5-19-13/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHU S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KoLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

s-19-13

20. märts2019

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Nele Parrest ja Tambet

Tampuu

Märt Meesaku kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

1 1. märtsi 2019. a otsuse nr 91 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Märt Meesak esitas 7. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

elektroonilisel hiiäletamisel rikuti Riigikogu valimise seadust (RKVS). Kaebaja hinnangul nõuab

RKVS $ 484 loige 3, et pärast valija isiku tuvastamist tuleb valijale kuvada tema elukohajärgse

valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. Valijarakendus kuvas aga va|ijale pärast isiku

tuvastamist tema elukohajärgse valimisringkonna erakondade koondnimekirja. Sellest tulenevalt oli

valijale esitatud moonutatud valik, kus enne tuli valida erakondade ja alles seejärel nimekirjas olnute

vahel.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 1l.märtsi 20I9.a otsusega nr91 M.Meesaku kaebuse

RKVS $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata. Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud pärast

RKVS $ 72 lõikes 1 sätestatud kolmepäevase kaebetähtaja möödumist, samuti polnud kaebaja

selgitanud, kuidas vaidlustatud toiming rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja vaidlustas

2l. veebruarist kuni 27.veebruarini 20t9 toimunud elektroonilist hääletamist, kuid esitas kaebuse

6. märtsil2019 ehk seitsmendal päeval piirast elektroonilise hääletamise lõppu.

3. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas otsuses, et ringkonna kandidaate kuvatakse erakondade ja

üksikkandidaatide kaupa rühmitatuna selleks, ettagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused ja

seeläbi valimiste ühetaolisus. Samuti võimaldab see valijal lihtsamalt tutvuda kõigi nimekirjas olevate

kandidaatidega. Kandidaatide nimed kuvatuna pikas nimekirjas ei mahuks arvuti ekraanile.

4. 12. märtsil 2019 esitas M. Meesak Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse

Vabariigi Valimiskomisjoni 11. märtsi 20t9. a otsuse peale.

5-19-r3

5. Vabariigi Valimiskomisjon saatis 13. märtsil 20l9 M. Meesaku kaebuse Riigikohtule edasi.

Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud

seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks selgitas valimiskomisjon, et kaebaja

ei esitanud valimiskomisjonile taotlust ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Riigikohtule esitatud kaebuses leitakse, et Vabariigi Valimiskomisjoni l 1. märtsi 2019. a otsus on

õigustühine ja Riigikogu valimistel antud elektroonilised hääled kehtetud, kuna valimiste korraldaja

rikkus seadust.

7. Valimiskomisjon jättis tähelepanuta seaduses sätestatud võimaluse ennistada kaebuse esitamise

tähtaeg, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja selgitab, et kaebuse esitamine enne

valimispäeva oleks võinud oluliselt mõjutada valimistulemust, kaebuse esitamine oleks võinud

muutuda poliitiliseks ja tema kampaania osaks. Lisaks sellele on valimiskomisjoni otsuses ekslikult

kirjas, et kaebaja esitas kaebuse 6. märtsil 20119.

8. Valimisrakenduses erakondade nimekirjade kuvamine rikkus kaebaja õigusi valijana, kuna valija

ei saa erakondi valida. Tema kui kandidaadi õigusi rikkus aga See, et valijad ei saanud teha valikut

tema kui kandidaadi poolt, vaid pidid enne valima erakonna järgi. Selline kuvamise viis annab eelise

erakonnale, kes on valimisreklaami tõttu rohkem nähtav. Valimiste korraldaja ei saa ka

kasutaj amugavuse suurendamiseks j ätta täitmata seaduse nõudeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes

leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse

tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming

õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas,

linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt

kehtetuks. PSJKS $ 39 lõike 1 kohaselt märgitakse kaebuses muuhulgas andmed vaidlustatava otsuse

kohta ja kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus ounktid 2 ja3).

10. Kaebaja on pöördunud Riigikohtu poole, kuna leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi

Valimiskomisjoni 11.märtsi 2019.a otsus, millega komisjon jättis läbi vaatamata M.Meesaku

7' märtsi 2019 kaebuse. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja selles vaidlustanud riigi

valimisteenistuse toimingut - elektroonilise hääletamise korraldamist -, kuid oli kaebuse esitanud

piirast kaebetähtaj a möödumist.

11. Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud kaebust selliselt, et kaebaja soovib Vabariigi

Valimiskomisjoni 11.märtsi 2019.a otsuse nr91 tühistamist, tema 7.märtsi 20t9. a kaebuse

läbivaatamist ning selles vaidlustatud riigi valimisteenistuse toimingu õigusvastaseks tunnistamist.

Lisaks sellele soovib ta elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist (PSJKS $ 46

lõige 2).

12. Kolleegiumi hinnangul leidis Vabariigi Valimiskomisjon l1.mär1si 2019' a otsuses õigesti, et

kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist' Kaebus valimiste konaldaja toimingu peale tuleb

esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS $ 72 lõike 1 punkt 1) ning

2(3)

5-19-13

pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jatta läbi vaatamata

(RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei olnud kaebaja näidanud,

millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS $ 71 lõike 1 punkt 6), seetõttu luges

valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva

(27. veebruar 2079) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni

hinnangul oli kaebus esitatud 6.märtsil 2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei

olnud kaebus tähtaegne. Selle järelduse õigsust ei mõjuta asjaolu, et valimiskomisjon on otsuses

eksinud kaebuse saabumise päevaga ning tegelikult esitati kaebus 7. märtsil 2019. Viga kaebetähtaja

arvutamisel on tehtud kaebaja kasuks.

13. Riigikohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebaja valimiskomisjoni järeldust, et kaebetähtaeg oli

7. märtsil 2019 mõödas, vaid leiab, et valimiskomisjon oleks pidanud kaebetähtaja ennistama.

Kolleegium sellega ei nõustu. RKVS $ 71 lõike l punktist 7 tulenevalt peab kaebaja juhul, kui kaebus

esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, esitama koos kaebusega kohe ka tähtaja

ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. RKVS $ 71 lõike 3 kolmandast lausest

tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis,

kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste konaldaja toimingu

vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja hooleks jälgida, et kaebus vastaks

nõuetele.

14. Kaebaja on avaldanud soovi kaebetähtaja ennistamiseks ning selgitanud tähtaja möödalaskmise

põhjuseid aga alles Riigikohtule esitatud kaebuses. Valimiskomisjonile kaebuse esitamise tähtaega ei

saa ennistada taotluse alusel, mille kaebaja esitab esimest korda Riigikohtu menetluses. Riigikohus

saaks hinnatatähtaja ennistamise vajadust siis, kui valimiskomisjon oleks jätnud tähtaja ennistamise

taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile põhistatud taotlust tähtaja

ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust.

15. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi 2019. a

otsus nr 91 ei riku kaebaja õigusi, ning jätab PSJKS $ 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes M. Meesaku

kaebuse rahuldamata.

Nh+.-

Paavo

Nele Parrest

Tambet Tampuu

3(3)