1-14-6088/184 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21. märts 2019

Kohtuasja number

1-14-6088

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Andres Liinsoo (isikukood 38502096012) tingimisi enne

tähtaega

vangistusest

vabastamise

otsustamine

elektroonilise valve kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. veebruari 2019. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Andres Liinsoo kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Natalja Firsova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 14. veebruari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebemenetluse kulu jätta Andres Liinsoo kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega tunnistati Andres Liinsoo süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi (alates 1. jaanuarist

2015 on see tegu kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi) ning talle mõisteti

karistuseks üheksa aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju

Maakohtu 4. juuli 2012. a otsuse järgi ärakandmata vangistuse 1 kuu 21 päeva võrra ning

A. Liinsoole mõisteti liitkaristus 9 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. A. Liinsoo karistusaeg

algas 1. veebruaril 2014. ja lõpeb 22. märtsil 2023.

2. 31. jaanuaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Liinsoo tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Liinsoo ennetähtaegset vabastamist.

Viru Maakohtu 14. veebruari 2019. a määrus

3. Viru Maakohus jättis 14. veebruari 2019. a määrusega A. Liinsoo karistuse kandmiselt

vabastamata.

2(5)

4. Kohus tuvastas positiivsena, et A. Liinsoo käitumine vanglas on olnud hea, ta on

omandanud keskhariduse, asunud õppima Mainori kõrgkoolis, töötanud koristajana ning

osalenud mitmesugustes taasühiskonnastavates tegevustes. Ka A. Liinsoo võimalused

vabaduses on head – tal on pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et

süüdimõistetu hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused ehk kinnipidamisasutuse

poolt on talle antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Veendumust, et

A. Liinsoo hoiakud on muutunud ning tema karistuse eesmärk on täidetud, maakohtul siiski

ei tekkinud. Ohuprognoos, et A. Liinsoo võib toime panna uue kuriteo, baseerub tema

kuriteo asjaoludel ja varasemal elukäigul, lisaks on täheldatav ka uue kuriteo

toimepanemise riskitegur – alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

5. Kohus märkis ära, et A. Liinsoo vangistuse aluseks olnud narkokuritegu oli rahvusvahelise

mõõduga. Grupis teiste isikutega organiseeris ta narkoaine toimetamist välisriigist Eestisse.

Käideldud narkootilise aine kogus oli kilogrammides. A. Liinsoo ei olnud reategelane, vaid

osales narkoaine käitlemise korraldamises ja mõjutas otsustusprotsesse, kuidas narkootilise

aine vedu toime panna. Kuriteo pani ta toime kriminaalhooldusel olles. Kehtivaid karistusi

on süüdimõistetul kaks. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et sellise isiku puhul,

keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kes on kriminaalhoolduse ajal toime pannud

raske rahvusvaheliste mõõduga narkokuriteo, oleks karistuse eesmärgid täidetud

vangistusest vaid veidi rohkem kui poole ärakandmisel. A. Liinsoo hoiakud kriminaalses

elus on kujunenud pikema aja jooksul ja temas juurdunud. Fakt, et kinnipeetav käitub

vanglas laitmatult, ei ole piisav tõdemaks tema hoiakute lõplikku muutumist.

Kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus oleks süüdimõistetu puhul pigem negatiivne. Lisaks

on oluline märkida, et A. Liinsoo on tunnistanud enne vangistust pidevalt alkoholi ja

narkootikumide tarvitamist. Joobes olles ei suutnud ta oma käitumist kontrollida, muutus

vägivaldseks ning võttis vastu ebaratsionaalseid otsuseid. Kohtuotsusest nähtuvalt püüdis

kaitsja toona kohut veenda selles, et A. Liinsoo tarvitas nii palju aineid, et ei juhtinud oma

tegevust ja tal esines kõrge intoksikatsioon. Seega, kui süüdimõistetut peaks vabaduses

tabama mõni tagasilöök, siis võib ta probleemide lahendamiseks otsida abi alkoholist ja

narkootikumidest, ehk siis kõnealune riskitegur on oluline praegugi.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Maakohtu määruse vaidlustas A. Liinsoo kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm. Ta palub

kohtumääruse tühistada ja A. Liinsoo tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve

alla vabastada. Kaitsja argumendid on järgmised.

7. Tuvastatud on hulgaliselt süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid.

Kohtumääruse põhjendused jäävad üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal

A. Liinsoo varasemal elukäigul ja narkokuriteo toimepanemise asjaoludel. Pigem järeldub,

et märgitud positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestatud ja üldpreventiivsete kaalutluste

kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse

kandmisele eelnenud ajal. Samuti on kohus alusetult arvestanud uue kuriteo riskitegurina

A. Liinsoo varasemat alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Süüdimõistetu on enam kui

viis aastat olnud vanglas. Seega pole alust väita, et ta võiks otsida probleemide

lahendamiseks abi alkoholist ja narkootikumidest. KarS § 75 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

määratavad lisakohustused aitaksid vähendada alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega

seotud seaduserikkumiste toimepanemise riski.

8. Arusaamatuks jääb, millistele tõendite tuginedes leidis kohus, et A. Liinsoo ei suuda

vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ta on viimase viie aasta jooksul käitunud

eeskujulikult ja seaduskuulekalt. Kui isik on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal

3(5)

pidanud ja täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid, siis see tõendabki, et

uute kuritegude toimepanemise risk on maandatud.

9. Veel ei ole võimalik aru saada, millistel asjaoludel kohus leidis, et A. Liinsoo

käitumiskontrollile allutamine ei maanda piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Ka

on põhjendamatu kohtu järeldus, et A. Liinsoo puhul on kriminaalhoolduse läbimise

tõenäosus pigem negatiivne. Aastatel 2006–2008 läbis süüdimõistetu käitumiskontrolli

probleemideta.

10. Kohus on möönnud, et A. Liinsoo on vangistuses viibitud ajal muutunud, ta käitub vanglas

laitmatult, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad sotsialiseerumist

ühiskonda. Vaatamata sellele ei tekkinu maakohtul veendumust, et isik ei pane toime uusi

kuritegusid. Jääb arusaamatuks, mida veel saab A. Liinsoo teha, et kohtul vastav veendumus

tekiks. Ka on maakohus jätnud tähelepanuta, et A. Liinsoo on vangistuses esmakordsest ja

narkokuritegusid ei ole ta varem toime pannud.

11. Kinnipeetava ütlustest, vangla koostatud iseloomustusest ja A. Liinsoo käitumisest

vangistuse jooksul nähtub, et ta on teinud omad järeldused ja suudab edukalt reeglite

kohaselt käituda. A. Liinsool on selge sisemine soov elada seaduskuulekalt. Tema puhul on

täidetud kõik KarS § 76 lg-s 3 sätestatud eeltingimused karistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks – distsiplinaarkaristused puuduvad, vanglas on ta pidevalt

töötanud ja õppinud, ta soovib elada seaduskuulekalt, joovastavate ainete tarvitamisest

tahab ta alatiseks loobuda, tal on kindlad elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, tema hoolt

ja tuge vajab alaealine laps.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille

tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole A. Liinsood ennetähtaegselt vabastamata jättes

teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks ringkonnakohtule aluse kohtumääruse

tühistamiseks. Esimese astme kohus on hinnanud KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid

kogumis, pannes tähele ja arvestades ka määruskaebuses nimetatud A. Liinsood positiivselt

iseloomustavaid fakte. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et A. Liinsoo

vabastamine oleks vaatamata tema puhul täheldatavale positiivsele arengule praegu veel

ennatlik.

14. Riigikohus on selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima

kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud

vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud

eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et

kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos

annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).

Menetletavas asjas ongi maakohus rajanud uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi

A. Liinsoo kuriteo asjaoludele ja tema eelneva elukäigu kohta käivatele andmetele.

4(5)

15. Esimese astme kohus käsitles A. Liinsoo viimase kuriteo asjaolusid (vt käesoleva määruse

punkti 5). Ka ringkonnakohtu arvates viitavad konkreetse narkokuriteo toimepanemise

asjaolud sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et süüdimõistetu senine hea käitumine vanglas

praeguseks seda veel üles ei kaalu. Kuriteo tehioludest ilmneva retsidiivsusriski suurust

silmas pidades on selle maandamiseks tarvis suuremat kindlust, et iseenesest selgelt

nähtavad positiivsed tendentsid A. Liinsoo käitumises on kinnistunud ja püsivad.

16. Süüdimõistvast kohtuotsusest (KoTo, tl 12–30) selgub, et A. Liinsool oli oluline roll

käitlemisteos, mis seisnes 1964,4 grammi kokaiinipulbri (sisaldas 702 grammi puhast

kokaiini) omandamises, valdamises ja vedamises Hollandist Eestisse. Tema oli üks kuriteo

organiseerijatest ja Hollandis kokaiini ostmas käinud isikutest. Tema korraldamisel ja

kaasosalusel toimus ka kokaiini vedamine Eestisse. Samuti oli A. Liinsoo ülesandeks

määratud Eestisse toimetatavale kokaiinile ostjate leidmine. Veel on A. Liinsoo sama

otsusega süüdi tunnistatud käitlemisteos, mis seisnes tuvastamata isikult ebaseaduslikult

suures koguses narkootilise aine (4,99 g kokaiinipulbrit, mis sisaldas 3,25 g puhast kokaiini)

omandamises, selle valdamises, vedamises ja edasimüümises.

17. Ringkonnakohus märgib, et eelmises punktis refereeritud kuriteo asjaolud viitavad sellele,

et A. Liinsoo tegeles narkokaubandusega professionaalsel tasemel ja ulatuses, mis annab

rääkida sellise tegevuse märkimisväärsest tulukusest. Olukorras, kus inimene on

omandanud teadmised, kogemused ja kontaktid sedavõrd ulatuslike – ja nende õnnestumise

korral eelduslikult ka väga tulusate – narkotehingute korraldamiseks, saab rääkida

märkimisväärsest tõenäosusest, et tal võib vabaduses tekkida suur kiusatus rakendada oma

oskusi uute narkokuritegude toimepanemiseks ja sellega illegaalse tulu teenimiseks.

A. Liinsoo puhul suurendab sellist riski täiendavalt ka asjaolu, et ta ei ole end enne praeguse

vangistuseni näidanud õiguskuuleka inimesena. Selgub ju A. Liinsoo elukäiku vaadates, et

teda on kriminaalkorras karistatud ka varem, kehtivaid karistusi on tal kaks. Seega

karistamine seni talle mõju avaldanud ei ole. Oluline on seegi, et viimase raske narkokuriteo

pani A. Liinsoo toime ajal, mil talle Harju Maakohtu 4. juuli 2012. a otsusega

KarS § 263 p 1 järgi mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga ja ta oli määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Seega on A. Liinsoo kohtu usaldust juba rängalt

kuritarvitanud ja näidanud, et kriminaalhooldus ei pruugi teda uutest kuritegudest eemale

hoida.

18. Lisaks tuleb tähele panna – nagu maakohuski seda tegi –, et A. Liinsoo uue kuriteo

tõenäosust suurendab tema varasemast elukäigust esile kerkiv riskifaktor – narkootiliste

ainete ja alkoholi tarvitamine. Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt proovis

süüdimõistetu narkootikume esimest korda põhikooli lõpus. Esiuimasti oli kanep, kuid

hiljem järgnesid ka teised. Põhiuimastiks jäi kokaiin. Narkootikumi tarvitas süüdimõistetu

sageli koos alkoholiga, mis muutis tema käitumise ettearvamatuks ning vägivaldseks.

Uinumiseks tarvitas A. Liinsoo GHB-d. Vahistamisele eelneval aastal oli ta enda sõnul

pidevas uimas – kas alkoholist, kokaiinist või mõlemast (KoTo, tl 6). Viru Maakohus tõi

vaidlustatud määruses välja, et A. Liinsoo süüküsimuse arutamisel kohtus oli kaitsja

püüdnud väita, et tema kaitsealuse tarvitamisharjumus on sedavõrd suur, et ta ei juhtinud

oma tegevust ja tal esines kõrge intoksikatsioon. Eeltoodust järelduvalt oli A. Liinsoo

lõiminud uimastid ja alkoholi oma igapäevaeluga nii tihedalt, et tema vabanedes on suur

oht tagasilanguseks. Langedes uuesti narkootikumide ja alkoholi küüsi, oleks aga kerged

tulema ka uued kuriteod. Ehk siis vaatamata asjaolule, et kinnipeetav on vanglas olnud viis

aastat, et ta on 2016. aastal läbinud kaks kuud kestnud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“

ja 2017. a märtsis on temaga läbi viidud vestlus alkoholi mõjust, on tema puhul alkoholi ja

narkootikumide tarvitamisega seotud risk ning ohtlikkus olemas ja kaugeltki mitte väike.

5(5)

19. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda

suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindlus, et inimene suudab

vabaduses asuda õiguskuulekale teele (Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2018. a määrus asjas

nr 1-11-9382, p 7) Arvestades Harju Maakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega tuvastatud

narkokuriteo asjaolusid, on A. Liinsoo võimalikust käitumisest lähtuv oht rahvatervisele

(potentsiaalsete kuritegude raskus) sedavõrd suur, et hea käitumine vanglas, mis osutab

retsidiivsusriski mõningasele vähenemisele, ei anna hetkel veel piisavat kindlust, et

A. Liinsoo vabaduses uusi kuritegusid toime ei paneks.

20. Kohtukolleegium leiab, et kirjeldatud asjaoludel annab A. Liinsoo kuriteo toimepanemise

asjaoludest ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse karta tema

kuritegeliku käitumise jätkumist. Taoline hinnang ei tähenda, et tähelepanuta jäävad

kinnipeetava pingutused vanglas. A. Liinsoo tegevused vangistuses ja vanglakorra kohane

käitumine ei veena aga ringkonnakohut, nagu eelnevalt maakohutki, selles, et tema

varasemad kuritegelikud hoiakud on juba nüüdseks muutunud. Ka ei mõjuta uue kuriteo

riskihinnangut oluliselt süüdimõistetu elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega

kaasneda võivad tagajärjed. Tuleb ju viimaste osas tähele panna, et elu- ja töökoht ning

toetavad lähedased oli A. Liinsool olemas ka varasematel aegadel, kui ta pani toime

korduvad kuriteod.

21. Ringkonnakohus ei ole ka piisavalt veendunud, et käitumiskontrolli kohaldamise ajaks

pandavate kohustustega oleks võimalik A. Liinsoo uusi kuritegusid vältida. Nähtub ju

süüdimõistetu varasemast elukäigust, et narkokuriteod pani ta toime käitumiskontrolli

tingimustes. Kuivõrd A. Liinsoo osas on selgunud, et enne vangistust tarvitas ta alkoholi ja

narkootikume, siis rikkus ta kaheldamatult ka talle Harju Maakohtu 4. juuli 2012. a otsusega

KarS § 74 lg 2 p 2 alusel pandud vastavat keeldu.

22. Samas peab ringkonnakohus võimalikuks, et kui A. Liinsoo hea käitumine vanglas jätkub

ja positiivsed käitumismustrid kinnistuvad, võib tema ennetähtaegne vangistusest

vabastamine edaspidi siiski kõne alla tulla. Praegu oleks see aga ennatlik.

23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning

§ 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. veebruari 2019. a määruse

muutmata ning A. Liinsoo kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

24. Kaitsja K. Namm on palunud jätta A. Liinsoo menetluskulu – valitud kaitsjale

määruskaebuse koostamise eest makstud 900 eurot – riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et

kuna Viru Maakohtu määrus jääb muutmata, tuleb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese

lause alusel jätta A. Liinsoo kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus