5-19-12/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHU S

pÕmsBaDUSLIKKUSE rÄnplBvALVE KoLLEEGII M

uÄÄnus

Kohtuasja number

Määruse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-r9-r2

20. märts2019

Eesistuja Nele Parrest, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik

Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 3. märtsi

2019. a otsuse nr77 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

l'. Virgo Kruve esitas 3. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaks osaliselt kattuva sisuga

kaebust, milles taotles hääletustulemuste tühistamist ja kordushiiäletuse korraldamist. Vabariigi

Valimiskomisjon menetles esitatud kaebusi ühe kaebusena.

Kaebaja märkis, et 2I. veebruaril 2019 alustatud elektroonilisel hiiäletamisel ei võimaldanud

valijarakendus hääletada tühja sedeliga võrdväärselt paberil hääletajatega, mis on vastuolus

põhiseadusest tulenevate valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõtetega.

Samuti leidis kaebaja, et elektrooniline hääletamine ei vastanud põhiseaduse $-s 60 sätestatud

hääletamise salajasuse nõudele. Kaebaja oli seisukohal, et tema elektrooniliselt antud hääle salajaseks

jäämine ei olnud garanteeritud, sest hiiäli kogus Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mitte riigi

valimisteenistus. Kuna valijarakenduse sertifikaat on väljastatud Internet Voting oÜ-le, mitte

Vabariigi Valimiskomisjonile, riigi valimisteenistusele ega RIA-le, võib sellest järeldada ohtu haale

salajasusele.

2. Yabariigi Valimiskomisjon jättis 3. märtsi 2019. a otsusega nr 77 kaebuse osas, millega kaebaja

vaidlustas hääletamise salajasuse nõude rikkumist, fuigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3

tuginedes läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon edastas otsuse kaebajale 4. märtsil 20t9. otsus

sisaldas vaidlustamisviidet.

Vabariigi Valimiskomisjon asus seisukohale, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist ning kaebaja on vaidlustanud üksnes elektroonilise hääletamise korraldamise

organisatsiooni ja tehnilise lahenduse vastavust seaduses sätestatud reeglitele. Viimane ei mõjuta aga

kaebaja kui valija õigust ja võimalust hääletada kas elektrooniliselt või valimisjaoskonnas

hääletamissedeliga. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Lisaks märkis

5-19-12

Vabariigi Valimiskomisjon, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis

24.oktoobri 2011. a otsusega kohtuasjas 5-I7-35 rahuldamata V.Kruve kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjoni I 1. oktoobri 2017. a otsuse nr 35 peale. Nimetatud otsuse punktis 21 on leitud, et

RIA kui oma põhiülesandena riigi elektroonilise infoturbe tagamisele spetsialiseerunud asutus suudab

eelduslikult kindlustada hääletamise salajasuse põhimõtte järgimise Vabariigi Valimiskomisjonilt

RIA pädevusse läinud elektroonilise hääletamise toimingute tegemisel.

3. V. Kruve esitas 8. märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu fuigikohtule kaebuse Vabariigr

Valimiskomisjoni 3. märtsi 2019. a otsuse nr77 pea|e osas, millega tema kaebus jäeti osaliselt läbi

vaatamata. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja selgitas, et

allkirjastas taotluse hilinenult alles 8. märtsil 2019 digitaalallkirjastamise tarkvara (Digidoc) tõrke

tõttu.

4. Vabariigi Valimiskomisjon saatis 11. märtsil 2019 V. Kruve kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse

kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade

juurde ning palus kohtul jatta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Riigikohtule esitatud kaebuses jääb V. Kruve oma 3. märtsi 2019. a kaebuse seisukohtade juurde

j a vaidleb Vabariigi Valimiskomisj oni seisukohtadele vastu.

Kaebaja märgib, et ta on täitnud kõik RKVS $-s 71 sätestatud kaebuse läbivaatamise tingimused.

Valimiste korraldamisel on valimisrakenduse sertifikaadita asutuse (RIA) kaasamisega rikutud

hiiäletamise salajasuse põhimõtet. Nõrk krtiptograafiline kaitse seab ohtu kõik valimistel antud hääled

ega ole samavõrra turvaline valimissedelitega toimuva hääletamisega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 38 lõike 1 kohaselt võib kaebuse

valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada

Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. PSJKS $ 40 lõike 2 kohaselt ennistab

Riigikohus kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud

mõjuval põhjusel.

7. PSJKS $ 48 lõike 1 kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses

tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku $ 62 lõike 1 kohaselt

kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse $ 135 lõigete I ja2

kohaselt algab tahtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb

tähtpäeva saabumisel.

8. Käesolevas asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale 4. märtsil 2019.

Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 5. märtsil ja lõppes 8. märtsi

saabumisel, s.o 7. märtsil 2019 kl 24.00. Kuna kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile

elektrooniliselt 8. märtsil 2019 kell 00.48, ei ole see esitatud tähtaegselt.

2(3)

c.l

5-19-12

9. Kaebaja väitel takistas teda kaebuse esitamisel digitaalallkirjastamise tarkvara tõrge, mille tõttu oli

tal võimalik allkirjastada kaebus alles kaks minutit pärast selle esitamise tähtaja lõppu.

Kui kaebaja soovib esitada kaebust digitaalallkirjastatult, on kolleegiurni hinnangul tema enda

kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara

(vtRiigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.mai 2018.a määrus nr2-13-53779l|08' punkt 15) ning

dokumendi allkirjastamiseks jääks piisavalt aega. Jättes kaebuse esitamise vahetult tähtpäeva

saabumise eelsele ajale, kannab kaebaja ise riski, et kaebus võib jääda tähtaegselt esitamata.

10. Kolleegium lisab, et tähtaja hindamisel ei ole PSJKS $ 38 lõike 1 kohaselt määrav mitte kaebuse

allkirjastamise aeg, vaid selle Vabariigi Valimiskomisjonile esitamise aeg. Seega ei ületanud kaebaja

tähtaega mitte kahe minuti, vaid pikema ajavahemiku võrra. Kaebaja ei ole selgitanud selle viivituse

põhjust.

Kokkuvõttes ei ole kaebaja välja toonud ühtegi mõjuvat põtrjust, mis võiks õigustada mööda lastud

kaebetähtaj a ennistamist.

11. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS $ 38 lõikest 1 ja $ 40 lõikest 2 juhindudes jätab kolleegium

V. Kruve kaebuse läbi vaatamata.

Nele

Paavo Randma

3(3)