3-19-148/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-148

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle

Orav-Hinno

Puudutatud isik – XX, volitatud esindaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a

määrus haldusasjas nr 3-19-148 muutmata.

2. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot MM

Swedbank AS-i arveldukontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

24.01.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks XX-le kuuluvale kinnisasja ½ kaasomandi osale aadressiga PPP, Pärnu

(registriosanumbriga PPPPP) summas 51 946 eurot ning kinnisasja ½ kaasomandi osale

aadressiga KKK, Pärnu (registriosanumbriga KKKKKKK) summas 17 316 eurot.

Maksuhalduri menetluses on Y OÜ maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 22.01.2019 on Y OÜ

maksuvõlg 17 609,55 eurot, millele lisandub arvestuslik intress (22.01.2019 seisuga 396,16

eurot). Samuti on Y OÜ-l tasumata kohtuasjas nr 1-18-7954 määratud menetluskulude hüvitis

264 eurot. Maksuhaldur väljastas 07.12.2018 Y OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/041475-40,

3-19-148

2(7)

millega

kontrollimenetluse

lõppedes

kohustatakse

äriühingut

tasuma

täiendavalt

maksukohustusi

192,85

eurot.

Maksusumma

koosneb

maksustamisperioodil

juuli‒oktoober 2017 täiendavalt tasumisele määratud käibemaksust 30 461,60 eurot ja

tulumaksust 25 731,25 eurot.

Maksuhaldur kontrollis 17.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041475-1 ja 14.12.2017

korraldusega nr 12.2-3/041475-4 Y OÜ maksustamisperioodidel juuli kuni oktoober 2017

käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse

maksete, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ning tasumise õigsust. Maksuhaldur tuvastas, et Y OÜ ei soetanud perioodil

juuli‒oktoober 2017 teenuseid S OÜ-lt ning Y OÜ ainus juhatuse liige XX oli sellest teadlik.

Y OÜ on maksustamisperioodil juuli‒oktoober 2017 KMD-l alusetult deklareerinud S OÜ

arvete alusel sisendkäibemaksu 30 461,60 euro ja jätnud TSD-l deklareerimata ettevõtlusega

mitteseotud kulud ning arvestamata tulumaksu kokku 25 731,25 eurot. Y OÜ pangakontolt on

XX pangakontodele kantud 102 925 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Selle põhjal on alust

arvata, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mis on jäetud TSD-l

deklareerimata ja tulumaks arvestamata ja tasumata.

Kinnistusregistri ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel puuduvad Y OÜ-l kinnisvara ja

väärtpaberid. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub Y OÜ-le sõiduk Seat Cordoba

Vario (registreerimisnumbriga CCC, ehitusaasta 2002) ja haagis Tiki Treiler C-275L

(registreerimisnumbriga DDD, ehitusaasta 2009). Tallinna Halduskohus andis 02.11.2018

kohtumäärusega 3-18-20554 maksuhaldurile loa Y OÜ ettemaksukonto arestimiseks 62

498,40 euro ulatuses; käsutamise keelumärke seadmiseks sõidukitele Seat Cordoba Vario

(CCC) ja Tiki Treiler (DDD); Y OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse

ja rahaliste õiguste arestimiseks, mis tulenevad Luminor Bank AS-ga 04.03.2015 sõlmitud

liisinglepingust nr 353142 ja müügilepingu 353142 lisast, Swedbank Liising AS-ga

07.09.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 01193340L ning Nordea Finance

Estonia AS-ga 05.03.2015 sõlmitud liisinglepingust nr 204503310 kokku kuni 62 498,40 euro

ulatuses. Käesoleva taotluse esitamise hetkel on Y OÜ ettemaksukontol arestitud rahalisi

vahendeid 5 390,10 eurot.

Internetiportaali www.auto24.ee andmetele tuginedes on Y OÜ-le kuuluvate sõidukite väärtus

kokku 1669,50 eurot. Kuna sõidukid on pea kümme aastat vanad ja kasutatud, siis nende

turuväärtus pidevalt väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib

võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda.

2017. a majandusaasta aruande järgi on Y OÜ-l seisuga 31.12.2017 käibevarasid raha näol

1891 eurot ning raha jääk on vaid arvelduskontol. 2018. a-l on Y OÜ deklareerinud 20%

maksustatavat käivet keskmiselt 22 153,34 eurot kuus, samas kulusid on tehtud keskmiselt 21

940 euro ulatuses kuus. Töötasu väljamakseid on deklareeritud 2018. a viimasel 6 kuul 10

töötajale, keskmise brutotöötasuga 476 eurot kuus, millele lisandub sotsiaalmaks. Seega

ületavad Y OÜ kulud sissetulekuid.

Maksuhaldur on veendunud, et maksumenetlus lõpeb Y OÜ suhtes maksu määramisega, mille

tulemusena tekkiv maksuvõlg jääb äriühingul tõenäoliselt osaliselt tasumata, sest Y OÜ-l ei

jätku vahendeid täiendavalt määratavate maksukohustuste 56 192,85 euro tasumiseks, millele

lisandub arvestuslik intress (21.01.2019 seisuga 16 013,74 eurot). Maksuhalduri hinnangul on

Y OÜ-l maksukohustuse tasumiseks vara hinnanguliselt 24 034,60 euro väärtuses, samas on

Y OÜ-l juba enne maksuotsusega täiendavate maksukohustuste määramist 22.01.2019 seisuga

tasumata maksukohustusi 17 609,55 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 396,16 eurot.

3-19-148

3(7)

XX on Y OÜ juhatuse liige alates 21.10.2013. Maksuhaldur alustab taotluse esitamisega XX

suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Y OÜ-le täiendavalt

tasumisele määratav maksukohustus on tekkinud ainuisikuliselt XX juhatuse liikmeks oleku

ajal. XX omas otsest mõju Y OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele

ja oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. XX tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimisel

vahel on põhjuslik seos. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX on Y OÜ ainsa

juhatuse liikmena rikkunud tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks

vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. XX

vastutab solidaarselt Y OÜ maksuvõla tasumise eest 56 192,85 euro ulatuses (lisaks intress

21.01.2019 seisuga arvestuslikult enam kui 16 013,74 eurot).

Maksumaksjate registri andmetel oli 2018. a-l XX keskmine kuusissetulek brutosummas 514

eurot kuus, väljamakse tegijaks on Y OÜ. Seega on XX viimaste aastate sissetulek ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus

vastutusotsuse sundtäitmiseks.

Kuivõrd XX on tänaseni ainus Y OÜ juhatuse liige ning omab juurdepääsu äriühingu

dokumentidele, iseloomustab tema tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja

seadusest tulenevate maksude tasumisel tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse

(võltsarvete kasutamine käibemaksu kohustuste vähendamiseks, ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksete tegemine ja deklareerimata jätmine ning vaatamata maksuhalduri poolt S OÜ

mittekorrektsele käitumisele tähelepanu juhtimist, S OÜ rekvisiitidega võltsarvete jätkuvat

kasutamist enda teises juhitavas äriühingus). On tõenäoline, et sarnaselt võib XX suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma

vara. Arvestades eeltoodut, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib XX tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda koguni võimatuks. Tasumisele kuuluva maksusumma määramise tähtaeg ei ole

möödunud.

XX-le kuuluvad: 1) ½ kaasomandiosa kinnisasjast registriosa nr-ga PPPPP (elamumaa 100%,

Pärnu maakond, Pärnu linn, PPP); ehitisregistri andmetel asub kinnisasjal elamu pindalaga

140 m². 16.03.2012 asjaõiguslepingu alusel koormab kinnistut hüpoteek AS SEB Pank kasuks

62 010 euro ulatuses. Hüpoteegi jääk pole teada. Maa-ameti tehingute andmebaasi

hinnastatistika kohaselt on kinnisasja turuväärtus ainult elamut arvestades ca 106 451,80 eurot

ehk XX osa sellest oleks 53 225,90 eurot; 2) ½ kaasomandiosa kinnistust registriosa nr-ga

KKKKKKK (elamumaa 100%, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, KKK, eluruum nr 37

pindalaga 49,30 m². 12.03.2007 asjaõiguslepingute alusel koormavad kinnistut hüpoteegid AS

SEB Pank kasuks 41 862,13 euro ulatuses. Hüpoteekide jääk pole teada. Maa-ameti tehingute

andmebaasi hinnastatistika kohaselt on kinnisasja turuväärtus ca 56 727,54 eurot ehk XX osa

sellest 28 363,77 eurot; 3) erinevad taotluses loetletud sõidukid, mis on väheväärtuslikud või

tõenäoliselt väärtusetud.

Arvestades vastutusotsusega potentsiaalselt määratavat maksuvõlga 65 781,54 eurot ning

asjaolu, et XX-le kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud ja kaotavad ajas kiiresti oma

väärtust, on kohtuliku hüpoteegi kandmine temale kuuluvatelele kaasomandi osadele

proportsionaalne ja põhjendatud meede, mis on isikut kõige vähem koormavam abinõu.

Kuivõrd võimalik XX-le vastutusotsusega määratav summa on suur (65 781,54 eurot) ja

kinnistuid juba koormavad hüpoteegid SEB Pank AS kasuks, on otstarbekas seada kohtulik

hüpoteek Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks mõlemale XX-le kuuluvale kaasomandi osale:

½ kaasomandi osale kinnisasjal aadressil Pärnu linn, PPP registriosanumbriga PPPPP summas

3-19-148

4(7)

51 946 eurot; ½ kaasomandi osale kinnisasjal aadressil Pärnu linn, KKK, eluruum nr 37

registriosanumbriga KKKKKKK summas 17 316 eurot.

Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121

kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui XX soovib tagatissumma

kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 65 781,54 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.01.2019 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) kohtuliku hüpoteegi seadmist XX-le

kuuluvale kinnistu kaasomandi ½ osale asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, PPP

(registriosa PPPPP) summas 51 946 eurot; 2) kohtuliku hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale

kinnistu kaasomandi ½ osale asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, KKK, korter nr 37

(registriosa KKKKKKK) summas 17 316 eurot.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur algatas halduskohtule esitatud taotlusega XX suhtes maksumenetluse, mille

eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine ja XX solidaarne vastutus Y

OÜ-le määratava ja juba olemasoleva maksusumma tasumise eest.

Taotluse kohaselt on seisuga 22.01.2019 Y OÜ maksuvõlg 17 609,55 eurot, millele lisandub

arvestuslik intress (22.01.2019 seisuga 396,16 eurot). Maksuhaldur väljastas 07.12.2018 Y

OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/041475-40, millega kontrollimenetluse lõppedes kohustatakse

äriühingut tasuma täiendavalt maksukohustusi summas 56 192,85 eurot. Maksuotsust ei ole

veel koostatud, kuid see ei takista vastutusmenetluse alustamist.

Y OÜ-le täiendavalt tasumisele määratav maksukohustus on tekkinud ainuisikuliselt XX

juhatuse liikmeks oleku ajal. Taotluses ja kontrollaktis toodud asjaoludel võib

kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud XX pidada Y OÜ maksukohustuse

täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. XX on eelduslikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud

kohustusi ja vastutab määratud maksuvõla tekkimise eest. XX võib solidaarselt Y OÜ-ga

vastutada äriühingule maksuotsusega määratava 56 192,85 euro suuruse maksusumma

tasumise eest, millele lisandub intress, mis on 21.01.2019 seisuga arvestuslikult enam kui 16

013,74 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise

nõude või kohustuse määramine.

XX keskmine kuusissetulek 2018. a oli brutosummas 514 eurot kuus (väljamakse tegijaks Y

OÜ). Seega on tema sissetulek ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks

ning esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades XX

käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, on võimalik,

et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara

võõrandama.

Maksuhaldur on taotluses ära näidanud, et Y OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.

Käesoleva taotluse esitamise hetkel on Y OÜ ettemaksukontol arestitud rahalisi vahendid

5390,10 eurot. Tuginedes internetiportaalis www.auto24.ee avaldatud andmetele on

maksuhaldur hinnanud Y OÜ-le kuuluvate sõidukite väärtuseks kokku 1669,50 eurot. 2017. a

majandusaasta aruande järgi on Y OÜ-l seisuga 31.12.2017 käibevarasid raha näol 1891 eurot

ning raha jääk on vaid arvelduskontol. 2018. a-l ületavad Y OÜ kulud sissetulekuid.

Maksuhaldur on põhistanud, et maksumenetluse tulemusena tekkiv maksuvõlg jääb äriühingul

tõenäoliselt osaliselt tasumata, sest Y OÜ-l ei jätku vahendeid täiendavalt määratavate

maksukohustuste tasumiseks.

3-19-148

5(7)

Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja

ka maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Äriühingu

õigusvõime ei ole lõppenud.

Arvestades vastutusotsusega potentsiaalselt määratavat maksukohustust 65 781,54 eurot ning

asjaolu, et XX-le kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud, on kohtuliku hüpoteegi seadmine

XX-le kuuluvatele kaasomandi osadele põhjendatud. Isikule kuuluvatele kaasomandi osadele

hüpoteegi seadmine kogusummas 69 262 eurot (s.o maksukohustus + sundtäitmise kulud) ei

koorma maksukohustuslast ülemäära. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma

vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise

õigus.

Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise

väärtus peab katma nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX palub 01.03.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

Kuna nii MTA taotluse esitamise hetkel kui kohtumääruse tegemise ajal ei olnud Ketex

Ehitus OÜ suhtes maksuotsust veel tehtud, siis tulenevalt MKS § 96 lg-st 5 ei olnud XX

suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamine lubatud. Samuti ei saa väita, et taotluse

esitamisel oleks esinenud olukord, kus täitmise tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu

jooksul võlga sisse nõuda. Seega ei ole MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud.

Viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-10-2869 ei ole asjakohane, sest

selles asjas oli maksuotsus tehtud ning selle täitmiseks oli alustatud täitemenetlust, kuid

täitemenetluse käigus ei olnud täitmine õnnestunud. Praegusel juhul ei olnud maksuotsust

tehtud ega alustatud täitemenetlusega. Seega ei ole tegemist ka Tallinna Ringkonnakohtu

14.03.2013 otsuses nr 3-12-876 käsitletud olukorraga. Tänaseks on MTA maksuotsuse siiski

teinud. MKS § 1361 on kohaldatav sellistele nõuetele, mida esitatakse maksumenetluses

maksukohustuslase vastu, ning sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise

isiku vara suhtes täitmist tagavaid toiminguid sooritada (Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsus

nr 3-3-1-28-11, p 45). Määruskaebuse esitaja varale kohtuliku hüpoteegi seadmine kitsendab

vara omaniku põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja

käsutada.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 12.03.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja on lähtunud vääralt sellest, justkui oleks halduskohus tuginenud

Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 3-10-2869 ja 3-12-876. Tegelikult on halduskohus

tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2014 määrusele nr 3-14-50383, kus on analüüsitud

seda, kas MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse

tegemisele suunatud menetluse alustamise ajal. Ringkonnakohus leidis, et MKS § 96 lg-tes 5

ja 6 sätestatud tingimused ei pea esinema vastutusotsuse tegemisele suunatud

maksumenetluse alustamise ajal, vaid vastutusotsuse tegemise hetkel. Sätetes puudub piirang

alustada menetlusega, neis on üksnes piirang teha vastutusotsust. Samuti pidas

ringkonnakohus võimalikuks vastutusmenetluse alustamist ja täitmist tagavate toimingute

tegemist olukorras, kus maksuotsusega polnud veel maksuvõlga tuvastatud. Seega on

3-19-148

6(7)

halduskohus jõudnud õigele järeldusele ja oma seisukohta kohtupraktikale tuginedes

põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu

vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Määruskaebuse põhiseisukoha kohaselt ei ole MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt lubatud XX

suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna MTA 24.01.2019 taotluse esitamise ega

halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud Y OÜ suhtes maksuotsust tehtud.

7. MTA taotlusest nähtub, et maksuhaldur kontrollis 17.10.2017 korraldusega nr 12.2-

3/041475-1 ja 14.12.2017 korraldusega nr 12.2-3/041475-4 Y OÜ maksustamisperioodi

juuli‒oktoober 2017 käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni

ja töötuskindlustuse maksete, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust. Äriühingule on 07.12.2018

koostatud kontrollakt nr 12.2-3/041475-40, kuid võimalikku täiendavalt juurde määratavat

maksusummat (taotluse kohaselt kokku 56 192,85 eurot) ei olnud taotluse esitamisel veel

maksuotsusega kindlaks määratud.

8. MKS § 32 järgi on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast

tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Seega tekib

maksuvõlg reeglina vahetult seaduse alusel (vt ka Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-

10, p 16). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu

hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning

selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada

maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud.

9. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6

sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad

asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse

alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang

teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9;

19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Kuna MKS § 96 lg-

tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte

vastutusmenetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme

suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg

on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada

tõenäoliseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 8; 03.07.2018

määrus nr 3-18-1082, p 6).

Täiendavalt on ringkonnakohus viidatud lahendites selgitanud, et ehkki tuleb tõdeda, et

sellistel juhtudel on määramatust tavapäraste prognoosidega võrreldes oluliselt rohkem, ei näe

ringkonnakohus siiski otsest õiguslikku takistust MKS § 1361 lg 1 kohaldamiseks ka

olukorras, kus ka tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel.

Samas tuleb rõhutada, et maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslik

põhjendamiskohustus ka seoses tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisega. Lisaks

3-19-148

7(7)

peab maksuhaldur tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud

kohustust lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt

seoses

maksuvõla

suuruse

muutumisega

lõplikus

maksuotsuses

või

äriühingu

pankrotimenetluses). Ringkonnakohus jääb viidatud seisukohtade juurde ja leiab, et need on

asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel.

10. Ringkonnakohtu hinnangul vastab MTA 24.01.2019 taotlus ülalmärgitud põhjendamise

nõuetele. Maksuhaldur on usutavalt põhistanud kavandatava maksuotsusega Y OÜ-le

tasumisele kuuluva maksusumma määramist ja äriühingu maksuvõla kujunemise aluseid.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maksuhalduri põhjendusi korrata. Materjalidest nähtuvalt

on MTA 30.01.2019 Y OÜ-le ka maksuotsuse teinud.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja omandis olevatele ½ kaasomandi

osadele hüpoteegi seadmist pidada tema omandiõigust ülemääraselt riivavaks meetmeks.

Hüpoteegi seadmisel säilib XX-l kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on

võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kohtuliku

hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumise, mis on kaalukas avalik huvi ning

mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega (XX-le kuuluvad sõidukid on

väheväärtuslikud ja kaotavad ajas kiiresti oma väärtust).

12. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.01.2019

määrus muutmata.

13. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-i 9 kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. HKMS

§ 104 lg 5 p-i 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tagastab

ringkonnakohus riigilõivu 15 eurot selle tasunud MM Swedbank AS-i arveldukontole nr

XXXXXXXXXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)