1-17-9179/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-17-9179 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Taotluse läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. jaanuari 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaan Nurk Taotlus apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks ja apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaan Nurga taotlus apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsiooni esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Jätta Jaan Nurga apellatsioon Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019. a otsusega tunnistati Jaan Nurk süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõisteti J. Nurga liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. J. Nurk vabastati KarS § 73 lg-te 1,3 alusel vangistusest 2-aastase katseajaga. Katseaega arvestatakse alates 15. jaanuarist 2019. KarS § 49 alusel kohaldati lisakaristusena juristina töötamise keeldu 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus oli Viru Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 6. veebruaril 2019.

2. 28. veebruaril 2019. a esitas J. Nurk ringkonnakohtule apellatsiooni. Ta taotleb apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist ja apellatsiooni menetlusse võtmist. J. Nurk palub tühistada Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019. a otsus tema süüditunnistamises.

3. Ennistamise taotlust põhjendab J. Nurk sellega, et ta edastas 21. ja 22. veebruaril 2019. a kaitsjale täiendavad tõendid ja seisukohad apellatsiooni esitamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja sai täiendavad tõendid kätte 25. veebruaril 2019, s.o peale tähtaja möödumist. Selle tõttu jäi apellatsioon ringkonnakohtusse esitamata tähtaegselt. Apellandi hinnangul oli kaitsjal

A. Toomingal vajalik apellandi esitatud tõendeid ja seisukohti analüüsida, mistõttu on apellandil võimalik esitada apellatsioon kohtusse hilisemalt. Apellant taotleb apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist tähtajaga 28. veebruar 2019.

4. Süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ei ole apellant end algusest peale süüdi tunnistanud. Ta leiab, et kohtulik uurimine on läbi viidud ühekülgselt ja puudulikult, tõendeid ning asjaolusid adekvaatselt hindamata. Ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. Oluliselt on rikutud kriminaalmenetlusõiguse normi. Samuti on kohtulikul arutamisel rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Kaebuse täienduses kinnitab J. Nurk, et kohus on kohtuvälises tegevuses käitunud ebaväärikalt ja ebaseaduslikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et alust J. Nurga kaebetähtaja ennistamiseks ei ole ning jätab taotluse rahuldamata.

6. Kaebusest ei selgu aga, mis takistas J. Nurgal kaebust tähtaegselt esitada. J. Nurk on küll ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis selgitanud, et saatis 21. ja 22. veebruaril 2019 kaitsjale täiendavad tõendid ja seisukohad apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuid ringkonnakohus ei pea seda selgitust asjakohaseks. Selgusetuks jääb, miks takistas kaitsjale nimetatud materjalide saatmine J. Nurgal kaebust tähtaegselt esitamast. J. Nurga selgitustest nähtuvalt sai kaitsja materjalid kätte kaebetähtaja sees, s.o 25. veebruaril 2019 (kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2019). Maakohtule 1. märtsil 2019. a läkitatud kirjas on J. Nurk maakohut teavitanud, et esitas apellatsiooni ringkonnakohtule koos tähtaja ennistamise taotlusega seoses konsultatsioonide ja täiendavate tõendite analüüsiga, mis lisati ka apellatsioonkaebusele. Analüüsi ja parandused apellatsioonkaebuse projekti kohta teostas kaitsja tähtajaga 27. veebruar 2019.

7. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb KrMS § 172 lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 3-1 1-77-98 - RT III 1998, 21, 211; 3-1-1-152-05 - RT III 2006, 5, 40, p 6). Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi sellise objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jätab kriminaalkolleegium J. Nurga taotluse apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata. Kaitsja ja kaitsealuse konsultatsioone seoses täiendavate tõendite analüüsiga ei ole loeta kohtupraktikas mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Liiatigi ei ole J. Nurk esitanud ühtki tõendit, mis tema väiteid kinnitaksid (apellatsioonile on üksnes lisatud J. Nurga kirjad kohtunikule ja talle kohtust läkitatud vastus).

8. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (KrMS § 319 lg 2). Otsus tehti avalikult teatavaks 6. veebruaril 2019. Seega oli kaebeõiguse viimane tähtaeg 26. veebruar 2019. Seda asjaolu oleks apellant ja tema kaitsja pidanud silmas pidama ja mitte jätma konsultatsioone ja paranduste tegemisi viimasele hetkele.

9. KrMS § 326 l g 2 p 1 järgi koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja kohus on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust juhindudes jätab ringkonnakohus J. Nurga apellatsiooni Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019. a otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

/allkiri/

Maarika Kuusk kohtunik