2-17-14818/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Kohtunik

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Kostja

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Harju Maakohus

Ants Mailend

20. märts 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

2-17-14818

Luminor Bank AS-i hagi C K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

10 402,86 eurot

Luminor Bank AS (registrikood xxx, aadress Liivalaia tn 45,

10145 Tallinn)

Lepinguline

esindaja

Cärolin

Markus

(e-post

carolin.markus@intrum.ee)

C K (isikukood xxx, aadress xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine põhinõude vähendamiseks 3 476,33 euro võrra.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista C Klt (K, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood xxx) kasuks välja 6

604,43 eurot (kuus tuhat kuussada neli eurot ja nelikümmend kolm senti).

4. Mõista C Klt (K, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood xxx) kasuks välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 5 576,45

eurolt (viis tuhat viissada seitsekümmend kuus eurot ja nelikümmend viis senti) alates

21.03.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue summa 11,74 euro väljamõistmise osas.

6. Määrata menetluskulud kostja kanda.

7. Rahuldada osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

8. Välja mõista C Klt (K, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood xxx) kasuks

menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.

9. Välja mõista C Klt (K, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood xxx) kasuks

viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse §

1 (8)

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

võla tasumiseni.

10. Jätta rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

75 euro suuruses osas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 05.10.2017 esitas Luminor Bank AS Harju Maakohtule hagi C K vastu. Hageja ja kostja

vahel sõlmiti 22.01.2015.a liisinguleping nr 349664 (edaspidi liisinguleping; hagiavalduse

lisa 1), mille esemeks oli sõiduk xxx, tehasetähis xxx, ehitusaasta 2008. Kostjal tekkis hageja

ees võlgnevus ja hageja ütles liisingulepingu üles. Liisinguleping on kostjale ülesöeldud alates

25.11.2016. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga võlgnes kostja tähtajaks tasumata arvete

alusel hagejale 534,26 eurot, millest põhiosa makseid moodustasid summa 414,08 eurot,

intressid 51,84 eurot, kindlustuse maksed 12,83 eurot ja viivised 5,51 eurot. Kostja jättis

kindlustuskaitse olemasolu kohta hagejale tõendid esitamata, mistõttu hageja esitas kostjale

tulenevalt lepingu rikkumisest leppetrahvinõude summas 50,00 eurot. Liisingulepingu

ülesütlemise seisuga (25.11.2016) oli kostjal liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna

finantseerimise kuludest hagejale hüvitamata 8575,87 eurot. Kostja sõidukit hagejale ei

tagastanud. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas

9110,13 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas

574,02 eurot ning alates 05.10.2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

sätestatud määras arvestatav viivis nõudelt summas 9052,78. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda. Hageja teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kostja vastas hagile 30.10.2017 avaldusega. Kostja teatas, et tunnistab hageja poolt esitatud

nõuded osaliselt õigeks, kuid ei täpsustanud selle ulatust. Kostja teatas, et ei soovi tõendeid

esitada. Kostja teatas, et soovib sõidukit välja osta, mistõttu hagi esitamine olevat ennatlik ja

menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja teatas, et on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2 (8)

3. 14.11.2017 avaldusega vaidles hageja vastu kostja faktiväidetele sõiduki väljaostmise soovi

kohta.

4. 19.10.2018 määrusega määras kohus eelmenetluse lõppemise päevaks 10.12.2018.

5. 10.12.2018 avaldusega teatas hageja, et liisinguesemeks olnud sõiduk on tema initsiatiivil üles

leitud ja võõrandatud. Sõiduk müüdi edasi hinnaga 4050 eurot. Sõiduki otsimiseks ja müügiks

tegi hageja kulutusi summas 573,67 eurot. Hageja teatas nõude vähendamisest

edasimüügihinna ja kulude vahe võrra. Hageja esitas ka uued viivisearvestused. Hageja

täpsustas oma nõudeid, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 5

634,52 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 574,02 eurot,

jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 9 052,78 eurolt

alates 05.10.2017 kuni 25.04.2018 ehk 402,31 eurot, jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna 5 634,52 eurolt alates 26.04.2018 kuni võlgnevuse

lõpliku tasumiseni.

6. Hageja esitas 10.12.2018 kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja palus mõista kostjalt

välja hüvitis riigilõivu eest summas 600 eurot jaa lepingulise esindaja kulud 225 eurot

(õigusabi 3 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 60 eurot, käibemaksuta), kokku 825 eurot. Hageja

palus kohtul mõista menetluskulude hüvitiselt vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 välja ka viivis

alates menetluskulude hüvitise suurusest kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras.

7. Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas

pooltele 28.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest, kirjeldas

menetluse seisu ja teatas otsuse teatavakstegemise aja.

Kohtu põhjendused

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamata

11,74 euro väljamõistmise nõude osas. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

9. Hageja nõue tuleneb sõiduauto liisingulepingust, mille hageja on kostjapoolsete

lepingurikkumiste tõttu üles öelnud. Hageja nõuab liisingulepingu alusel tasumata jäänud

maksete ja viivise väljamõistmist.

10. Kostja 30.10.2017 vastusest hagile nähtub, et kostja on võtnud hagi sisuliselt õigeks. Kostja

avaldas oma vastuses valmisolekut tasuda lepingu alusel tekkinud võlgnevus.

11. 10.12.2018 avaldusega teatas hageja kohtule, et liisinguesemeks olnud sõiduk on üles leitud

ja võõrandatud. Hageja vähendas oma põhinõuet sõiduki müügihinna ja müügikulude vahe

võrra. Kostja sellele avaldusele ei vastanud.

12. Kostja ei ole vaidlustanud alljärgnevaid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid:

1) hageja liisinguandjana ja kostja liisinguvõtjana sõlmisid 22.01.2015.a liisingulepingu

nr 349664;

3 (8)

2) hageja saatis kostjale 01.11.2016 liisingulepingu ülesütlemise avalduse, mille postiasutus

on hagejale 24.11.2016.a aastal seoses hoiutähtaja möödumisega tagastanud;

3) lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal tekkinud liisingulepingu alusel hageja ees võlgnevus

liisingu põhiosa maksete eest summas 414,80 eurot, intresside eest summas 51,84 eurot,

liisingu kindlustuse maksete eest summas 12,83 eurot, viivistena summas 5,51 eurot ja

leppetrahvina summas 50,00 eurot;

4) liisingulepingu ülesütlemise ajaks oli liisingueseme soetamiseks tehtud hüvitamata kulude

summa 8575,87 eurot;

5) hageja müüs sõiduki edasi hinnaga 4050 eurot;

6) sõiduki otsimise ja edasimüügiga seoses tegi hageja kulutusi kogusummas 573,67 eurot.

13. Kohus arvestab kõigi hageja esitatud tõendite hindamisel seda, et kostja pole hageja

faktiväiteid vaidlustanud.

14. Pooltevaheline lepinguline suhe on tõendatud liisingulepinguga (05.10.2017 hagiavalduse

lisad 1-4). Lepingu sõlmimise ajal oli hageja ärinimeks DNB Pank AS, äriregistri andmetel

on ärinimi muutunud ja hageja ärinimi on nüüd Luminor Bank AS.

15. Liisingulepingu ülesütlemise teade oli saadetud tähitud kirjaga liisingulepingus märgitud

kostja aadressile 01.11.2016 ja see tagastati postiasutuse poolt novembris 2016 (hagiavalduse

lisad 5 ja 5.1. Tagastamise täpne kuupäev pole tagastusteatel loetav). Liisingulepingu

üldtingimuste p 12.3 järgi loetakse teate tagastamisel postiasutuse poolt, et liisinguvõtja on

teate kätte saanud. Kostja pole lepingu ülesütlemise kehtivust ja selle aluseks olevaid hageja

faktiväiteid vaidlustanud. Seega on hageja lepingu kehtivalt üles öelnud.

16. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1 ja 4.1 kohaselt oli kostjal kohustus liisinguvõtjana tasuda

liisingulepinguga seonduvaid makseid vastavalt lepingu osaks olevale maksegraafikule.

Nõude aluseks olevates hageja arvetes SI1977451 ja SI 1993017 (hagiavalduse lisad 6 ja 7)

kajastatud osamaksete, intresside ja liisingukindlustuse summad vastavad maksegraafikule

(hagiavalduse lisa 3.1).

17. Enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksete summa on arvetest nähtuvalt

414,08 eurot (206,74+207,34. Nii on hageja seda võlgnevust kajastanud ka hagiavalduse p-s

1.5. Hageja 10.12.2018 avalduses on summaks ilmse eksitusena märgitud 414,8 eurot).

18. Kindlustusmaksete võlgnevuse eest nõuab hageja 12,83 euro väljamõistmist, kuigi tasumata

jäetud arvetel ja lepingu osaks olevas maksegraafikus on see summa kajastatud suuremas

summas. Kohus lähtub hageja poolt nõutud väiksemast summast ja loeb selle nõude

põhjendatuks.

19. Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressivõla tasumist

summas 51,84 eurot. See moodustub intressinõuetest summades 26,22 ja 25,62 eurot, mis on

4 (8)

kajastatud arvetes SI1977451 ja SI 1993017 ning lepingu osaks olevas maksegraafikus. Seega

on nõue põhjendatud.

20. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lepingu osaks oleva maksegraafikuga on tõendatud,

et tasumata

osamaksete summa liisingulepingu ülesütlemise avalduse väljasaatmise

(01.11.2016) seisuga oli 8 575,87 eurot.

21. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Kohus loeb tõendatuks, et käesoleval juhul põhjustas liisingulepingu ülesütlemise kostja poolne

arvete mittetasumine. xxx OÜ 01.08.2018 arvega 1808008 (hageja 10.12.2018 avalduse lisa

7) on tõendatud, et liisinguesemeks olnud sõiduk müüdi edasi hinnaga 4050 eurot. Sõiduki

edasimüügiga seoses on hageja teinud kulutusi kogusummas 573,67 eurot, mis on tõendatud

xxx OÜ 01.08.2018 arvega 1808008, OÜ xxx 24.04.2018 arvega 2018/04/10 ja selle arve

osaks oleva xxx OÜ 24.04.2018 arvega 180834 (hageja 10.12.2018 avalduse lisa 4). Kulude

hüvitamise nõude on hageja esitanud ilma käibemaksuta.

22. Hageja nõuab tasumata jäänud liisingu osamaksete kaudu arvestatud kahju hüvitamist.

10.12.2018 avaldusega vähendas hageja oma nõuet liisinguesemeks olnud sõiduki

edasimüügihinna ja müügikulude vahe 3 476,33 euro (4 050-573,67) võrra. Vastava nõude

jääksumma on 5 099,54 eurot (8 575,87 – 3 476,33). Lähtuvalt eespool punktides 20 ja 21

selgitatust loeb kohus selle nõude põhjendatuks ja tõendatuks. Hageja 10.12.2018 avaldusest

ei nähtu, et hageja oleks soovinud oma nõuet osaliselt tagasi võtta ja jätta endale võimalust

selle esitamiseks edaspidi. Avaldusest järeldub hageja soov nõude vähendamiseks lõplikult.

Kohus käsitleb nõude vähendamist hageja poolt nõudest osalise loobumisena ja võtab

loobumise käesoleva otsusega vastu.

23. Hageja nõuab leppetrahvi tasumist summas 50 eurot kindlustuspoliisi esitamata jätmise

kohustuse rikkumise eest. Hageja tugineb oma nõudes liisingulepingu üldtingimuste p-le 7.6,

mis nägi kostjale ette kohustuse kindlustuspoliisi esitamiseks. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt

on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt leppetrahvi kuni 3% maksmata osamaksete jäägi

summast iga rikkumise eest, mis ei ole käsitatav makseviivitusena. Hageja esitas

leppetrahvinõude 26.10.2016 arvega nr SI199964282 (05.10.2017 hagiavalduse lisa 8).

Nõutud leppetrahv oli enam kui viis korda väiksem lepinguga lubatud leppetrahvi ülempiirist

(maksegraafikus fikseeritud tasumata osamaksete summa selle aja seisuga oli 8 783,21 x 3%

= 263,49 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud kindlustuspoliisi esitamise kohustuse rikkumist.

Seega loeb kohus hageja leppetrahvinõude põhjendatuks.

24. Oma nõuete lõplikus sõnastuses on hageja palunud mõista välja võlgnevuse summas 5 634,52

eurot (hageja 10.12.2018 avalduse nõuete kokkuvõte p 2) ja viivised (p 3-5). Enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksete (414,08 eurot, kohtuotsuse p 17), tasumata

jäetud kindlustusmaksete (12,83 eurot, kohtuotsuse p 18), tasumata jäetud osamaksetega

põhjustatud kahju (5 099,54 eurot, kohtuotsuse p 22) ja leppetrahvinõude

(50 eurot,

5 (8)

kohtuotsuse p 23) summa on 5 576,45 eurot. Sellele lisaks on hageja soovinud enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi väljamõistmist summas 51,84 eurot

(kohtuotsuse p 19). Kohus loeb nimetatud nõuded vastavalt põhjendatuks kogusummas

5628,29 eurot. Enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise nõue (5,51 eurot,

kohtuotsuse p 26) sisaldub hageja viivisenõuete arvestustes (05.10.2017 hagiavalduse p 1.8 ja

hageja 10.12.2018 avalduse p 2.3 ning selle avalduse nõuete kokkuvõtte p 3). Seega on enne

26.04.2018 hageja väitel sissenõutavaks muutunud nõue põhjendamatu 6,23 euro (5634,52 –

5628,29) osas. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise osa 5,51 eurot sisaldub

nii hageja põhivõlanõudes kui ka viivisenõudes. Kohus jätab seetõttu hagi rahuldamata 11,74

euro ulatuses.

25. Hageja nõuab viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viivisekokkulepe sisaldub liisingulepingu üldtingimuste punktis 5.1 ja eritingimuste real

„liisingueseme finantseerimise tingimused“. Viivise arvestamise perioodil on vastavaks

viivisemääraks olnud 8% aastas.

26. Lepingu ülesütlemise eelse perioodi eest nõuab hageja viivist summas 5,51 eurot.

Viivisearvestuse alused nähtuvad hageja arvetelt SI1977451 ja SI 1993017 ning

liisingulepingu alusel tehtud maksete tabelist (05.10.2017 hagiavalduse lisa 8). Kostja ei ole

viivisenõude arvestust vaidlustanud ja kohus loeb selle nõude põhjendatuks.

27. Perioodi 25.11.2016 – 25.04.2018 eest nõuab hageja viivist määraga 8% aastas arvestatuna

võlasummalt 9052,78 eurot, mis arvestuse kohaselt ei sisalda intresse ega viiviseid. Selle

perioodi viivisenõude on hageja esitanud summas 568,51 eurot (05.10.2017 hagiavalduse p

1.8 ja hageja 10.12.2018 avalduse p 2.3). Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud ja

kohus loeb selle nõude põhjendatuks. Kohus märgib, et kohtu arvestuste kohaselt on viivise

summa selle perioodi eest tegelikult suurem - 1025,62 eurot. Kohus ei saa aga mõista viivist

välja hageja poolt nõutust suuremas summas.

28. Kuupäevale 25.04.2018 järgnevalt perioodilt nõuab hageja viivist määraga 8% aastas

arvestatuna vara edasimüügi tulemusel vähendatud võlasummalt 5634,52 eurot (hageja

10.12.2018 avalduse p 2.5). Hageja on siin teinud arvestusvea. Enne lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud osamaksete (414,08 eurot), tasumata jäetud kindlustusmaksete

(12,83 eurot), tasumata jäetud osamaksetega põhjustatud kahju (5 099,54 eurot) ja

leppetrahvinõude (50 eurot) summa on 5 576,45 eurot. Hageja nõude osaks olevalt

ülesütlemise eelsel perioodil arvestatud intressi (51,84 eurot) ja viivise (5,51 eurot) nõuetelt

ei saa viivist nõuda tulenevalt VÕS § 113 lg-st 6. Põhjendatud on hageja viivisenõue

arvestatuna põhivõlalt 5576,45 eurot. Viivis 8% aastas põhivõlasummalt 5 576,45 eurot

perioodil 26.04.2018 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani (20.03.2019) on 402,12 eurot

(põhivõlg 5576,45 eurot x 329 päeva x 0,021918% ehk 1,222236 eurot päevas).

29. Kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud

viivise summas 976,14 eurot (5,51+568,51+402,12). Juhindudes TsMS §-st 367, mõistab

kohus alates 21.03.2019 kostjalt viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

arvestatuna põhivõlasummalt 5 576,45 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

6 (8)

30. Hageja on palunud kohtul mõista tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena

välja hüvitise hageja poolt tasutud riigilõivu eest summas 600 eurot (05.10.2017

maksekorraldus oli esitatud kohtule 05.10.2017 hagiavalduse lisana 9) ja lepingulise esindaja

tasu 225 eurot 3 tunni ja 45 minuti töö eest tunnitasuga 60 eurot (käibemaksuta). Lepingulise

esindaja toimingud on loetletud hageja 10.12.2018 menetluskulude nimekirjas. Kohtu arvates

on tegemist põhjendatud kuluga.

31. Kostja ei ole hageja menetluskulude põhjendatusele vastuväiteid esitanud. Põhjendamatu on

kostja 29.10.2017 avalduses hagejale tehtud etteheide, justkui oleks kostja soovinud sõidukit

välja osta ja hageja pöördumine kohtusse oli ennatlik. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi

põhjendust ega tõendit selle kohta, et ta oleks püüdnud lahendada tekkinud vaidlust poolte

kokkuleppel või teinud muul viisil hagejaga koostööd. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja

faktiväidetele, et kostja oli jätnud sõiduki hooletusse ega aidanud kaasa selle edasimüügile.

Hageja eitas kostja faktiväiteid sõiduki väljaostmise soovi kohta (hageja 14.11.2017 avaldus

kohtule).

32. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata ebaolulises ulatuses (kohtuotsuse p 24. Rahuldamata

jäänud osa 11,74 eurot moodustab 0,2% hageja esialgsest nõudest 5634,52, arvestamata

seejuures täielikult rahuldatud viivisenõudeid). Nimetatu ei anna kohtu arvates alust hageja

menetluskulude jätmiseks osaliselt tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus määrab kõik menetluskulud kostja

kanda.

33. Hageja loobus osaliselt hagist. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist 3476,33 eurot

ulatuses. Hagihind käesolevas asjas on 10 402,86 eurot. Hagilt hinnaga 6926,53 oleks

kuulunud tasumisele riigilõiv 450 eurot. Hagejal on seega võimalik taotleda riigilõivu

tagastamist poole summa ulatuses eelnimetatud riigilõivumäärade vahest, s.o. summas 75

eurot ([600-450] / 2). Selles osas jätab kohus hageja taotluse riigilõivu väljamõistmiseks

rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja hüvitise hageja poolt tasutud riigilõivu eest

summas 525 eurot.

34. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Loobumine oli tingitud hagi aluseks oleva nõude vähenemisest hageja poolt tehtud

pingutuste tulemusel. Seega ei andnud osaline loobumine hagist käesoleval juhul alust

menetluskulude jätmiseks hageja kanda.

35. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks kokku seega välja 750 eurot (225

eurot lepingulise esindaja kulude katteks ja 525 eurot riigilõivu katteks).

36. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas

otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

7 (8)

Ants Mailend

kohtunik

8 (8)