2-17-19365/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-19365

Tsiviilasi

XXXi hagi Anatek OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

4 910 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Irina Vassiljeva

Kostja ANATEK OÜ (registrikood 12204972),

seaduslik esindaja Ivan Tšernõhh

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud täielikult hageja XXXi kanda. Määrata kindlaks, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

3. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil tagastada käesolevas asjas tehtud

kohtulahendi jõustumisel Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasja

nr 4-1/1948/17 toimik.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. XXX (edaspidi hageja) esitas 19.09.2017 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

töölepingulise suhte tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks XXXlt. Hageja esitas TVK-le

töösuhte tuvastamise nõude, töösuhte ülesütlemise vaidlustamise (töölepingu seaduse (TLS) §

79) ja hüvitisenõude töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest (TLS § 107

lg 1 ja 2 ning TLS § 109 lg 1). TVK jättis 21.11.2017 otsusega avalduse rahuldamata. Hageja

pöördus 28.12.2017 kohtusse hagiavaldusega Anatek OÜ vastu.

2. Hagiavalduse ja hageja täiendava seisukoha kohaselt asus hageja kostja juurde tööle

30.12.2016 dispetšerina ning tema viimane vahetus oli 18.09.2017. Hageja hinnangul lõpetas

kostja alusetult töölepingu. Kogu Anatek OÜ palgasüsteem oli ümbrikupalga näol ning ühtegi

laekumist ei ole kostja hageja kontole teinud. Hageja palub kohtul tuvastada pooltevaheline

töösuhe, välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses summas 1 410 eurot ning välja mõista töötasult viivis võlaõigusseaduses (VÕS) §113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole kunagi töötanud Anatek OÜ-s ning XXX-s, mistõttu

on hageja nõuded alusetud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

5. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel on vaidlus selles,

kas hageja ja kostja vahel on olnud töölepinguline suhe ning kas kostjal on kohustus tasuda

hagejale hagiavalduses nõutavad rahasummad. Hageja on seisukohal, et ta asus suulise

töölepingu alusel 30. detsembril 2016 kostja juures tööle dispetšerina. Kostja seisukoha

kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna kostja ei ole olnud hageja tööandja.

6. Kohus selgitab esmalt, et hagi esitamisel kohaldus käesolevale vaidlusele individuaalse

töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), mis kehtis kuni 31. detsember 2017 ning alates hagi

menetlusse võtmisest kohaldub menetlusõigusena lisaks TsMS-is sätestatule ka töövaidluse

lahendamise seaduses (TvLS) sätestatu. Kohtusse pöördumise ajal kehtinud seaduse järgi sai

hageja pöörduda kohtusse üksnes TVK-s lahendatud vaidlusega sama töövaidluse

läbivaatamiseks (ITVS § 24 lg 1). Sama regulatsioon, mille järgi vaatab kohus läbi üksnes

juba varasemalt TVK-s esitatud nõuded, kehtib alates hagi menetlusse võtmisest (TvLS § 58

lg 1). Seega sai hageja esitada kohtule üksnes nõuded, mis olid esitatud TVK-le. Kohus leiab,

et käesoleval juhul ei ole tegemist TVK-s lahendatud vaidlusega sama töövaidluse

läbivaatamiseks ITVS § 24 lg 1 mõttes. TVK-s esitas hageja nõuded XXX vastu. IVT tuvastas

28.11.2017 otsusega, et äriregistri andmetel on registrisse kantud osaühing XXX. XXX, kui

äriühing registris puudub. Käesolev hagi on esitatud aga Anatek OÜ vastu.

7. Kuna hüvitisenõude väljamõistmise eelduseks on töösuhte olemasolu kindlakstegemine,

siis tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Seega tuleb käesoleva

vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Tööleping on

töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja

kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga

kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe,

kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 1 mõtte kohaselt

tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel

tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi,

anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja

korraldustele, juhistele ja töökorrale. TLS § 4 lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult.

Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on märkinud, et töölepingu võib

sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada

tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3) (vt Riigikohtu lahend nr 2-

16-5811 p 12.1). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel

võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi

lepingu kirjalikku vormistamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12, p 11).

8. Kohus

selgitas

18.12.2018

määrusega

vaidlusele

kohalduvat

õigust

ning

tõendamiskoormist. Kuna tegemist on hageja nõude alusega, siis peab tõendama nii töö

tegemist kui töösuhte olemasolu TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Seetõttu tegi kohus hagejale

ettepaneku esitada tõendid töö tegemise ja töösuhte olemasolu kohta (tl 47-48).

9. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid ega

tõendanud, et poolte vahel oli alates 30.12.2016 kuni 18.09.2017 töösuhe. Hageja ei ole

toonud kohtu ette asjaolusid, et hageja oli tööülesannete täitmisel kostjaga alluvusvahekorras,

st hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kostjal oli õigus korraldada tööprotsessi, anda

hagejale juhiseid ja kontrollida tööd. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, et ta oli

kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Üksnes hageja poolt kohtule

esitatud tõend selle kohta, et hageja oli kantud perioodil 2.01.2017 kuni 3.04.2017 ja

1.06.3027 kuni 1.06.2017 kostja töötajate registrisse, ei tõenda asjaolu, et pooltel oli perioodil

30.12.2016 kuni 18.09.2017 töölepinguline suhe (tl 8-9). Kohtule esitatud töötamise andmete

kohaselt oli hageja kantud 1.06.2017 kuni 1.06.2017 ka XXX töötajate registrisse (tl 10).

Samuti ei tõenda hageja töötamist kostja alluvuses asjaolu, et veebilehest nähtuvalt on Anatek

OÜ ja XXX tegevusalaks taksovedu (tl 11 ja 11 pöördel). Kohtule esitatud käskkiri selle

kohta, et hageja täitis perioodil 11.06.2017 kuni 22.06.2017 ettevõtte juhataja kohuseid XXXs

ei tõenda kostja juures töö tegemist ega kostjaga töösuhte olemasolu. Eeltoodust tulenevalt

asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli töösuhe ning

hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

10. Kohtu poolt kohtuotsuses käsitlemata poolte esitatud väited ja tõendid ei oma käesoleva

vaidluse seisukohast tähtsust.

11. Kohus võttis käesoleva tsiviilasja juurde Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni

töövaidlusasja nr 4-1/1948/17 toimiku. Nimetatud toimik tuleb kohtu kantseleil käesolevas

asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab kindlaks, et kostjal

menetluskulud puuduvad, mistõttu ei teki hagejale kohustust tasuda kostja menetluskulusid.

13. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik