2-17-17278/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17278

Tsiviilasi

Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) hagi AS

V.A.O. Invest vastu omandi ülekandmiseks

(alternatiivselt võla nõudes)

Tsiviilasja hind

43 324,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel)

(registrikood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja: AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) hagi AS V.A.O. Invest vastu omandi

ülekandmiseks (alternatiivselt võla nõudes) rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1746,18 eurot.

2.3.

Mõista Kopli 46/48 garaažiühistult (likvideerimisel) (registrikood xxx) AS

V.A.O. Invest (registrikood 10699716) kasuks välja menetluskulu 1746,18

eurot.

2.4.

Kohustada Kopli 46/48 garaažiühistut (likvideerimisel) (registrikood xxx)

tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt

AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716) kasuks viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2-17-17278

2 (7)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) (hageja) esitas hagi AS V.A.O. Invest vastu

omandi ülekandmiseks (alternatiivselt võla nõudes). Hageja palub kohustada kostjat andma

nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kantud kinnisasja omandi

ülekandmiseks hagejale ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Alternatiivselt

mõista kostjalt välja võlg (põhinõue) summas 30 677,59 EUR, viivis seisuga 29.11.2017

summas 9847,51 EUR ning sellele järgnevalt 0,025% põhinõudelt päevas kuni kohustuse

täitmiseni.

2. Kopli

tn

46/48

garaažiühistu

registreeriti

26.10.1995

ettevõtteregistris

registreerimisnumbriga

xxx.

1999.

a-l

kanti

garaažiühistu

sundlõpetatud

mittetulundusühingute nimekirja ning Tallinna Linnakohtu 07.05.2004 otsusega tsiviilasjas

nr 2/19-2496/04 algatati sundlõpetatuks loetud Kopli tn 46/48 garaažiühistu

likvideerimismenetlus.

3. Likvideerimismenetluse läbiviimise eesmärgiks oli likvideerida ühistu vara, milleks oli 16

boksiga garaaž asukohaga Kopli tn 48A, Tallinn.

4. Hageja, kelle esindajana tegutses likvideerija K N ja kostja sõlmisid 28.02.2006 notariaalse

ehitise müügilepingu (edaspidi 28.02.2006 müügileping). 28.02.2006 müügilepingu punkti

1.1. kohaselt on lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud

Tallinnas, Kopli 48A asuv ehitis, mille koosseisus on ühekorruseline 16 boksiga garaaž

(ehitisregistri kood xxx) suletud netopinnaga 287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja

päraldistega. Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1. kohaselt 480 000

krooni, mis tuli tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole.

5. 05.05.2006 esitasid Kopli tn 46/48 garaažiühistu liikmed Harju Maakohtule hagiavalduse

(tsiviilasi nr 2-06-10735), paludes tuvastada 28.02.2006 müügilepingu tühisus. Riigikohtu

26.05.2014 määrusega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2014 otsus, millega

ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 22.02.2013 otsuse kõnealuses tsiviilasjas.

Seega on tsiviilasjas nr 2-06-10735 olemas jõustunud kohtuotsus, milles kohtud jätsid

garaažiühistu endiste liikmete hagi Kopli tn 46/48 garaažiühistu ja AS V.A.O Invest

vahelise 28.02.2006 müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

6. Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuses, et Kopli tn 46/48

garaažiühistu endistel liikmetel on igal juhul võimalik teatada Kopli tn 46/48 garaažiühistu

ja AS V.A.O Invest lepingulisele esindajale oma pangarekvisiitide andmed ja saada neile

kuuluv osa ühistu varast. Seega on jõustunud kohtuotsusega leidnud kinnitust asjaolu, et

ostumüügilepingu järgsed summad ei ole senini müüjani jõudnud.

2-17-17278

3 (7)

7. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole ei hageja ega ka garaažiühistu endised

liikmed kui Kopli 46/48 garaažide endised omanikud ja õigustatud isikud saanud mistahes

tasu 28.02.2006 müügilepingu alusel võõrandatud garaažibokside eest.

8. 10.02.2017 edastas likvideerija kostjale 28.02.2006 sõlmitud ehitise müügilepingu

taganemisavalduse. Müüja taganes lepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-

de 1-4 alusel, sest ostja on lepingut oluliselt rikkunud. Hagejale ei ole käesoleva ajani

tasutud ostuhinda.

9. Hageja taotles kinnisasja omaniku nõusolekut kinnisasja omandi ülekandmiseks ning palus

kostjal viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva möödumisel alates

taganemisavalduse kättesaamisest, võtta notari aja kooskõlastamisega seoses ühendust

hageja likvideerija U P e-posti- või telefoni teel. Kostja seda ei teinud.

10. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud ning esindaja kaudu avaldanud eitavat seisukohta

hageja nõude osas.

11. Alternatiivselt juhul, kui kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet tuvastada kostja

kohustus nõusoleku andmiseks, palub hageja mõista kostjalt välja 28.02.2006.a

müügilepingu järgse ostusumma 480 000 Eesti krooni, mis on 30 677,59 EUR koos

viivisega, mis 29.11.2017 aasta seisuga moodustab 9847,51 EUR. Hageja arvestab viivist

alates Harju Maakohtu otsuse jõustumisest 26.05.2014 lepingus fikseeritud päevamääras

0,025%.

12. Hageja ei usu, et OÜ Advokaadibüroo Consensus oleks jätnud garaažiühistu liikmetele

nende saadaolevad summad üle kandmata. Hagejale teadaolevalt on advokaadibüroo

nimetatud summad tulenevalt poolte varasemast tehinguvaidlusest hagejale viimase palvel

tagastanud, mistõttu on kostja kohustus jätkuvalt täitmata.

13. Asjaolu, et Advokaadibüroo Consensus arvele tasutu (lepingu kohane täitmine) on

tagastatud, sai hagejale teatavaks saanud alles pärast eelneva kohtuvaidluse lõppu, kus

hageja liikmed taotlesid kohtult tehingu tühisuse tuvastamist.

Kostja vastuväited hagile

14. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

15. Kostja täitis lepingu vastavalt hagejaga kokkulepitule. 28.02.2006 müügilepingu punkti

2.1 kohaselt oli kostja tasunud 240 000 krooni enne lepingu sõlmimist, täpsemalt 27.02.2006

ning punkti 2.2 kohaselt tasus kostja 240 000 krooni 24.04.2006.

16. Kostja ei ole mitte mingil viisil saanud tagasi 28.02.2006 müügilepingu alusel hagejale

kuulunud kinnistu eest tasutud raha. Hageja tugineb suvalisele spekulatsioonile. Seejuures

ei selgita hageja, mis põhjusel oleks Advokaadibüroo Consensus pidanud raha kostjale

tagastama ja millal selline tehing olevat toimunud. Harju Maakohtu 22.02.2013 otsuse

punktist 19 nähtuvalt oli viidatud otsuse tegemise ajaks osadele endistele ühistu liikmetele

nende osa rahast välja makstud. Mis iganes hageja liikmed rahaga otsustasid toona teha, ei

saa sellest kostja vastu tuleneda ühtki nõuet.

17. 28.02.2006 müügilepingust taganemiseks puudub õiguslik alus.

18. Igal juhul oleks isegi hageja väidete tõelevastavuse korral taganemine antud juhul VÕS §

118 lg 1 alusel lubamatu. Kui hageja arvates jättis kostja 28.02.2006 müügilepingu täitmata,

oleks ta pidanud taganemisavalduse esitama mõistliku aja jooksul arvates 28.02.2006

2-17-17278

4 (7)

müügilepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajast 28.04.2006. Hageja poolt 17.11.2017

hagiavalduse esitamise ajaks oli lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajast möödunud juba üle

11,5 aasta.

19. Kõikvõimalikud

28.02.2006

müügilepingust

tulenevate

kohustuste,

eelkõige

tasumiskohustus, täitmise nõuded on aegunud, mistõttu 28.02.2006 lepingust taganemine

hageja poolt oleks igal juhul tühine.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

21. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Hageja ja kostja sõlmisid 28.02.2006 müügilepingu.

-

28.02.2006 müügilepingu punkti 1.1. kohaselt on lepingu esemeks riikliku ehitisregistri

elektroonilisse andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli 48A asuv ehitis, mille koosseisus

on ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitisregistri kood xxx) suletud netopinnaga 287,2

m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

-

Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli

tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole.

22. Vaidluse all on kas kostja on oma 28.02.2006 müügilepingu järgse ostuhinna tasumise

kohustuse täitnud ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganemiseks.

23. Hageja leiab, et kuna hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, on müügileping VÕS

§ 188 lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus müüdud ese VÕS § 1028 lg 1 alusel saajalt välja

nõuda. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et müügilepingust taganemiseks alust ei olnud kuna

kostja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud.

24. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, mille kohaselt

isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks

nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.

25. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1-4 alusel võib pool lepingust taganeda

juhul, kui ostja on lepingut oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lõike 2 kohaselt on

olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul,

kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks

lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine

annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida

kohustusi ka edaspidi.

2-17-17278

5 (7)

26. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et kostja on oma 28.02.2006

müügilepingu

järgse

ostuhinna

tasumise

kohustuse

kohaselt

täitnud.

27.02.2006

maksekorralduse kohaselt tasus V.A.O. INVEST AS Advokaadibüroo Consensus OÜ

arvelduskontole nr xxx selgitusega „Garaažibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ 240

000 Eesti krooni. (tl 67). 24.04.2006 maksekorralduse kohaselt tasus

V.A.O.INVEST AS Advokaadibüroo Consensus OÜ arvelduskontole nr xxx selgitusega

„Garaažibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ 240 000 Eesti krooni. (tl

68). Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli

tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole. Viimane makse tuli 28.02.2006

müügilepingu p 2.2 kohaselt teha 28.04.2006. (tl 9-11). Seega on kostja tasunud kahes osas

kokkulepitud ostuhinna kokkulepitud isiku pangakontole kokkulepitud tähtajaks. Kohtu

hinnangul ei saa kostjale ette heita seda, mil viisil käitus saadud rahaga Advokaadibüroo

Consensus.

27. Isegi kui pidada kostja poolseks lepingurikkumiseks seda, et Advokaadibüroo

Consensus tagastas makstud ostuhinna kostjale, ei ole hageja väide nimetatud summade

kostjale tagastamise osas tulenevalt poolte varasemast tehinguvaidlusest millegagi

põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei selgita, mis põhjusel oleks Advokaadibüroo

Consensus pidanud raha kostjale tagastama ja millal selline tehing olevat toimunud.

AS SEB Pank vastuse kohaselt kinnitab AS SEB Pank, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontole

ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 16.08.2018 toimunud laekumisi Advokaadibüroo Consensus

OÜ-lt. (tl 100). Swedbank AS vastuse kohaselt kinnitab Swedbank AS, et V.A.O. INVEST AS

arvelduskontol ei ole perioodil 01.01.2006 kuni

17.08.2018 toimunud tehinguid Advokaadibüroo Consensus OÜ-ga. (tl 101). Samuti kinnitab

Swedbank AS, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontole ei ole perioodil 01.01.2006 kuni

16.08.2018 toimunud laekumisi Advokaadibüroo Consensus OÜ-lt. (tl 102). Seega ei ole kostja

pangakontodele toimunud pärast advokaadibüroole ostuhinna tasumist mingeid tagasimakseid.

28. Harju Maakohtu 22.02.2013 tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuse p 19 on märgitud,

et „Müügilepingu kohaselt võõrandas ühistu ehitise kostjale II hinnaga 480 000 krooni.

Nimetatud summa on deponeeritud kostjate esindaja advokaadibüroo kontole ning sellest on

osadele endistele ühistu liikmetele välja makstud jaotusettepaneku alusel a' 30 000 krooni.“ (tl

5-8). Vaidlust ei ole selles, et antud kohtuotsus on jõustunud. Kohus on seega tsiviilasjas nr 2-

06-10735 tuvastanud asjaolu, et advokaadibüroole ülekantud rahasummast on osadele ühistu

liikmetele raha välja makstud. Lähtudes AS SEB Pank ja Swedbank AS vastusest ja

eelpoolviidatud maakohtu lahendist jääb selgusetuks, miks hageja endiselt leiab, et rahasumma

tagastati advokaadibüroo poolt kostjale.

29. Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuses, et Kopli tn 46/48

garaažiühistu endistel liikmetel on võimalik teatada Kopli tn 46/48 garaažiühistu ja AS V.A.O

Invest esindajatele oma pangarekvisiitide andmed ja saada neile kuuluv osa ühistu varast. (tl

5-8). Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtuotsusega oleks tuvastatud asjaolu, et hagejani ei ole

ostu-müügilepingu järgsed summad jõudnud. Viidatud kohtuotsusest sellist järeldust teha ei

saa. Kohtuotsuses on viidatud, et summad maksti osadele ühistu liikmetele välja

jaotusettepaneku kohaselt. Jaotusettepaneku koostab mittetulundusühingute seaduse § 45 lg 2

alusel mittetulundusühingu likvideerija. Seega ei saa väita, et jõustunud kohtuotsusega oleks

leidnud kinnitust asjaolu, et ostu-müügilepingu järgsed summad ei ole senini müüjani jõudnud.

2-17-17278

6 (7)

30. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Lõike 2 kohaselt juhul kui lepingupool võib vastavalt seadusele või

lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud

õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral toimub tagasitäitmine ehk kumbki

lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik

üleantu (VÕS 189 lg 1). Antud juhul ei ole kohtu hinnangul hagejal õigust 28.02.2006

müügilepingust taganemiseks tekkinud kostja poolse kohustuse täitmise tõttu ja hageja poolne

müügilepingust taganemine 10.02.2017 on aluse puudumise tõttu tühine. Kohus ei pea

vajalikuks antud juhul hinnata, kas hageja nõuded tulenevalt 28.02.2006 lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks võivad olla aegunud.

31. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet omandiõiguse üleandmiseks

hagejale.

32. Hageja alternatiivse nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt juhul kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eelpool

tuvastatud asjaoludel ei ole kostja rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu ka hageja

alternatiivse nõude rahuldamiseks alust ei ole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

35. Kostja esitas menetluskuludena määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot ja

lepingulise esindaja kulu summas 1696,18 eurot, kokku 1746,18 eurot.

36. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja

menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.

37. Kohtu

hinnangul

on

kostja

poolt

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

menetlustoimingud ning nendeks kulunud aeg põhjendatud: Hagiavaldusega tutvumine,

nõupidamine kliendiga, asjaolude selgitamine, edasise tegevuse arutamine 1,5 tundi;

30.11.2017 hagi tagamise määrusele 15.12.2017 määruskaebuse koostamine 5 tundi; Kostja

15.12.2017 kirjaliku vastuse koostamine hagile 3,75 tundi; Tutvumine hageja 02.05.2018

taotlustega, taotlustele, kostja 14.05.2018 kirjaliku seisukoha ja vaheotsuse taotluse koostamine

2,5 tundi; Kohtu 16.08.2018 määrusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kohtunõudele

kostja 30.08.2018 vastuse koostamine (tõendite esitamine) 1 tund; Hageja 16.09.2018

seisukohaga tutvumine, hageja seisukohale kostja 24.09.2018 seisukoha koostamine 1 tund;

Kostja 11.01.2019 seisukoha koostamine hageja 09.01.2019 taotlusele 0,5 tundi; Tutvumine

kohtu 14.01.2019 määrusega (kirjalik menetlus, istungi tühistamine), korrespondents kliendiga

0,1 tundi. Tegemist on vajalike menetlustoimingutega. Ehkki kostja vaheotsuse taotlus jäi

2-17-17278

7 (7)

rahuldamata, ei oma see mõju antud menetlustoimingu ajalisele kulule. Seega on põhjendatud

kostja lepingulise esindaja ajakulu 15,35 tunni ulatuses.

38. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasumääraks on märgitud 110,5 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kostja märgib, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu

nimekirjas ei kajastata.

Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu

vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja

keerukus.

Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäär vastab asja vähesele keerukusele ja

vähesele mahule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud

tunnitasumääraks 110,5 eurot (ilma käibemaksuta).

39. Arvestades eeltoodut ja kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu, määrab

kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1696,18 eurot. Koos määruskaebuselt

tasutud riigilõivuga moodustab kostja menetluskulu kokku 1746,18 eurot.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

41. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik