1-19-2159/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-19-2159

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2019.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-19-2159 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Teet Olvik

Anneli Kaljula

Prokurör

Abiprokurör Eliisa Sommer

Kriminaalasi Janari Talts süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Janari Talts, xx, isikukood: 39307064225; xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 12.07.2017 otsusega KarS § 424 järgi, millele liideti Pärnu Maakohtu 19.07.2016 otsusega mõistetud kandmata karistus, liitkaristuseks 1 a, 3 k ja 24 päeva vangistust.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Janari Talts KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (8) kaheksa kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janari Talts § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (4) neli kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista (10) kümme kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janari Talts ei pane (1) ühe aasta ja (6) kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

1-19-2159 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Janari Taltsi katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.03.2019.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1, 3 alusel süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu (120) ükssada kakskümmend eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (810) kaheksasada kümme eurot, kokku (930) üheksasada kolmkümmend eurot. Kaitsja sõidukulu (123.60) ükssada kakskümmend kolm eurot ja 60 senti jätta riigi kanda.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda (12) kaheteistkümnes võrdses osas selliselt, et esimene osamakse on 10.04.2019.a ning viimane 10.03.2020.a, s.o (77.50) seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti kuus. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700014906. Selgituseks märkida: Janari Talts, 1-19-2159, menetluskulud.

Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele B. K. (e-post: x) ja R. K. (seaduslik esindaja A. E. e-post: x). Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Haigekassale.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki

2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud Janari Talts’i süüdistatakse selles, et tema 10.11.2018 kella 01:00 ajal täpselt tuvastamata kohas kortermaja ees Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima külas tungis ootamatult kallale trepikoja ees pingil istunud alaealisele R. K. ja lõi teda vähemalt viiel korral parema käe rusikaga vastu paremat oimukohta, vastu otsaesist ja näkku ning parema kõrva taha vastu pead, seejärel asfaldile kukkunud ja maas lamavat R. K. kolmel korral parema jalaga vastu jalgu ja seejärel parema jala põlvega vastu otsaesist, rusikaga vastu kätt, millega R. K. oma nägu kaitses. Janari Talts tekitas kannatanule

1-19-2159

R. K. füüsilist valu ja tervisekahjustused: peas hematoomi, vasaku silma all verevalumi ja marrastuse otsmikul. Seega Janari Talts, teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 121 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janari Talts’i selles, et tema, olles eelnevalt 10.11.2018 kella 01:00 ajal tunginud kallale B. K. vennale R. K. ja põhjustanud füüsilist valu ja tervisekahjustuse, helistas 10.11.2018 ajavahemikul kella 11:00-12:00 paiku, täpselt tuvastamata kellaajal, B. K. ja ähvardas, et tema ja ta perel läheb halvasti, kui tema vend R. K. politsei poole pöördub. B. K. vastas, et tal on õigus politseisse pöörduda, kui Janari Talts teda ähvardab, mispeale Janari Talts lausus, et B. K. läheb kehvasti, kui ta seda teeb. B. K. tekkis hirm, et Janari Talts võib talle või tema perele tervisekahjustusi tekitati, kuivõrd B. K. teadis, et Janari Talts muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks ja on oma tegude pärast vangis viibinud. Kuigi Janari Talts väljendas kahju tekitamise võimalust kahju konkretiseerimata, siis tuginedes kannatanu teadmistele ja arvestades, et Janari Talts on Pärnu Maakohtu 19.07.2016 kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 120 lg 1 järgi ja ta eelnevalt tungis kallale R. K., siis Janari Taltsi tegevus kogumis annab aluse koosseisupärase kahju tekitamist eeldada. Seega Janari Talts, teise inimese tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlminud karistuskokkuleppe. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Janari Taltsi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale KarS § 121 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on neli kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendatakse raskemat karistust ning liitkaristuseks mõistetakse kümme kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janari Talts ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Janari Taltsi katseajal mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Janari Talts tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi või avalik õiguslikku nõudeavaldust ei

1-19-2159 ole esitatud. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1, 3 alusel süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 120 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 930. Kaitsja sõidukulu

123.60 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele menetluskulud tasuda 12 võrdses osas selliselt, et esimene osamakse on 10.04.2019.a ning viimane 10.03.2019.a, s.o 77.50 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik