Legislator Case Law & Legislation
2-18-132743/17 AI generated

2-18-132743/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-18-132743/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt hageja Elisa Teleteenused AS hagi Genert Pihelgas'e vastu Välja mõista kostjalt Genert Pihelgas hageja Elisa Teleteenused AS kasuks Aktsiaselts

Legislator headnote

AI generated

2-18-132743/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Rahuldada osaliselt hageja Elisa Teleteenused AS hagi Genert Pihelgas'e vastu Välja mõista kostjalt Genert Pihelgas hageja Elisa Teleteenused AS kasuks Aktsiaselts

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2019. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-132743

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi Genert Pihelgas'e vastu

telekommunikatsiooniteenuste

osutamise

lepingust

ja

seadmete rendilepingust lepingust tuleneva võlgnevuse,

viivise ja kahjuhüvitise ning võla sissenõudmise kulude

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

420,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Teleteenused AS, registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn 12618

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, Creditreform Eesti

OÜ, e-post *

Kostja Genert Pihelgas, isikukood *, elukoht * , *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Elisa Teleteenused AS hagi Genert Pihelgas'e vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Genert Pihelgas hageja Elisa Teleteenused AS kasuks Aktsiaselts

Starman (ühinenud Elisa Teleteenused AS-ga) ja Genert Pihelgas'e vahel 25.08.2017. a sõlmitud

kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendilepingu alusel:

2.1. põhivõlgnevus summas 120,37 (ükssada kakskümmend eurot 37 senti) eurot;

2.2. kahjuhüvitis summas 208 (kakssada kaheksa) eurot;

2.3. võla sissenõudmise kulud summas 30 (kolmkümmend) eurot;

2.4. sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt seisuga

14.02.2019. a summas 61,93 (ükssada viisteist) eurot;

2.5. viivis põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt (14.02.2019. a seisuga 328,87 eurot) 0,05%

aastas alates 19.02.2019. a kuni põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu summas

0,49 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 99,88% ulatuses kostja Genert Pihelgas'e kanda ja 0,12% ulatuses

hageja Elisa Teleteenused AS kanda.

2. Välja mõista kostjalt Genert Pihelgas hageja Elisa Teleteenused AS kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 219,74 (kakssada üheksateist eurot 74 senti) eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Genert Pihelgas tasuda hagejale Elisa Teleteenused AS

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099

või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida:

kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Kirjeldav ja põhjendav osa

1.1.

07.12.2018. a esitas Elisa Teleteenused AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Genert Pihelgas 376,50 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2019. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

24.01.2019. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja

menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku

seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

1.2.

18.02.2019. a esitas hageja Elisa Teleteenused AS lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu

Haapsalu

kohtumajja

hagiavalduse

kostja

Genert

Pihelgas'e

vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust ja seadmete rendilepingust tuleneva võlgnevuse

summas 120,37 eurot, kahjuhüvitise summas 208 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

62,42 eurot, alates 21.11.2018. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kuni

võlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata summalt aastas ja võla sissenõudmiskulude summas 30

eurot väljamõistmise nõudes. Hageja nõude aluseks on AS Starman (praeguse nimega Elisa

Teleteenuses AS) ja Genert Pihelgas'e vahel 25.08.2017. a sõlmitud kliendi ja teenuse osutamise

leping ning seadmete rendileping. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud,

s.o riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja

hageja õigusabikulud summas 100 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt

välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1.3.

Kohus jättis hagi käiguta 27.02.2019. a määrusega, määrates hagejale tähtaja hagis

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas hagi tervikteksti 04.03.2019. a.

1.4.

Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.03.2019. a määrusega ja kohustas kostjat

esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide

kättetoimetamisest kostjale. Hagiavaldus koos menetlusse võtmisega määrusega on kostjale

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 07.03.2019. a. Seega kostja kirjaliku vastuse

esitamise tähtaeg oli 21.03.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele,

seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

1.5.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust, muus osas teeb kohus otsuse ilma

kirjeldava ja põhjendava osata.

1.6.

Peale hagiavalduse käiguta jätmist on hageja hagi sisus muutnud viivisearvestust, mille

tulemusena muutus ka viivisenõude suurus (algselt 62,42 eurolt 61,93 eurole, kuid hagiavalduse

resolutiivosas on hageja ka peale puuduste kõrvaldamist nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist

summas 62,42 eurot. Kuivõrd algses hagiavalduses oli hageja eksinud viivitatud päevade arvus

(27.02.2019. a hagi käiguta jätmise määruse p 3.1), siis leiab kohus, et hageja põhjendatud viivise

nõue kostja vastu kokku on 61,93 eurot, mistõttu rahuldab kohus hageja viivise nõude kostja vastu

nimetatud summas (61,93 eurot) ning jätab rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas

0,49 eurot (62,42-61,93).

1.7.

27.02.2019. a hagi käiguta jätmise määruse punktis 3.2. selgitas kohus hagejale, et tema

viivise nõue kostja vastu pole selge ning palus puuduse kõrvaldada. Hageja kõrvaldas puuduse

osaliselt ning nõudis kostjalt jooksva viivise väljamõistmist alates 19.02.2019 (algselt alates

21.11.2018. a), kuid hageja ei kõrvaldanud ebaselgust hagi sisu ja resolutiivosa vahel (hagi

resolutiivosas palub hageja välja mõista jooksev viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kuni

võlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata summalt aastas, samas hagiavalduse sisus on hageja

nõudnud kostjalt viivise välja mõistmist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt 0,05% tasumata summalt

päevas). Kuivõrd hageja ebaselgust hagi sisu ja resolutiivosa vahel ei kõrvaldanud, lähtub kohus

hageja resolutiivosas esitatud nõudest ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt (14.02.2019. a seisuga 328,87 eurot) 0,05% aastas alates

19.02.2019. a kuni põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise tasumiseni.

1.8.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

1.9.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot, hageja õigusabikulud summas 100

eurot ja hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, kokku 220 eurot.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (420,79

euro suurusest nõudest rahuldab kohus 420,30 eurot, s.o põhinõude summas 120,37 eurot,

kahjuhüvitise nõude summas 208 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 61,93 eurot

ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot) 99,88% ulatuses kostja ja 0,12% ulatuses

hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

219,74 eurot (220 eurot * 99,88%).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik