja KrMS § 180 alusel mõista vä

menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest € summas 60 (kuuskümmend

1 (ühe) kuu jooksul eurot), mis tuleb tasuda

kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.N-il eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada Põhja M.N-ile ,

Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale Ida-Harju ja kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 27.01.2017. a otsusega tunnistati M.N süüdi KarS § 200 lg 2 p

7 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 2 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka M.N-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.03.-30.03.2016. a, s.o kokku 3 päeva. M.N peab ära kandma 2 aasta 5 kuu ja 27-päevase vangistuse. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel jäeti M.N-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv 2 aasta 5 kuu ja 27 päevane pikkune vangistus tingimisi -

kohaldamata, juhul kui M.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 6 ja lg 2 p 21 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ning allub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilisele valvele. M.N allutati käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati teda - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS §-de 75 lg 2 p 9, 751 lg 3 p 2 kohaselt allutati M.N elektroonilisele valvele 8-kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab KarS § 751

lg 4 kohaselt kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse M.N-i keha külge. Kohtuotsus jõustus 04.02.2017. a.

Harju Maakohtu 28.01.2019. a kohtumäärusega määrati M.N-ile lisakohustus – alluda narkosõltuvusvastasele ravile ja läbida ettenähtud ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi htumäärus jõustus 13.02.2019. a.

- ja rehabilitatsioonikeskuses. Ko

Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas

13.02.2019. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande M.N-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune M.N lahkus 11.02.2019. a omal soovil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuse statsionaarsest võõrutusteenusest, kus viibis alates 18.01.2019. a. Ametnik ise helistas hooldusalusele 13.02.2019. a ja M.N , et on haige ja saab tulla väitis registreerimisele alles 18.02.2019. a. Enda sõnul ei soovinud ta olla rohkem Viljandi Haiglas, sest igatseb oma poja järgi. Ametnik vestles jaanuarikuus 2-korral isiku lastekaitse spetsialisti

M. V, kes teatas, et M.N lapsega ei tegele üldse, last kasvatab vanaema (Vitali abikaasa ema). Ametniku andmetel vedas hooldusalune koos abikaasaga aega detsembrikuus paludes raha inimestelt bussijaamas. Kuna M.N rikkus talle 28.01.2019. a Harju

Maak - ohtu kohtuotsusega määratud lisakohustust alluda narkosõltuvusvastasele ravile ja läbida ettenähtud ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuses, teeb kriminaalhooldaja KarS § 74 lg 4 järgi ettepaneku pöörata täitmisele M.N-i suhtes mõistetud vangistus.

Harju Maakohtu 04.03.2019

M.N kohtusaalist vahi all, . a kohtumäärusega võeti kuna ta oli kohtuistungile ilmunud alkoholijoobes ohta ning

– alkomeetri näit oli 0,607 mg/l k kohtul ei olnud võimalik isiku üle, kes viibib kohtuistungil menetleda erakorralist ettekannet alkoholijoobes ja võib takistada kohtuistungi läbiviimist.

SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuse juht teatas 12.02.2019. a, et M.N viibis

- ja rehabilitatsioonikeskuses haigla sõltuvushaigete ravi

statsionaarsel võõrutusteenusel 18.01.2019. a kuni 11.02.2019. a ning klient lahkus omal soovil.

Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil M.N-i karistuse täitmisele pööramist. on rikkunud talle määratud kohustusi – sõltuvusravilt Isik ta lahkus omavoliliselt Viljandi Haiglast ja hiljem tarvitas narkootikume.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse äitmisele mitte t pööramist staks, et ta töötas ega ri . Taotles, et kohus arve kkunud elektroonilise valve all olles nõudeid ning hakkas tarvitama metadooni. Ta viibib , kuid tuli Viljandi Haiglas sõltuvusravil siis koju, kuna tal oli palavik ning Viljandi Haiglas ei saadud teda aidata. Ta tarvitas enne eelmist kohtuistungit alkoholi, kuna ta läks lahku oma naisest ning tema isiklikus elus oli probleemid. Taotles suunata ta ravile Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonda.

Kaitsja taotles kohtuistungil mitte rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlust M.N-i

M.N karistuse täitmisele pööramiseks. Taotles võimaldada läbida

sama lisakohustus

– jätkata sõltuvusraviga, kuna tema katseaeg lõppeb järgmise aasta jaanuarikuus. Isikul on olemas töökoht ning ta peab toetama oma alaealist last.

KarS § 74 lg 4 kohaselt ui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle k pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kohtuistungil ärakuulanud

kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus M.N-ile Harju Maakohtu 27.01.2017. a otsusega

osaliselt on mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna M.N, kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. kriminaalhooldusalune M.N Kohtuistungil leidis tõendamist, et

lahkus 11.02.2019. a omal

- ja soovil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi rehabilitatsioonikeskuse statsionaarsest võõrutusteenusest, kus viibis alates 18.01.2019. a.

Ametnik ise helistas hooldusalusele 13.02.2019. a , et on haige ja saab tulla , kes väitis

registree misele alles 18.02.2019. a. M.N-i ta olla rohkem ri sõnul ei soovinud

Viljandi Haiglas, sest igatses -korral isiku oma poja järgi. Ametnik vestles jaanuarikuus 2 lastekaitse spetsialisti M. V, kes teatas, et M.N lapsega ei tegele üldse, last kasvatab vanaema (Vitali abikaasa ema). Ametniku andmetel vedas hooldusalune koos abikaasaga aega detsembrikuus, paludes bussijaamas inimestelt raha. Kuna M.N rikkus talle

28.01.2019. a Harju Maakohtu kohtuotsusega akohustust - alluda määratud lis

narkosõltuvusvastasele ravile ja läbida ettenähtud ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuses, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata täitmisele M.N-ile mõistetud vangistus. Kohtuistungil M.N tunnistas, et lahkus Viljandi Haiglast sõltuvusravilt, kuna tal tekkis palavik ning haiglas ei suudetud teda ravida. M.N teatas kohtuistungil, et tarvitab igapäevaselt metadooni 65 ühikut. M.N ja tema kaitsja taotlesid võimaldada M.N kanda karistust veel vabaduses ning mitte pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele ja määrata talle täiendavaid lisakohustusi.

uuesti M.N taotles võimaldada tal nüüd sõltuvusravi läbida Viljandi Haigla Sillamäe osakonnas.

Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja taotlused põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas

M.N-i suhtes rikub kriminaalhoolduse lisakohustust ikka samal põhjusel, et isik –

tarvitab narkootikume, kuigi narkootikumide tarvitamine on talle kohtuotsusega keelatud.

Samuti kriminaalhooldusalune ei läbinud 28.01.2019. a kohtumäärusega talle pandud kohustust

- ja

– alluda narkosõltuvusvastasele ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi rehabilitatsioonikeskuses ja lahkus haiglast omavoliliselt. M.N s ka ilmu

kohtuistungile alkoholijoobes, mistõttu oli kohus sunnitud ta vahi alla võtma, et mitte takistada kohtuistungi läbiviimist. arvates ei ole põhjendatud talle täiendavate Kohtu

lisakohustuse määramine, kuna ei ole võimeline neid täitma. M.N Ta on katseaja

kestel korduvalt tarvitanud narkootikume ning ei suutnud läbida talle kohtu poolt määratud

30- ndi Haiglas.

päevast sõltuvusravi Vilja Kui kriminaalhooldusalusele on määratud kohtuotsusega lisakohustuseks narkootikumide mitte omamise ja mitte tarvitamise keeld, siis on see absoluutne, isik ei tohi mitte kuskil ega mitte mingil ajahetkel neid tarvitada. Kriminaalhooldusalune M.N väitis aga kohtuistungil, et ta viibib metadoonravil, kus tema päevakoguseks on 65 ühikut. Lisaks tekitab kohtule küsitavusi ka kriminaalhooldusaluse väide, et ta peab vabaduses oma poja eest hoo una xxx igapäevaselt litsema ja teda ülalpidama, k kohtuinfosüsteemist nähtub, et

Valitsus on Harju Maakohtule esitanud taotluse M.N-ilt hooldusõiguse äravõtmiseks ja alaealisele eestkostja määramiseks R H ning esialgse õiguskaitse korras R H

eestkostja määramiseks. Taotlust põhjendatakse asjaoludega, et lapsevanemal M.N

ja tal puuduvad on pikaajaline sõltuvus narkootikumidest sõltuvusprobleemi tõttu vanemlikud oskused ja stabiilsus lapse kasvatamiseks. On leidnud tuvastamist, et M.N-i suhtes on kriminaalhooldus täiesti ebaõnnestunud ning kohtul ei ole usku, et isik oleks nüüd võimeline korralikult kriminaalhoolduse lisakohustusi täitma. Kohtu hinnangul ei ole M.N motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab lubadusi ainult sellepärast, et mitte asuda vangistust kandma.

Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ka enne viibinud kriminaalhooldusel, mistõttu oli ta juba varasemalt kursis kriminaalhoolduse nõuete täitmisega.

Kohus otsust tehes andis M.N-ile võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning kohustusi tahtlikult. rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli

Kohus leiab, et M.N-ile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse tä itmisele allutatud isikul ei ole

antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta.

Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on M.N-i suhtes karistuse eesmärgi saavutami tuleb M.N-ile ne võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu

Harju Maakohtu 27.01.2017 ja osaliselt . a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 5 kuud vangistust

74 lg 4

– ja 27 päeva

- KarS § alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et M.N suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik

kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu leb tal selle eest ka vastutada ning põh tu jendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. e osa

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/