3-18-2320/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number 3-18-2320 Määruse kuupäev ja koht

20. märts 2019 Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi Rein Lossi kaebus Viru Vangla vastu

RESOLUTSIOON

Tagastada Rein Lossi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Rein Loss esitas 9. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Dokumendi pealkirjaks on „Kaebus Viru Vangla 05.12.2018 nr 6-10/43160-2 ja 06.12.2018. a nr 6-10/43193-2 kohta”. Kaebuses on öeldud, et kaebaja on kohtueelse menetluse läbimiseks esitanud hulgaliselt vaideid nii nagu seadusandlus ette näeb, kuid vangla ametnikud kuritarvitavad enda ametiseisundit ja menetlevad vaideid suvaliselt. Üldiselt valitseb kaos ja korralagedus. Kaebaja jääb enda taotluste, tahtmiste ja nõudmiste juurde. Täpsemad andmed, selgitused ja põhjendused puuduvad. Kaebusele on lisatud taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 22).

3. Halduskohus selgitas kohtuasjas nr 3-18-2193 kaebajale HKMS § 38 lg 1 nõudeid, sh seda, et kaebuses tuleb märkida kaebuse nõue ja kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes kohtueelse menetluse dokumentide põhjal. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ehk asjaolud, millele kaebaja tugineb (HKMS § 41 lg

1 ja 2). Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Nõude ja selle aluse puudumine kaebuses on kaebuse menetlemist takistav puudus. Kaebaja ei pidanud vajalikuks kohtule selgitada, milles seisneb tema õiguste rikkumine või miks ta ei nõustu vangla seisukohtadega. Samas esitas kaebaja 2018. aastal Tartu Halduskohtule kokku 50 kaebust. Kaebaja kohtuasjadest nähtub, et soovi korral on ta võimeline oma nõudeid selgelt esitama ja piisavalt põhjendama (vt näiteks kohtuasja 3-18-103).

Olenemata eeltoodud kohtuasjas antud kohtu selgitustest on kaebaja taas esitanud kaebuse määruse punktis 1 kirjeldatud viisil. Kohtu hinnangul kujutab see endast kaebeõiguse olulist kuritarvitamist. Halduskohus andis kohtuasjas 3-18-2193 kaebajale võimaluse esitada nõuetekohane kaebus, kuid kaebaja seda ei teinud.

4. Kaebaja tõi oma õiguste riivena kaebuses välja üksnes selle, et tema vaideid on lahendatud ebaõigesti. Kaebuses kirjeldatu kohaselt peab kohus riivet väheintensiivseks. Kaebajal puudub õigus nõuda, et tema vaiet lahendataks eelisjärjekorras. Kaebaja märgib, et vaided ei jõuagi vangla direktorini, vaid neile vastavad oskamatud ja mittepädevad isikud. Kohus märgib, et vangla direktor vaatab läbi vaide, mis on esitatud üksuse juhi otsuse peale või seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, kinnipeetava avavanglasse või tagasi kinnisesse vanglasse paigutamisega, välja arvatud juhul, kui otsuse on teinud vangla direktor, ning muu vanglas töötava, kuid üksuse koosseisu mittekuuluva isiku, haldusakti või toimingu peale (vangla sisekorraeeskiri § 11lg 2). Üksuse juht vaatab läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale (vangla sisekorraeeskiri § 12 lg 21). Seega ei lahendagi kõiki vaideid vangla direktori. Kohtu hinnangul selline üldine kaebus riive intensiivsust ei kinnita. Kui kaebaja leiab, et vaidemenetluses on vangla tema õigusi rikkunud, on kaebajal õigus konkreetse vaidemenetluse järgselt vangla tegevus vaidlustada koos põhiasjaga.

5. Eeltoodud põhjendustel tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)