2-18-13113/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. märts 2019

Tsiviilasja number

2-18-13113

Tsiviilasi

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei taotlus uue hindamise

korraldamiseks

eksperdi

määramiseks

täiteasjas

nr

084/2015/2902

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Laivi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja:

Aivar Laiv

(isikukood: XXX);

esindaja Priit Lantin

Puudutatud isikud:

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei

2. Sissenõudja AS SEB Pank (registrikood: 10004252)

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-13113.

2. Rahuldada Aivar Laivi määruskabus.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2019 määrus.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta eksperdi

hindamiskulud Aivar Laivilt välja mõistmata.

5. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei ja sissenõudja

AS SEB Pank kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 31. augustil 2018 avalduse Aivar Laivile (võlgnik)

kuuluva ½ mõttelise kaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX hindamise korraldamiseks

eksperdi määramiseks täiteasjas nr 084/2015/2902.

Maakohus kohustas puudutatud isikuid esitama kirjalik ettepanek eksperdi isiku kohta koos

eksperdi kirjaliku nõusoleku ning andmetega prognoositava tasu suuruse kohta (tl 17).

Sissenõudja AS SEB Pank esitas ettepaneku määrata eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert

Eduard Elbrecht koos eksperdi kirjaliku nõusoleku ning andmetega prognoositava tasu suuruse

kohta (tl 20–21). Võlgnik A. Laiv ettepanekut ei esitanud, leides, et eksperdi isik tuleb määrata

kohtu poolt tagamaks eksperdi erapooletus ning eksperdi tasu määramisel on prevaleerivaks

ekspertiisiteenuse maksumus (tl 23).

2. Maakohus kohustas 24. septembri 2018 määrusega A. Laivi tasuma hindamiskulude katteks

780 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. A. Laiv esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. novembri 2018 määrusega maakohtu 24. septembri 2018

määruse. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei analüüsinud maakohus piisavalt kulude

põhjendatud suurust. Kuna hindaja nõusolekust nähtub, et tavapärasest suurem kulu on

põhjustatud kinnisasja kaugusest eksperdi tavalisest tööpiirkonnast, tuleb asja uuel otsustamisel

anda puudutatud isikule võimalus küsida muuhulgas ka kinnisasjale lähemal asuvate ekspertide

pakkumisi (tl 42–43).

3. Maakohus andis võlgnikule uuesti võimaluse esitada oma seisukoht ekspertiisi tegeva(te)

eksperdi (ekspertide) osas. 17. detsembril 2018 edastatud seisukohas märkis võlgnik, et

tuginedes väljakujunenud praktikale ning vajadusega tagada eksperdi erapooletus tuleb

eksperdi isik määrata kohtu poolt, eksperdi tasu määramisel on prevaleerivaks

ekspertiisiteenuse maksumus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul määrata eksperdiks Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ekspert, kelle poolt

nõutav ekspertiisitasu on madalaim (tl 46–47). Omapoolset eksperdikandidaati võlgnik ei

nimetanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus kohustas 9. jaanuari 2019 määrusega A. Laivi tasuma hindamiskulude

katteks 780 eurot 14 päeva jooksul määruse jõustumisest alates.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 9 järgi kannab kohtu määratud eksperdi

hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub

hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist

vaidlustanud.

Kuna hindamise on vaidlustanud A. Laiv, tuleb tal hindamiskulud kohtule ette tasuda.

Maakohus, lähtudes asjaolust, et vaidlusaluse kinnistu asukoht on XXX, küsis kinnisasjale

kõige lähemal asuvalt riiklikult tunnustatud eksperdilt Karin Lappilt andmeid prognoositava

tasu suuruse kohta ning nõusolekut ekspertiisi tegemiseks. Ekspert K. Lapp edastas kohtule

info, millest nähtub, et ekspertiisitasu suuruseks oleks 850 eurot (sisaldab km). Maakohus,

võrreldes esitatud ekspertiisitasude kohustas A. Laivi tasuma hindamiskulude katteks

ekspertiisitasu summas 780 eurot (sh käibemaks), kuna ekspert E. Elbrechti poolt välja pakutud

eksperthinnangu maksumus summas 780 eurot on väiksem kui ekspert K. Lappi poolt pakutud

maksumus.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub peatada kohtumenetlus

antud tsiviilasjas kuni kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-18-12615 jõustumiseni, tühistada täies

ulatuses maakohtu 9. jaanuari 2019 määrus ning saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi

maakohule ning jätta menetluskulud täies ulatuses kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus järgimata Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2018

määruses toodud juhised. Ringkonnakohus märkis viidatud määruses, et maakohus ei ole

analüüsinud piisavalt kulude põhjendatud suurust. TsMS § 148 lg 1 alusel saab kulude

ettemakse määrata vaid asja läbivaatamise põhjendatud kuludele. Määruskaebuse kohaselt on

maakohus jätnud analüüsimata, millest koosneb märgitud kauguse lisatasu ja millest koosnevad

muud kulutused. Vara, mille väärtuseks hindas kohtutäitur 2500 eurot, hindamiskulu 750 eurot

on ülepaisutatud.

Tartu Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12615 võlgniku

kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/2902 täitemenetluse lõpetamiseks.

Tartu Ringkonnakohus jättis 2. jaanuari 2019 määrusega kohtutäituri määruskaebuse maakohtu

määruse peale rahuldamata. Seega on nii maa- kui ka ringkonnakohus leidnud, et täiteasja

nr 084/2015/2902 menetlus tuleb lõpetada. Eelneva tulemusel ei ole võimalik jätkata eksperdi

määramisega, kuna täiteasi nr 084/2015/2902, mille raames on eksperdi määramise taotlus

esitatud, kuulub lõpetamisele. Kohtutäitur on esitanud Riigikohtule määruskaebuse tsiviilasjas

nr 2-18-12615. Seega ei ole kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-12615 jõustunud. Võlgnik palus

peatada käesolevas asjas menetluse TsMS § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-18-12615

lahendi jõustumiseni.

EDASPIDINE MENETLUS

6. Tartu Ringkonnakohus peatas 13. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-13113

menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-12615 lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu

2. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-12615 jõustus Riigikohtu 25. veebruari 2019

määrusega, millega Riigikohus jättis kohtutäituri määruskaebuse menetlusse võtmata.

7. Kohtutäitur edastas 28. veebruari 2019 e-kirjaga 27. veebruari 2019 täitemenetluse

lõpetamise otsuse täiteasjas nr 084/2015/2902. Täitemenetluse lõpetamise aluseks on TMS §

48 lg 1 p 4, mille kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega

täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või

sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohtutäituri

e-kirja kohaselt on täitemenetluse lõpetamisega seoses vara täitemenetluses arestist vabastatud

ning on ära langenud hindamise korraldamise vajadus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus

tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab eksperdikulud Aivar Laivilt välja mõistmata.

Ringkonnakohus leidis eespool, et täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/2902 algatamiseks

puudus seaduslik alus. Käesoleva määruse tegemise seisuga on täitemenetlus täiteasjas nr

084/2015/2902 lõpetatud. Kohtutäitur on kinnitanud, et vara on aresti alt vabastatud ning

hindamise korraldamise vajadus on ära langenud.

Maakohus mõistis avaldajalt välja hindamiskulud TMS § 74 lg 9 järgi. TMS § 74 lg 9 esimese

ja teise lause kohaselt kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on

vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kuivõrd täitemenetlus on

lõppenud ning kinnisvara hindamist täiteasjas ei toimu, ei ole ka hindamiskulude

väljamõistmine võlgnikult põhjendatud.

9. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on

selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18), samuti saab kohus arvestada avalduse rahuldamise ulatust

(Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-17, p 21).

Seega on kohtul hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid

mitme menetlusosalisega menetluses peab kohus eelkõige juhinduma sarnaselt hagimenetlusele

sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Praegusel juhul oli võlgniku

suhtes põhjendamatult algatatud täitemenetlus, mis tõi kaasa praeguse kohtuvaidluse. Kuivõrd

täitemenetlus algatati sissenõudja avalduse alusel kohtutäituri poolt põhjendamatult, siis on

kohtuvaidluse tulemust arvestades õiglane jätta menetluskulud sissenõudja ja kohtutäituri

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke