3-18-1939/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2019 Haldusasja number 3-18-1939 Haldusasi R. L kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 25. septembril 2018 väljasõidu võimaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada R. L kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. R. L esitas 7. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebajale ei võimaldatud 25. septembril 2018 lühiajalist väljasõitu, et ta saaks kohtuda paavstiga. Kaebaja hinnangul on talle tekitatud korvamatu kahju.

2. R. L esitas Viru Vanglale 8. detsembril 2018 kahju hüvitamise taotluse. R. L ile ei võimaldatud lühiajalist väljasõitu, et ta saaks kohtuda paavstiga.

3. Viru Vangla jättis 11. detsembri 2018 otsusega nr 6-16/197-2 R. L i taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohus leiab, et R. L i kaebus tuleb tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 21).

5. Vastavalt kohtule esitatud kaebusele ja Viru Vangla esitatud haldusmenetluse materjalidele jättis Viru Vangla 6. septembril 2018 R. L i taotluse väljasõidu saamiseks, et kaebaja saaks kohtuda paavstiga, kes külastas 25. septembril 2018 Eestit, rahuldamata. Kaebaja väidab, et talle on tekitatud korvamatu mittevaraline kahju. Kaebaja taotleb rahalist kompensatsiooni.

6. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne ning käesolevaid asjaolusid arvestades on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et

7. Vangistusseaduse (VangS) § 32 alusel on lühiajaline väljasõit võimalik kas erakorralise perekondliku sündmuse korral ja/või väljasõit vastava plaani alusel. Väljasõit plaani alusel kujutab endast vangla 6. septembri 2018 vastuse kohaselt sisuliselt vangistuse täideviimisel kasutatavat kohtlemisabinõu ning selle eesmärk on vabanemisjärgsete töö-, õppimis-, eluaseme ja muude asjaolude korraldamine. Viru Vangla jättis kaebaja taotluse lühiajalise väljasõidu taotluse osas rahuldamata, kuna paavsti külaskäiguga seotud üritustel osalemine ei ole seotud vabanemisjärgsete asjade teostamisega.

8. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Muu hulgas on mittevaralise kahju hüvitamine ette nähtud väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend 3-3- 1-10-14 p 12.2). Inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel saab tugineda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale ning kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kirjeldatud sündmus (ühest toidukorrast ilmajäämine) võrreldav sündmustega, mida on EIK-i praktikas peetud väärikust alandavateks (nt täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis). Kaebaja oli kinnipeetav, kes paiknes taotluse esitamise hetkel Viru Vangla avavanglaosakonnas. Sõltumata avavanglaosakonnas viibimisest tuleb kaebajal arvestada kinnipidamisega kaasnevate piirangutega. Isik ei ole avavanglaosakonnas viibides enda liikumistes vaba, vaid tal tuleb alluda teatud piirangutele, mis on paratamatud. Kaebusest ei nähtu, et väljasõit oleks aidanud kaasa vangistuse täideviimise eesmärkidele. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, mis kannatusi tekitas talle väljasõidust ilmajäämine.

Asjaolu, et kaebaja ei saanud minna lühiajalisele väljasõidule, kus ta oleks võinud eelduslikult näha paavsti, ei ole kohtu hinnangul kaebaja väärikuse alandamine RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ühegi teise RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguse sellise riivega, mis tooks kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale.

9. Kohus ei pea kaebuse väljavaadet saada vangla tegevuse eest rahalist hüvitist tõenäoliseks. Eeltoodu tähendab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kuna täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused, siis tagastab kohus kaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)