2-18-135426/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lyubomir Pashkulov

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-18-135426

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn); lepinguline esindaja

Marjana Šestel (marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja:

Lyubomir

Pashkulov

(isikukood

XXX,

rahvastikuregistris elukoha aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lyubomir Pashkulov

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 833,78 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2019 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus maksekäsuosakond lõpetas 25.02.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas 28.02.2019. a määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti esitama seisukoht kohtualluvuse osas 14 päeva

jooksul. Hageja esitas vormikohase hagiavalduse 21.03.2019, leides et kuna kostja on

järelmaksulepingus kinnitanud oma elukohana XXX ja ei ole tuvastatud isiku XXX

elamine, allub hagi Tartu Maakohtule.

3. Kohus tutvus esitatud hagiavaldusega ja leidis, et see ei allu Tartu Maakohtule.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus

kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

12.12.2012. a määrust (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Eelnimetatud määruse art 4

lg 1 üldreegli järgi tuleb hagi esitada isiku elukoha järgi. Sama määruse art 18 lg 2 kohaselt

võib tarbija vastu esitada hagi tarbija alalise elukoha järgi. Käesolevas asjas on tegemist

tsiviilasjaga määruse art 1 lg 1 tähenduses. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on tarbija ja

hagi alusena märgitud leping vastab määruse art 17 lg 1 punkti b tunnustele.

Art 17 lg 1 järgi määratakse asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana

sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kohtualluvus

kindlaks sama määruse neljanda jao sätete alusel, kui tegemist on osamaksetena tasutava

laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks.

Hagis märgitud asjaoludel kuulub hageja nõue eelviidatud sätte kohaldamisalasse, sest

hageja tugineb pooltevahelisele laenulepingule, millest väidetavalt tulenes kostjale laenu

osamaksetena tagastamise kohutus. Brüsseli I määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine

lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on

tarbija alaline elukoht.

5. Määruse art 62 lg 1 kohaselt teeb kohus poole alalise elukoha kindlaks siseriikliku

materiaalõiguse alusel. Eesti rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukohaks XXX. Kostja

on XXX kodanik. Eestis on kostja viimase registreeritud elukoha registreering lõpetatud

08.01.2017. Asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud XXX

asuvaks, järeldab kohus kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht XXX. Ka

Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuur vastanud 09.11.2018, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku

kohta. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada, mh ei vastanud kostja ka e-kirjadele. Seetõttu ei pea kohus

otstarbekaks saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta asja arutamise kohta Eesti

kohtus. Hageja on ise kinnitanud seisukohas kohtualluvuse kohta, et hageja on kasutanud

kõiki võimalusi, kasutades avalike andmebaase ja interneti otsingumootoreid ning ei ole

tuvastanud kostja viibimiskohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja alaline

elukoht ei ole Eestis ning viimane kostja enda poolt avaldatud elukoht asub Bulgaaria

Vabariigis.

6. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei

allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et

hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohu keeldub menetlusse võtmast

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lyubomir Pashkulov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 1

alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on alusel

on hagejal õigus taotleda kohtult antud tsiviilasjas tasutud täiendava riigilõivu 80 eurot

tagastamist, esitades kohtule sellekohase taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik