2-13-9380/100 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. märts 2019

Tsiviilasja number

2-13-9380

Tsiviilasi

N.S. kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: N.S. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.S. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. detsembri 2018 määrus ja

saata tsiviilasi tagasi maakohtule N.S. kohustustest

vabastamise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 15. märtsi 2013 määrusega kuulutati välja N.S. (end. K., võlgnik) pankrot.

Viru Maakohtu 28. novembri 2013 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus pärast

pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisanud massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajate täitmata nõudeid on kokku üle 65 000 eurot.

Kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgniku usaldusisik A.S. esitas 26. novembril 2018 aruande, mille kohaselt ei olnud võlgnikul

perioodil 28. november 2017 kuni 12. aprill 2018 sissetulekut. Võlgnik õppis Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuses 1. septembrist 2014 kuni 22. juunini 2018. Alates 12. märtsist 2018 asus

võlgnik ajutiselt tööle. Alates 6. augustist 2018 asus võlgnik tööle Kohtla-Järve Gümnaasiumi

peakokana sissetulekuga 700 eurot (bruto). Võlgnik kasvatab raske puudega alaealist last ja on

ise osaliselt töövõimetu (keskmine liikumispuue).

Võlgnik esitas 28. novembril 2018 avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Taotluse esitamise ajaks

on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat. Kohustustest vabastamise

perioodil on võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts vaidles võlgniku avaldusele vastu. Puudub alus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajale ei ole

viie aasta jooksul pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

väljamakseid laekunud, mistõttu on võlausaldajal alust arvata, et võlgnik on süüliselt oma

kohustusi rikkunud. Võlgnik õppis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses päevases õppevormis

aastatel 2014–2018, mis seadis piiranguid töökoha leidmisele ja kahjustas sellega

võlausaldajate huve. Mõistlikku tulutoovat tegevust ning õppimist ei saa pankrotiseaduse

mõistes pidada samaväärseteks tegevusteks. Puude raskusastme tuvastamise otsused kehtivad

16. aprillini 2020. Töövõime hindamise taotlus on esitatud 17. aprillil 2018, terviseseisundist

tulenevad töötamise takistused on võlgadest vabastamise menetluse kestel tõendamata.

Võlausaldaja Swedbank AS vaidles võlgniku avaldusele vastu. Võlgnik on rikkunud

PankrS § 173 lg-t 1, st kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Terviseprobleemid

ei ole takistanud võlgnikku aastaid kutsekoolis käia ega asuda 2018. aastast tööle kokana. Kui

võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni

üldse tulu, on see PankrS § 173 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest

vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgniku tegevus/tegevusetus on süülise iseloomuga

ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused.

Võlausaldajad Julianus Inkasso OÜ ja Eesti Energia AS kohtule oma seisukohti ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus jättis võlgniku taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks rahuldamata, pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta

võrra, s.o kuni 28. novembrini 2020 ning määras, et nimetatud tähtaja saabumisel lõpetab

kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja otsustab võlgniku täitmata jäänud

kohustustest vabastamise.

Vastavalt PankrS § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse

kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei

kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus

võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel

käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud

võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5–7 aastat) peab

võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema

tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.

Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on õppinud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses päevasel

õppel koka erialal alates 1. septembrist 2014 kuni 22. juunini 2018, sh 8. detsembrist 2016 kuni

1. septembrini 2017 viibinud akadeemilisel puhkusel. Erialase hariduse omandamine

kohustustest vabastamise menetluse ajal aitab kaasa sellele, et võlgnik leiaks tööd ja saaks

seeläbi võlausaldajate nõudeid täita. Samas nähtub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

koduleheküljelt, et koka õppekava rakendatakse statsionaarse (koolipõhine ja töökohapõhine)

õppe vormis, st et võlgnikul oli võimalus nii töötada kui ka õppida.

Võlgnik ei ole 5 aasta jooksul tasunud võlausaldajatele mitte ühtegi senti. Samuti ei ole võlgnik

esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudus võimalus või seoses tervisega oli raskendatud töö

leidmine enne 17. aprilli 2018. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta on mingiski

osas täitnud kohtu 2. oktoobri 2014 määrust, millega teda kohustati tasuma menetlusabi korras

riigile pankrotihalduri tasu.

Asja materjalidest nähtub, et võlgnik kannab oma saadava tulu edasi oma tütre A.B.

pangakontole (II kd, tl 89–90). Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule

üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Sissetuleku osa, millele

ei saa sissenõuet pöörata, on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132. Selle

paragrahvi lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest

tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132

lg 2 järgi. Mittearestitav võlgniku tulu on määruse tegemise ajal 666 eurot 66 senti

(miinimumpalk + 1/3 miinimumpalgast ülalpeetava kohta).

Maakohus leidis, et võlgniku poolt viis aastat kestnud kohtustest vabastamise menetluse kestel

võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmist ei saa pidada PankrS § 175 lg 1 p 1 mõttes

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks arvestatavas ulatuses, mis õigustaks kohustustest

vabastamise ka viie aasta möödumisel.

Võlgniku tervislik seisund (osaline töövõime) võib mõjutada (sh piirata) võlgniku

töötamisvõimalusi ja võimekust, kuid võlgniku selgitusi ning asjas kogutud tõendeid arvesse

võttes ei ole maakohtul veendumust selles, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva järgimaks

võlausaldajate huve. Maakohus nõustus võlausaldajate arvamusega, et võlgnik ei ole andnud

täielikku ülevaadet oma elatusvahendite, sissetulekute/väljaminekute ja tööotsingute kohta.

Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees selleks vajaliku hoolsusega.

Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 1 alusel ei ole

põhjendatud, kuid põhjendatud on PankrS § 175 lg 51 alusel pikendada menetlust ja määrata

võlgnikule täiendav tähtaeg, mis ei või olla pikem kui 7 aastat menetluse algatamisest, s.o kuni

28. novembrini 2020. Nimetatud tähtaja saabumisel lõpetab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja otsustab võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada võlgniku avaldus pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei tasunud võlgnik võlausaldajatele midagi põhjusel, et talle selgitati,

et ta ei pea maksma juhul, kui tema sissetulek ei ületa TMS §-a 132 märgitud summat.

Võlgnikul vastav sissetulek viie aasta jooksul puudus.

Võlgniku ülalpidamisel on puudega laps, kelle vajadused on võrreldes tervete lastega suuremad.

Ka võlgniku enda tervislik seisund nõuab lisakulutusi. Kogu võlgniku sissetulek kulus

elamiseks ning laste ja võlgniku enda tervislikust seisundist tingitud vajaduste rahuldamiseks.

Võlgnik on täitnud kohtu 2. oktoobri 2014 määrust, millega võlgnikku kohustati tasuma riigile

pankrotihalduri tasu. Võlgnik ei esitanud vastavaid tõendeid, kuna ei teadnud vastava kohustuse

olemasolust. Võlgnik lisas vastavad tõendid määruskaebusele.

Võlgnikul puuduvad juriidilised teadmised. Kui võlgnik ei ole esitanud koos taotlusega

dokumentaalseid tõendeid, siis pidi maakohus selgitama võlgnikule tema väidete tõendamise

kohustust ning dokumentaalsete tõendite esitamise võimalust. Võlgniku tervislikud probleemid

tekkisid ammu, kuid diagnoos, s.o mõlema jala coxarthrosis, oli pandud alles aastal 2014.

Võlgnikul on liikumisprobleemid, haiguse tõttu ta saab liikuda ainult karkude abil. Võlgniku

usaldusisik esitas 26. novembril 2018 kohtule Eesti Töötukassa 24. aprilli 2018 otsuse nr

TVH/18/018861, mille kohaselt esineb võlgnikul raske tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mis on põhjustatud puusaliigese ja lülisamba kahjustustest. Võlgnikul on

raskendatud kõndimine, treppidest käimine, püsti tõusmine ja istumine. Võlgniku töövõime on

raskesti prognoositav pikemaks kui 2 aastaks, kuna ta on operatsiooni ootel. Selline tervislik

seisund ei tekkinud spontaanselt. Usaldusisiku 2016–2017 aruandes oli märgitud, et võlgnik

viibis akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel. Seega toimiku materjalide hulgas oli

tõendeid, et võlgniku terviseprobleemid olid juba enne 2018. aastat ning kohus oleks võinud

võimaldada esitada võlgnikul tema tervislikku seisundit iseloomustavaid tõendeid. Võlgnik

esitas koos määruskaebusega tõendid, mis kinnitavad, et tema terviseprobleemid tekkisid enne

2012. aastat.

Ajal, mil võlgnik asus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse õppima, puudus õppeasutuses

koka eriala töökohapõhine õppekava vorm. See võimalus tekkis 2015. aastal, kuid võlgnikul

puudus võimalus üle minna statsionaarsele õppevormile.

Kohtul oli võimalus kuulata võlgnikku vande all PankrS § 175 lg 4 alusel või kohustada teda

esitama täiendavaid tõendeid kohustuste täitmata jätmise põhjuste kohta. Maakohus ei ole

kuulanud ära ei võlgnikku ega võlgniku usaldusisikut.

Jääb arusaamatuks, miks võlgnik ei või lasta kanda oma sissetulekut oma lapse arvelduskontole.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tõttu tekkis võlgnikul raskusi pangakaardi

vormistamisega, mistõttu ta kasutas tütre pangakaarti. Võlgnik ei varja oma sissetulekut.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

4. Võlausaldaja Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Juriidiliste teadmiste puudumine ei vabasta võlgnikku tema kohustuste täitmisest. Võlgnikul on

olnud võimalus seoses kohustustest vabastamise menetlusega pöörduda kohtuniku poole

selgituspäringuga. Võlausaldajale ei ole teada, et võlgnik oleks sellekohast hoolsuskohustust

täitnud.

Võlgnikul lasub kohustustest vabastamise menetluse raames kohustus pingutada parema

sissetuleku teenimise võimaluste leidmiseks (PankrS § 173 lg 1) ja tehtavaid pingutusi tuleb

tõendada. Nimetatud kohustusi võlgnik täitnud ei ole. Võlgnik on määruskaebuses avaldanud,

et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal töötada paljudel töökohtadel ja seetõttu valis töö,

mida saab enamus ajast teha „kabinetis“. Sellist laadi ametikohta on võlgnikul olnud võimalik

otsida kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel. Paraku ei ole võlgnik väitnud ega

tõendanud, et ta oleks sellise töökoha leidmiseks mistahes pingutusi teinud.

Võlgniku poolt määruskaebusele lisatud tõendid ei muuda võlausaldaja seisukohta, et võlgnik

ei ole teinud pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse otsimiseks ning et võlgnik on oma

kohustusi süüliselt rikkunud.

5. Võlausaldajad Eesti Energia AS ja kohtutäitur Kaire Põlts kohtule oma seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

lõpplahendiga.

7. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad

absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud

(Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).

Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 1 alusel ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seejuures kõiki asjaolusid arvesse

võtnud.

8. Absoluutsed keeldumisalused võlgadest vabastamiseks on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-

des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4

järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud

tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-16, p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s

4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei

ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest

ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17. aprilli 2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-

11, p 12).

Praeguses tsiviilasjas ei ole võlgnik mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Seega, et kohus saaks

keelduda võlgadest vabastamisest tuleb kohtul teha kindlaks, kas võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eespool nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

9. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist

sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest

ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama

kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks

isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik

isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega

seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (Riigikohtu 20. juuni

2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui

ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi

avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks 28. novembril 2018 (II kd, tl 115). Maakohus edastas

3. detsembril 2018 taotluse võlausaldajatele ning on kohustanud võlausaldajaid esitama

omapoolsed seisukohad taotluse suhtes (II kd, tl 116–126). Maakohus ei ole võlgnikult

täiendavaid selgitusi ega tõendeid nõudnud. Sellest tulenevalt on põhjendatud määruskaebuse

etteheide PankrS § 175 lg 4 kohaldamata jätmise kohta.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on võlgniku poolt sarnase taotluse esitamisel

6. detsembril 2017 (II kd, tl 78) nõudnud võlgnikult täiendavaid tõendeid võlausaldajate nõuete

täitmise kohta (II kd, tl 82). Võlgniku poolt 28. novembri 2018 taotluse esitamisel ei ole

maakohus täiendavaid tõendeid võlgnikult nõudnud.

Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd maakohus on eelneva taotluse esitamisel nõudnud

võlgnikult täiendavaid tõendeid, võis võlgnik olla teadlik tõendite esitamise kohustusest.

Nimetatu ei välista siiski kohtu selgitamiskohustust (PankrS § 3 lg 2 esimene lause, TsMS § 5

lg 3 esimene lause, § 475 lg 1 p 122).

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik 5 aasta jooksul tasunud

võlausaldajatele mitte ühtegi senti. Samuti ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et ta

on täitnud kohtu 2. oktoobri 2014 määrust, millega teda kohustati tasuma menetlusabi korras

riigile pankrotihalduri tasu.

Võlgnik on määruskaebuse lisanud maksekorraldused viidatud 2. oktoobri 2014 määruse

täitmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus maakohus pole võlgnikult täiendavat

teavet nõudnud, ei ole põhjendatud ette heita võlgnikule kohustuste mittetäitmist, mida

maakohus ei ole kontrollinud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kontrollida

pankrotihalduri tasu nõude maksmise täitmist.

Samuti ei ole maakohus kontrollinud võlgniku tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väide, et tsiviilasja materjalides on

olemas tõendid, mis kinnitavad, et võlgniku tervislikud probleemid on tekkinud juba enne 2018.

aastat (II kd, tl 79). Maakohus ei ole analüüsinud võlgniku piiranguid tegeleda tulutoova

tegevusega tema tervislikust seisundist tulenevalt. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

anda hinnang, kas võlgniku tervislik seisund võis mõjutada tema võimalust tulu teenida ning

kui jah, siis millisel määral.

Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Eesti Töötukassa 24. aprilli 2018 otsusele nr

TVH/18/018861 on võlgnikul osaline töövõime. Samas vastavalt 27. juunil 2018 sõlmitud

töölepingule nr 541 (II kd, tl 110–113) asus võlgnik tööle alates 6. augustist 2018 täistööajaga

(töölepingu p-d 2.2. ja 5.1.). Seega tuleb maakohtul analüüsida määruskaebuse väidet, et

võlgnik valis õppimiseks just peakoka eriala muuhulgas ka seetõttu, et nimetatud amet

võimaldab töötamist enamuse ajast nö kontorist. Maakohtul tuleb võlgniku tervislikust

seisundist töö tegemise piiranguid hinnates hinnata ka asjaolu, et vaatamata osalisele

töövõimele on võlgnik suuteline tegema tööd ka täiskoormusega.

11. Maakohus on selgitanud, et võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule

üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata ning kohtumääruse

kohaselt on mittearestitav võlgniku tulu määruse tegemise ajal 666 eurot 66 senti

(miinimumpalk + 1/3 miinimumpalgast ülalpeetava kohta).

Maakohtu määruses puudub põhjendus, kuidas nimetatu mõjutas maakohtu otsustust

kohustustest vabastamise avalduse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus märgib, et

tsiviilasja materjalide kohaselt sai võlgnik aastal 2018 ametlikult töötasu (II kd, tl 101–103, tl

108–109) ning alates augustist 2018 on tema töötasu 700 eurot kuus (II kd, tl 111). Maakohtul

tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas võlgniku töötasu võimaldas pärast seadusega

lubatud summa mahaarvamist teha võlausaldajate nõuete katteks sissemakseid või mitte.

Ainult siis, kui võlgniku töötasu ületas mittearestitavat summat, kuid võlgnik ei ole

mittearestitavat summat ületavat osa võlausaldajate nõuete katteks tasunud, saab rääkida

võlgniku süülisest käitumisest võlausaldajate suhtes.

12. Maakohus möönis, et erialase hariduse omandamine aitab kaasa sellele, et võlgnik leiaks

töö ja seeläbi saaks võlausaldajate nõudeid täita. Maakohus leidis, et võlgnikul oli võimalus

omandada koka eriala üheaegselt õppides ning töötades.

Määruskaebuse kohaselt ajal, mil võlgnik asus õppima, puudus õppeasutuses koka eriala

töökohapõhine õppekava vorm. See võimalus tekkis 2015. aastal, kuid võlgnikul puudus

võimalus üle minna statsionaarsele õppevormile. Ringkonnakohus märgib, et vastav võlgniku

väide on käesoleva määruse tegemise seisuga tõendamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul asjaolusid kogumis hinnates (sh võlgniku väide eriala töökohapõhise õppekava

vormi puudumise kohta, võlgniku ülalpeetavad ning võlgniku tervislik seisund) teha kindlaks,

kas võlgnikul oli reaalne võimalus õppides tulu teenida või on ta süüliselt rikkunud kohustust

tegeleda tulutoova tegevusega.

Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kuigi PankrS § 173 lg-st 1 tuleneb võlgnikule

kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega

või seda tegevust otsida, ei ole selline kohustus absoluutne. Seadus ei välista võlgniku

kohustustest vabastamist olukorras, kus võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse

jooksul võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud või on seda teinud väga väikeses ulatuses.

Põhjusteks, mil võlgnikult ei saa nõuda tulu teenimist ja võlausaldajate nõuete märkimisväärset

rahuldamist, võivad olla näiteks tulu teenimist takistav haigus, väikelaste või haige pereliikme

hooldamise vajadus, hariduse omandamine. Võlgnik peab kohustustest vabastamise taotlemisel

PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist kohtule piisavalt põhjendama, põhjuse

asjakohasuse hindamine on kohtu diskretsioon.

13. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke