3-15-44/157 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-15-44

Haldusasi

RAGN-SELLS

AS-i

kaebus

SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus 08.09.2014 otsuse nr

1-25/123 ning 08.12.2014 vaideotsuste nr 1-16/20 ja nr

1-16/21

tühistamiseks,

vastustaja

kohustamiseks

lahendama uuesti kaebaja 17.09.2013 projekti muutmise

taotlus; tagastama toetus, intress ja viivis ning maksma

tagastatavalt summalt intressi, 08.09.2014 otsuse

tühistamata jätmise korral tagastama viivis

Menetlusosalised

Kaebaja – RAGN-SELLS AS, volitatud esindaja v.adv

Kadri Michelson, seaduslik esindaja RV;

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

volitatud esindajad v.adv Toomas Pikamäe, Kaido

Floren;

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud

esindaja RS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18. veebruari 2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16. juuli 2018. a otsus haldusasjas nr 3-15-44 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-15-44

2(22)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahuldas 19.10.2010 otsusega nr 1 25/276

perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS2007_2013) ja keskkonnaministri

03.08.2009 määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse

suunamise arendamine” tingimused“ (määrus nr 47) alusel RAGN-SELLS AS-i 05.04.2010

taotluse projektile nr 2.1.0601.10-0023 „RAGN-SELLS AS biojäätmete töötlus ja

taaskasutus“ toetuse saamiseks. Taotlus esitati määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud

tegevuse toetamiseks. Projekti kogumaksumus on 49 162 966,48 krooni (3 142 086,23 eurot),

mis on kogu ulatuses abikõlblik. Maksimaalne toetuse summa on 19 665 186,59 krooni (1 256

834,49 eurot) ja osakaal 40% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti abikõlblikkuse periood

on 05.04.2010–31.12.2011.

2. KIK pikendas 15.01.2013 otsusega nr 1-25/9 projekti abikõlblikkuse perioodi kuni

31.03.2013.

3. RAGN-SELLS AS esitas 17.09.2013 KIK-le taotluse muuta toetuse taotluses näidatud

mulla ja täitepinnase osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele.

4. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tunnistas 08.09.2014 otsusega nr 1-25/123 oma

19.10.2010 otsuse kehtetuks ja nõudis RAGN-SELLS AS-lt väljamakstud toetuse 1 102

952,16 eurot tagastamist koos intressi ja viivisega. Otsuse lahutamatu lisa on 07.07.2014

ärakuulamiskiri nr 10-3/1076-127.

RAGN-SELLS AS viis KIK-i eksimusse toetuse kasutamise tegeliku eesmärgi osas ja kasutas

toetust hoopis jäätmekütuse tootmise arendamiseks, mis on vastuolus määruse nr 47 § 5 lg 2

p-ga 2 ja lg-ga 3. Keskkonnaamet on väljastanud RAGN-SELLS AS-le jäätmeload

jäätmekütuse tootmiseks. Vajaliku R3o toimingukoodita biojäätmete kompostimine on

ebaseaduslik tegevus, mida ei saa lugeda STS2007_2013 § 2 p-i 2 järgi abikõlblikuks. RAGN-

SELLS AS-l puudub siiani jäätmeluba, mis võimaldaks tal Suur-Sõjamäe tn 31a

jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Samuti ei ole jäätmeloas

biojäätmete (jäätmekoodid 20 01 08 ja 20 02 01) käitlemiseks lubatud kogused kooskõlas

nende kogustega, mida RAGN-SELLS AS lubas taotluses käidelda.

MV 22.04.2014 eksperthinnangu kohaselt on kvaliteetse komposti saamise eelduseks liigiti

kogutud biojäätmed, millele võib õhutamiseks lisada saastamata biolagunevaid puidujäätmeid

3-15-44

3(22)

või hakkepuitu. RAGN-SELLS AS segab õhutamise otstarbel biojäätmete hulka

segaolmejäätmetest väljasõelutud fraktsiooni, mille täielik eraldamine järelsõelumisel ei ole

tehniliselt võimalik ega keskkonnasõbralik. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

analüüsiandmed näitasid, et RAGN-SELLS AS jäätmete töötlemissaaduste raskmetallide

sisaldus ületab kõigi mõõdetud komponentide osas kompostis lubatud piirväärtusi. Järelikult

ei ole võimalik pidada RAGN-SELLS AS-i protsesse kompostimiseks ja selle tulemust

jäätmete lakkamiseks. Sellised sisaldused on omased pigem segaolmejäätmete mehaanilis-

bioloogilise töötlemise (MBT) jääksaadustele. MV analüüsist Suur-Sõjamäe tn 31a

jäätmekäituskoha jäätmearuannete kohta selgub, et RAGN-SELLS AS ei käitle biojäätmeid

lahus MBT protsessi sisendist. RAGN-SELLS AS on nii 2012. a-l kui 2013. a-l kasutanud

toetusega rajatud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. RM ekspertarvamus ei lükka KIK-i

seisukohti ümber. RM ei ole ise andmeid analüüsinud, vaid kirjeldanud protsessi. Toetuse

eesmärk oli mittetasuva tegevuse majanduslikult mõistlikuks muutmine. RAGN-SELLS AS

pidi juba toetuse taotlemise ajal projekti jätkusuutlikkuse, sh liigiti kogutud biojäätmete

kompostimise tasuvuse, põhjalikult läbi kaaluma. Seetõttu ei saa aktsepteerida liigiti kogutud

biojäätmete kvaliteedi rikkumist majanduslike kaalutlustega (jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg

12).

RAGN-SELLS AS ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest isegi täitepinnast, vaid tegemist on

jäätmekütuse tootmise jäägiga. OÜ Keskkonnakorraldus 08.03.2013 ekspertiisis ja selle

alusmaterjalides ei ole mainitud, et tegemist oleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel

saadava inertse jäägiga. RAGN-SELLS AS ei ole jäätmekäitluskohas liigiti kogutud

biojäätmeid kompostinud või eraldi käidelnud. Selle asemel on ta kasutanud liigiti kogutud

biojäätmeid koos kõikide teiste jäätmetega selleks, et toota jäätmekütust. Kuna RAGN-SELLS

AS ei tegele biojäätmete kompostimise, vaid jäätmekütuse tootmisega, ei ole põhjendatud

tema muutmistaotlust rahuldada, sest ühe hüpoteetilise jäätmesaaduse asendamine teisega ei

muuda toetuse tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke järeldusi.

Biojäätmete kompostimiseks on vaja jäätmeid regulaarselt niisutada. RAGN-SELLS AS

sõlmis ettevõtjaga Waste Treatment Technologies WTT B.V. (WTT) lepingu, mille kohaselt

kohustus WTT tarnima uue MBT tehase segaolmejäätmete bioloogilisest osast jäätmekütuse

tootmiseks. WTT 03.06.2009 pakkumuse kohaselt tuli tunnelite lakke rajada sprinklerite

süsteem, mille kaudu saaks nõrgvett ja kondensaate kasutada jäätmete niisutamiseks. Lepingu

lisaks olevast korrigeeritud pakkumusest on sprinklerid välja võetud ja asendatud võimalusega

kasutada nõrgvett jäätmete niisutamiseks tunnelite ees. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OÜ

30.06.2014 hinnangus leitakse, et tunnelites puudub materjalide niisutamise võimalus. WTT

tehnoloogias esialgu kirjeldatud sprinklersüsteemi ei ole rajatud ning raudbetoonist vahelae

suure veetiheduse ja nõrgvete kõrge sulfaadisisalduse tõttu on välistatud materjali niisutamine

ülemiste ruumide uputamise või allavalguva nõrgvee kaudu. Seda kinnitab ka betoontunnelid

ehitanud AS MARU EHITUS 15.05.2014 kirjas. Kuna WTT-ga sõlmitud lepingus on kõigis

kuues tunnelis ette nähtud üksnes jäätmete biokuivatamine, siis ilmselt seepärast puuduvadki

tunnelitel niisutussüsteemid ja võimalused pidevalt protsessisaaduse veesisaldust mõõta.

Seadmeid ei ole algusest peale kavandatud kasutada biojäätmete kompostimiseks ja ka hiljem

ei ole tehtud mingeid muudatusi tehnoloogias, mis võimaldaks komposti toota. Tehnoloogia,

mille juures ei kasutata niisutamist, võimaldab kõigis kuues tunnelis läbi viia üksnes jäätmete

osalist lagundamist ja kuivatamist. Selle põhisaaduseks saab olla vaid jäätmekütus, soovimatu

kõrvalprodukt aga „liiva ja kividena“ kvalifitseeritav materjal.

AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS (TJTK) andmetel on RAGN-

SELLS AS 2012. a-l ja 2013. a-l andnud talle üle biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid

vastavalt 2198 t ja 217 t. Ainus põhjus liigiti kogutud biojäätmete üleandmiseks sai olla

soovimatus ise nende käitlemisega tegeleda. Eesti Energia AS (EE) pakkus 24.09.2012

3-15-44

4(22)

RAGN-SELLS AS-le võimalust käidelda, sh taaskasutada, biolagunevaid jäätmeid kuni 3000 t

aastas jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2014, võimalusega pikendada perioodi 1 aasta võrra.

RAGN-SELLS AS vastas, et ei ole biojäätmete vastuvõtust ja käitlemisest antud perioodil ja

kogustes huvitatud.

Kuigi keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti

tootmise nõuded“ (määrus nr 7) kehtestati pärast taotluse esitamist ja toetuse määramist, pidi

RAGN-SELLS AS taotluse esitamisel arvestama, et seadusandja võib kehtestada liigiti

kogutud biojäätmete kompostimise nõuded. RAGN-SELLS AS on sellisele võimalusele

taotluses viidanud. Kohustuste täitmist hinnatakse vastaval ajal kehtiva õiguse alusel.

RAGN-SELLS

AS

kasutab

jäätmekäitluskohta

jäätmekütuse

tootmiseks,

mille

kõrvalsaaduseks on mineraaljäätmed, mida RAGN-SELLS AS nimetab täitepinnaseks. See

tähendab, et RAGN-SELLS AS kasutab talle makstud toetust määruse nr 47 § 5 lg-s 3

keelatud tegevuseks. RAGN-SELLS AS ei saa oma tegevusetust liigiti kogutud biojäätmete

kompostimisel põhjendada Iru jäätmepõletusbloki tegevuse alustamisega. RAGN-SELLS AS

pidi toetuse taotlemisel esitama projekti teostatavusuuringu ning majandus- ja finantsanalüüsi,

kus pidi konkurentsiolukorda hindama. Tegemist on normaalse äririskiga.

Kuna RAGN-SELLS AS kasutas toetust jäätmekütuse tehase, mitte liigiti kogutud biojäätmete

kompostimise käitluskoha rajamiseks, tuleb talle makstud toetus STS2007_2013 § 26 lg 2 p-

de 1 ja 2 alusel tagasi nõuda. Kumbki alus õigustab eraldivõetuna toetuse tagasinõudmist.

RAGN-SELLS AS-l puudub õigus tugineda õiguspärasele ootusele, sest toetus määrati talle

tema esitatud ebaõigete andmete alusel. Seadus ei näe ette teisi võimalusi peale toetuse

tagasiküsimise. Seega on tegemist proportsionaalse meetmega.

5. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/20

rahuldamata RAGN-SELLS AS-i vaide 08.09.2014 otsuse peale. RAGN-SELLS AS-i toime

pandud rikkumiste olemus on raskeim võimalikest – toetuse tahtlik väärkasutamine ja selle

tahtlik varjamine rakendusüksuse eest. Isegi kui jätta kõrvale tahtlik tegevus valeandmete

esitamisel, ei oleks RAGN-SELLS AS-l võimalik asuda edaspidi liigiti kogutud biojäätmetest

komposti tootma, kuna tunnelid ei võimalda niisutussüsteemi puudumise tõttu liigiti kogutud

biojäätmeid kompostida.

Väide tunnelites esinenud tehniliste probleemide kohta ei ole usutav. RAGN-SELLS AS-i

esitatud dokumentidest nähtub, et kõik tunnelid olid ühesugused. Kui tunnelites olid mingid

tehnilised probleemid, oleksid need pidanud olema kõigis tunnelites. Samas väidab RAGN-

SELLS AS, et jäätmekütuse tootmiseks mõeldud tunnelites tehnilisi probleeme ei esinenud.

Isegi kui pidada õigeks väidet, et tarbijate hulgas puudub piisav nõudlus jäätmetest toodetud

kompostmulla järele, on tegemist RAGN-SELLS AS-i äririskiga, millega ta pidi juba taotluse

esitamisel arvestama. RAGN-SELLS AS-i esitatud uuringu kohaselt oli liigiti kogutud

biojäätmete kompostimine 2010. a-l jätkusuutlik (kasumlik) tegevus. KIK küsis juba 2010. a-l

RAGN-SELLS AS-lt, kas taotluses näidatud liigiti kogutud biojäätmete kogused on

saavutatavad. Äriühing kinnitas 13.08.2010 kirjas taotluses näidatud koguste realistlikkust.

Teave mulla hinna kohta oli RAGN-SELLS AS-l olemas juba taotluse esitamise ajal ja sellest

hoolimata otsustas ta projekti ellu viia. Järelikult on viide JäätS § 30 lg-le 1 asjakohatu.

EE saab taastuvenergia toetust segaolmejäätmetes sisalduvast biomassist elektrienergia

tootmise eest. RAGN-SELLS AS peab taotluse kohaselt tegelema liigiti kogutud biojäätmete

käitlemisega. Tegemist on erinevate jäätmeliikidega ja taastuvenergia tootmine ei saa kuidagi

mõjutada liigiti kogutud biojäätmete käitlemist. Ükski kohalik omavalitsus ei ole loobunud

biojäätmete liigiti kogumisest vaid seetõttu, et EE-le makstakse taastuvenergia toetust.

3-15-44

5(22)

RAGN-SELLS AS on ärakuulamiskirjale eelnenud rohkem kui aasta kestnud menetluses

andnud erinevaid seisukohti jäätmete niisutusvõimaluste kohta. Äriühing väitis alles

ärakuulamiskirjale esitatud vastuses, et biojäätmed võetakse protsessi kestel niisutamiseks

välja ja pannakse seejärel tagasi, ning alles vaides, et jäätmeid niisutatakse protsessi keskel

jäätmetesse juhitava õhu suhtelise niiskuse reguleerimise teel. Ei ole usutav, et RAGN-SELLS

AS ei oma ülevaadet enda jäätmekäitluskohta rajatud süsteemidest või igapäevaselt

toimuvatest tööprotsessidest.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kohaselt kasutatakse Suur-Sõjamäe tn 31a

jäätmekäitluskohas jäätmekütuse tootmisel MBT-d. Määruse nr 7 § 1 lg 4 järgi ei kohaldata

määrust segaolmejäätmete MBT-le ja selle töötluse käigus saadud materjalile. Seetõttu jääb

RAGN-SELLS AS-i tegevus täitepinnase tootmisel väljapoole määruse nr 7 rakendusala.

Kuna RAGN-SELLS AS-i tegevus, Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoht ja selle väljund ei

vasta määruse nr 7 nõuetele, ei ole tegemist kompostimisega.

6. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/21

rahuldamata RAGN-SELLS AS-i vaide tema 17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata

jätmise peale. Haldusmenetluse seadus (HMS) ega kohtupraktika ei keela lahendada ühes

haldusaktis erinevaid omavahel seotud küsimusi ja kasutada erinevate küsimuste lahendamisel

samu põhjendusi. Täitepinnase tootmine ei täida projekti eesmärke. Muutmistaotluse

rahuldamata jätmine on piisavalt põhjendatud. Määruse nr 47 § 16 järgi kohustus RAGN-

SELLS AS viivitamatult teavitama KIK-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti

elluviimist takistavatest asjaoludest. RAGN-SELLS AS ei teavitanud vastustajat sellest, et

jäätmekäitluskohas ei toimu liigiti kogutud biojäätmete kompostimist. Põhjendatud ei ole

rahuldada muutmistaotlust, mis on esitatud pärast seda, kui KIK on ise avastanud RAGN-

SELLS AS-i poolt kohustuste rikkumise ja millega ta soovib sisuliselt loobuda taotlusega

võetud kohustuste täitmisest. RAGN-SELLS AS-le tagati ärakuulamisõigus.

7. RAGN-SELLS AS esitas 07.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja

08.09.2014 otsuse ja 08.12.2014 vaideotsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

lahendama uuesti kaebaja 17.09.2013 muutmise taotlus.

8. RAGN-SELLS AS maksis 10.02.2015, 16.02.2015 ja 18.02.2015 KIK-le toetuse koos

intressi ja viivisega tagasi.

9. RAGN-SELLS AS täiendas 23.07.2015 kaebust nõuetega kohustada vastustajat tagastama

kaebajale 1 185 226,92 eurot (toetus 1 102 952,16 eurot, viivis 67 770,94 eurot, intress 14

503,82 eurot); jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kohaldamata

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud intressimäär; kohustada vastustajat

analoogia korras tasuma intressi 0,1% kalendripäevas 1 185 226,92 eurolt alates 10.02.2015

kuni kohtuotsuse täitmiseni või RVastS § 23 p-s 1 sätestatud määra kohaldamise korral 6%

aastas; jätta vastuolu tõttu PS-ga kohaldamata STS2007_2013 § 28 lg 5 ja kohustada

vastustajat tagastama kaebajale STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel tasutud viivis 67 770,94 eurot.

10. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 18.08.2016 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas

halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus heitis

halduskohtule ette, et õiguslikult ja faktiliselt keerukas ja mahukas kohtuasjas on tehtud väga

napi põhjendusega kohtuotsus, mille põhisisuks on vastustaja otsuste põhjendustega

nõustumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kohtu siseveendumuse kujunemine tõendite

hindamisel ja õigusnormide tõlgendamisel jälgitav ega kõrgema astme kohtu poolt

kontrollitav. Kaebaja oli kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid ja väiteid, mis on

kohtuotsuses jäetud täielikult tähelepanuta. Hindamata on jäänud järgmised olulised tõendid:

3-15-44

6(22)

kompostimisprotsessi aruanne (II kd tl 207‒215), MK ekspertarvamus (II kd tl 217‒219),

WTT 06.10.2014 kiri (I kd tl 146; tõlge I kd tl 203), Veterinaar- ja Toiduameti hinnang (II kd

tl 197), kohalike omavalitsuste toetuskirjad (II kd tl 200 jj), kaebaja ja vastustaja kirjavahetus

(II kd tl 185‒190). Nendest tõenditest võivad järelduda asjaolud, mis seavad kahtluse alla

tagasinõude õiguspärasuse. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes rahuldamata

taotluse Jüri Hioni tunnistajana ülekuulamiseks. Kaebaja taotlus STS2007_2013 § 28 lg 5

kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu põhiseadusega tuli lahendada olukorras, kus

halduskohus otsustab mitte tühistada vaidlustatud haldusakti. Seetõttu rikkus kohus selle

taotluse tähelepanuta jätmisega oluliselt menetlusnorme. Ringkonnakohus leidis, et esimese

astme kohtu otsuse puudused olid sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine

apellatsioonimenetluses pole otstarbekas. Apellant tegi ringkonnakohtu istungil üle kuulatud

tunnistaja ütlustest tulenevalt taotluse paikvaatluse ja ekspertiisi korraldamiseks, mis

menetlusnormide järgi tulnuks esitada halduskohtus. Kui halduskohus poleks menetlusnorme

rikkudes jätnud tunnistajat üle kuulamata, oleks kaebaja seda esimese astme kohtus

tõenäoliselt ka teinud. Niivõrd mahuka tõendamismenetluse esimest korda ringkonnakohtus

läbiviimiseks pole õigustust ning see võtaks halduskohtu ebaseadusliku otsuse tõttu

menetlusosalistelt võimaluse vaidlustada faktiliste asjaolude tuvastamist kõrgema astme

kohtus.

11. RAGN-SELLS AS-i kaebuse põhjendused on järgmised. Vastustaja ei ole kaalunud

toetuse osalist tagasinõudmist. Kaalutlusõiguse rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Toetuse

tervikuna tagasinõudmine ei ole proportsionaalne, sest tehast kasutatakse liigiti kogutud

biojäätmetest täitepinnase tootmiseks ja täitepinnase tootmine on üks projekti eesmärke.

Vastustaja oli juba taotluse rahuldamise ja toetuse väljamaksmise ajal teadlik, et jäätmekütuse

tootmine ja liigiti kogutud biojäätmete käitlemine toimuvad samas tehases ja on omavahel

seotud (biojäätmete käitlemine toimub rajatud kuuest tunnelist neljas), olles siiski eraldi

protsessid. Kaebaja andis enne toetuse väljamaksmist vastustajale põhjalikke selgitusi ja

korduvalt peeti kohtumisi.

Kaebajal oli toetust taotledes soov liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Jäätmekütuse

tootma asumisest teavitati avalikult seetõttu, et see algas kohe pärast tehase valmimist, kuid

liigiti kogutud biojäätmete käitlemiseks mõeldud tunnelites esinesid tehnilised probleemid.

Nimetatud probleemid ei takistanud jäätmekütust toota. Tehniliste probleemide esinemine ja

nende kõrvaldamine nähtuvad NBG Ehitus OÜ 31.10.2012 tunneli parandustööde aktist.

Tehas võeti WTT-lt vastu 29.03.2013 ja ka vastuvõtmise aktis on puudused kajastatud.

Lõplikult võeti süsteem vastu alles 25.10.2013.

Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoha KMH viidi läbi pärast toetuse taotluse esitamist, kuid

enne taotluse rahuldamist. Kaebaja ei saanud KMH läbiviimise ajal olla kindel, et projekti

rahastatakse. Kuna taotluse rahuldamise ajaks oli KMH läbi viidud, ei saanud

komposteerimisega seonduvat KMH-d varasemalt läbi viidud KMH-ga integreerida. Kaebaja

esitas vastustajale KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse ning vastustaja tegi pärast seda

esimese väljamakse. Kaebaja ei pidanud täiendava KMH läbiviimist vajalikuks, sest läbi

viidud KMH käigus juba hinnati biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega nr 20 02 01 ja 20

01 08) mõjusid, biolagunevate jäätmete osakaal ei muutunud, suurenes üksnes liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete osakaal, mistõttu keskkonnamõju ei muutunud. Keskkonnaamet

kinnitas, et liigiti kogutud biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise (toimingukood

R12o) mõjusid oli hinnatud, kuid jäätmeloale jäi toimingukood kandmata. Kaebaja sai

keskkonnakompleksloa vajadusest teada Keskkonnaameti 05.09.2014 kirjast.

3-15-44

7(22)

Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnistuse, mis võimaldab kompostida III

kategooria

loomseid

jäätmeid

ja

milles

tunnistatakse

tehast

nõuetele

vastava

komposteerimisettevõttena.

Pärast tehase valmimist turuolukord muutus, puudus vajadus kompostmulla järele ja

majanduslikult põhjendatuks sai pidada täitepinnase tootmist. Määruse nr 7 järgi on komposti

turustamiseks vajalik sõltumatu sertifitseerimiskeskuse heakskiit ja sertifikaadi olemasolu.

Sertifikaate hakati väljastama alles 2016. a I kvartalis. Enne seda polnud komposti võimalik

õiguspäraselt müüa ja kompost ei saanud kajastuda ka jäätmearuannetes. EE saab

taastuvenergia toetust mh biojäätmete põletamisega elektrienergia tootmise eest, millest

kaebaja ei olnud teadlik. See on kaasa toonud olukorra, kus ühel turuosalisel on võimalik väga

väikeste kuludega käidelda segaolmejäätmete hulgas sisalduvaid biojäätmeid ja see omakorda

suurendab liigiti kogutud biojäätmete töötlemise kulukust kaebaja jaoks. Saadav toetus

võimaldab EE-l rakendada madalat jäätmete vastuvõtuhinda, mistõttu on vähenenud kohalike

omavalitsuste soov korraldada biojäätmete liigiti kogumist ja suunata need jäätmehierarhias

kõrgemalseisvaid taaskasutusmeetodeid kasutavatele ettevõtjatele. Kaebaja on valinud liigiti

kogutud biojäätmete taaskasutamiseks majanduslikult mõistlikuma ja väiksemate kuludega

alternatiivi, mis vastab jäätmekäitluse üldistele põhimõtetele ja toetuse andmise hetkel

kehtinud õigusaktidele (JäätS § 30 lg 1). Praeguseks on selge, et komposti turuhind ei

võimalda komposti kasumlikult toota ja taotluses märgitud komposti koguste järele puudub

reaalne vajadus. Samas on suurenenud vajadus täitepinnase järele. Ka riigi jäätmekava

2014‒2020 kinnitab turuolukorra muutumist ja nõudluse puudumist komposti järele.

Kuni 04.09.2013 kohtumiseni teadis kaebaja, et ka R12x toimingukoodiga jäätmeluba on

piisav täitepinnase tootmiseks. Kuna kaebaja soovib kasutada liigiti kogutud biojäätmeid

täitepinnase tootmiseks, pole kompostimist võimaldava jäätmeloa järele vajadust ja selle

taotlemata jätmist ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja esitas 16.09.2013 taotluse jäätmeloale

toimingukoodi

R12o

lisamiseks

ja

01.04.2015

keskkonnakompleksloa

taotluse.

Keskkonnaamet väljastas 10.02.2016 keskkonnakompleksloa, mis hõlmab liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete töötlemist kompostiks ja täitepinnaseks. Vale on Keskkonnaameti

väide, et kaebaja ei maininud jäätmeluba taotledes, et plaanitakse biolagunevaid jäätmeid

kompostida. Jäätmekoodidega 20 01 08 ja 20 02 01 jäätmetest ei ole võimalik isegi kuivatades

kütust toota. Seda on Keskkonnaamet ka ise möönnud. Seega on selge, et biojäätmete

töötlemise algne eesmärk on olnud komposti toota.

TJTK-le liigiti kogutud biojäätmete üleandmine oli tingitud muudest asjaoludest, mitte

soovimatusest neid käidelda. Kaebaja oli 2012.‒2013. a-tel liigiti kogutud biojäätmete

töötlemise protsessi käivitamas ja sellega kaasnesid ajutised tehnilised probleemid. Alates

probleemide kõrvaldamisest on biojäätmeid pidevalt majanduslikult mõistlikult kättesaadavas

mahus käideldud ja seda kinnitavad 2012.‒2014. a jäätmearuanded. Kaebaja ei võtnud EE

koostööpakkumist vastu, sest ei oleks turuinfo kohaselt valituks osutunud. Kaebaja on

alustanud projekti eesmärkide täitmist, tootes liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnast.

Kaebaja on kavandanud ja kavandab ka edaspidi projekti eesmärkide täitmist majanduslikult

võimalikul ja põhjendatud viisil. Vastustaja välja toodud asjaolud ei viita kaebaja

soovimatusele projekti eesmärke täita, vaid on objektiivselt põhjendatud muude asjaoludega.

Vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Projekti eesmärkide täitmise kavatsust näitab

see, et kaebaja kogus taotluse esitamisele eelnevalt toetuskirju mitmetelt kohalikelt

omavalitsustelt, kes avaldasid toetust kaebaja projektile ja pidasid võimalikuks liigiti kogutud

biojäätmete tarnimist kaebaja tehasesse. Kaebaja valis tehasesse rajatava tehnoloogilise

lahenduse just lähtuvalt liigiti kogutud biojäätmete töötlemise soovist. Kui tal olnuks kavatsus

toota üksnes jäätmekütust, võinuks ta valida teistsuguse ja soodsama alternatiivi. TJTK

pakutav vastuvõtuhind on seni hoitud kunstlikult madal tänu ristsubsideerimisele, mistõttu ei

3-15-44

8(22)

saa hinnata TJTK pakutavate hindade alusel kaebaja valitud tehnoloogia majanduslikku

otstarbekust.

Süsteemi tarnija WTT kinnitas 06.10.2014 kirjas, et süsteem on mõeldud ja võimeline

töötlema biojäätmetest kompostimise teel mulda ja täitepinnast. Seega on liigiti kogutud

biojäätmete

taaskasutamine

jäätmekäituskohas

võimalik.

Kaebaja

on

rajanud

sprinklersüsteemiga võrdväärse süsteemi, mille abil on võimalik niiskust reguleerida. Rajatud

niisutussüsteemi

sobivust

kompostimiseks

kinnitab

tarnijaga

sõlmitud

leping.

Sprinklersüsteem ei olnud vältimatult vajalik liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks.

Kaebaja viis 16.03‒13.04.2015 tehases läbi komposti tootmise eksperimendi. Eesti

Maaülikooli professori MK arvamusega on ümber lükatud vastustaja väited, et tehase

seadmetega ei ole komposti tootmine võimalik ja protsessi saaduste näol on tegemist

jäätmekütuse tootmise jäägiga. Kaebaja ei ole vastustajat projekti tegeliku eesmärgi osas

eksitanud. Tagasinõudmise otsus on rajatud väitele, et tunneleid ei ole komposti tootmiseks

võimalik kasutada, seega ei oma tagasinõudmise otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas

tunneleid kasutatakse hetkel komposti tootmiseks. Toetuse andmise hetkel kiitis vastustaja

sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemise süsteem hakkab

toimuma ilma selleta.

Jäätmekütuse tootmine lõimub täitepinnase tootmisega tootmisahela viimases etapis, toimudes

algselt täiesti eraldiseisvalt. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel saadakse täitepinnas

pärast õhustamiseks segatud biojäätmete tunneltöötlemist, kui sõela abil eraldatakse

täitepinnaseks sobiv materjal ja ülejäänu ühineb segaolmejäätmete töötlemise liiniga. Kuna

täitepinnase tootmine lähtub just liigiti kogutud

biojäätmetest,

millele lisatakse

segaolmejäätmete töötlemise jääki (segaainena) või puiduhaket, ei saa väita, et täitepinnas on

pelgalt jäätmekütuse tootmise jääk. Täitepinnas küll sisaldab segaolmejäätmete töötlemise

jääki, kuid see on vajalik selleks, et täitepinnast toota. Täitepinnas ja segaolmejäätmete

töötlemise jääk, mis tekib jäätmekütuse tootmise tulemusena, on omadustelt oluliselt erinevad.

Seda, kas täitepinnas on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise või jäätmekütuse tootmise

tulemus, ei saa hinnata jäätmeloa ja jäätmearuande alusel, sest neis kajastatud jäätmekoodid ei

anna täielikku teavet jäätmesaaduste päritolu ja omaduste kohta. Täitepinnase tähistamiseks

kasutatakse jäätmekoodi 19 12 09 seetõttu, et puudub sobivam täitepinnase olemust ja

omadusi kajastav jäätmekood. Täitepinnase tähistamine vastava jäätmekoodiga ei välista, et

tegemist on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise saadusega. 2012. a jäätmearuandes on näha

viidatud jäätmekoodiga jäätmete käitlemine mahus 2238,4 t ja 2013. a jäätmearuandes

5022,68 t. Kaebaja on tootnud komposti nii tehase kasutamise algusjärgus kui ka

kohtumenetluse ajal katset tehes.

Ekspert MV on tuginenud ekspertarvamuses subjektiivsele arvamusele ja muljele, mitte

teaduslikele meetoditele. Selline arvamus ei ole usaldusväärne. Ekspert ei ole selgitanud,

milles seisneb kaebaja poolt lisatava materjali ebapiisav keskkonnasõbralikkus ja kuidas see

piirab praktikas täitepinnase kasutusvaldkondi. Täitepinnase tootmine ei pea vastama

kompostimise nõuetele. Kaebaja tegevus täitepinnase tootmisel vastab määruse nr 7 § 10 lg-le

8. Sellest nähtuvalt nimetatakse ka määruse nr 7 lisa 2 nõuetele mittevastavat saadust

kompostiks. Kaebaja on suunanud täitepinnase taaskasutusse ja täitnud sellega määruse nr 47

§ 5 lg 2 p-i 2 nõude.

Täitepinnase kasutusalad on piisavad projekti eesmärkide täitmiseks. Nt on täitepinnast valmis

vastu võtma OÜ AMESTOP ja AS Väätsa Prügila. OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangus

on järeldatud, et kaebaja toodetavat täitepinnast võib kasutada OÜ Slops hallatava

püsijäätmete prügila sulgemiseks. Kaebaja saaks toodetud täitepinnast kasutada teede ehitusel,

3-15-44

9(22)

maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel, ammendunud karjääride

rekultiveerimisel. Toetuse kasutamise eesmärkide hindamine on toimunud ennatlikult.

Projekti kohaselt oli kaebajal kohustus biojäätmete töötlemise koguseid aasta-aastalt

suurendada. Sisuliselt oleks kaebaja projekti eesmärgid täitnud, kui nõutav kogus oleks nt

viimasel aastal täis saanud. Seega on eesmärkide hindamine üksnes esimese aasta lõikes on

ebaõige.

Vastustaja on jätnud muutmistaotluse lahendamisel kaalutlusõiguse teostamata ja lähtunud

ebaõigetest kaalutlustest. Muutmistaotluse näol oli tegemist eraldiseisva taotlusega, mille

lahendamine peab toimuma eraldiseisva kaalutlusotsusega. Kaebaja esitas muutmistaotluse

enne tagasinõudmise otsuse tegemist ja selle rahuldamine võinuks välistada tagasinõudmise

otsuse tegemise. Vastustaja oleks pidanud kaaluma võimalust muuta toetuse rahuldamise

otsust selliselt, et tagatud oleks toetuse eesmärgi saavutamine ehk biojäätmete kompostimine,

kuid seda muutunud turusituatsioonis ning arvestades kaebaja huve. Vastustaja pidanuks

arvestama võimalusega, et kaebaja poolt täitepinnase tootmine on tõendatud. Sellisel juhul

langeb ära ainus kaalutlus, mis oli muutmistaotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebajat ei

ole muutmistaotluse lahendamisel piisavalt ära kuulatud. Vastustaja keeldus kaebajaga

kohtumast. Ärakuulamiskirjas ei käsitletud kaebaja muutmistaotlust ega antud võimalust

esitada täiendavaid asjaolusid ja seisukohti muutmistaotluse osas.

RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on vastuolus PS §-dega 11 ja 31, mistõttu tuleb see

jätta kohaldamata ja rakendada analoogia korras STS2007_2013 § 28 lg-s 5 toodud intressi

määra. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on 10 korda madalam viivisest, mida

vastustajal on STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel õigus nõuda toetuse saajalt. Kuna RVastS ei

võimalda nõuda viivist, peab RVastS alusel kohalduv intressi määr olema vähemalt

samaväärne asjakohase viivise määraga. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on

oluliselt madalam ka võlasuhetele kohalduvast viivisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113).

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi on maksuhaldur kohustatud

arvestama enammakstud summalt intressi 0,06% päevas. Ka maksukohustuslase poolt

makstav intress maksuvõla puhul on sama (MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1). Intressi määrade

sedavõrd suur erinevus riivab oluliselt ettevõtlusvabadust, ei ole põhjendatud ega

proportsionaalne.

STS2007_2013 § 28 lg 5 on PS-ga vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Intressi määr 0,1%

päevas (36,5% aastas) on ääretult kõrge, piirab ettevõtlusvabadust ega ole proportsionaalne.

Tagastusnõude vaidlustamisel kohtus on ainus võimalus viivise kogunemist vältida toetuse

tagastamine koos intressiga.

12. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi

oma otsuses ja vaideotsustes toodud seisukohtade juurde, esitades täiendavalt järgmised

põhjendused. Vastustaja ei ole KMH aruannet aktsepteerinud, vaid küsis kaebajalt selle kohta

selgitusi. KMH aruanne ei tähenda, et kaebaja ei pea taotlusega endale võetud kohustusi

täitma.

Määruse nr 7 §-st 9 tuleneb, et sertifitseerimisasutuse peavad asutama komposti tootmisest

huvitatud ettevõtjad. Seega sõltus sertifitseerimisasutuse ja selle poolt väljastatavate

sertifikaatide olemasolu mh kaebajast endast. Kaebaja ei saa õigustada taotlusega võetud

kohustuste mittetäitmist enda tegemata jätmisega.

JäätS § 30 lg 1 kaitseb keskkonda, mitte jäätmeid töötleva isiku õigusi (vt sarnaselt Riigikohtu

15.01.2015 otsust asjas nr 3-3-1-68-14, p 27.2).

3-15-44

10(22)

Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja kiitis toetuse andmise hetkel ilma sprinklersüsteemita

tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemine saab toimuma ilma

sprinklersüsteemita.

Määruse nr 7 § 10 lg 8 rakendub kompostile ehk väetusainerohkele huumusetaolisele

materjalile, mitte täitepinnasele vm materjalile, mis ei ole oma olemuselt kompost. Kompost

on teatavate omadustega aine, täitepinnas aga mingi tahke aine kasutusviis. Kui kaebaja oleks

algusest peale taotluses väitnud, et ta kavatseb liigiti kogutud biojäätmed töödelda

mineraaljäätmeteks, siis ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud.

TJTK vastusest nähtub, et tema jaoks ei olnud üllatus, et biojäätmete kompostimiseks on

vajalik toimingukoodi R3o. Järelikult ei ole usutav, et see sai olla üllatuseks kaebajale. EE Iru

elektrijaama jäätmepõletusbloki tööle hakkamine ei mõjutanud TJTK poolt vastu võetavate

biolagunevate jäätmete kogust, nendest komposti tootmist ja müüki 2013.‒2015. a-tel.

Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnustuse 19.10.2012. Järelikult ei

saanud kaebaja tehases sel ajal olla tehnilisi puudusi, mis oleks takistanud liigiti kogutud

biojäätmeid kompostida. Tunnustusele vaatamata ei ole kaebaja liigiti kogutud biojäätmeid

kompostinud. Määruse nr 47 eesmärgiks ei ole maksta toetust selleks, et püstitataks ehitis, kus

põhimõtteliselt on võimalik jäätmeid taaskasutada, vaid aktiivseks tegevuseks, st jäätmete

taaskasutamiseks.

Kohalike omavalitsuste toetuskirjad esitati selleks, et tõendada vastustajale enne toetuse

määramist kaebaja võimalusi koguda kokku vajalik kogus liigiti kogutud biojäätmeid. Nende

esitamata jätmisel ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud. Toetuskirjad ei kinnita kaebaja

kavatsust liigiti kogutud biojäätmeid kompostida.

Kompostimiseksperiment viidi läbi pärast tagasinõudmise otsuse tegemist. Seega ei saanud

sellega haldusakti andmisel arvestada. Eksperimendi läbiviimine kinnitab, et kaebaja ei ole

kuni selle ajani jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootnud.

Eksperiment ei kinnita, et kaebaja jäätmekäitluskohas oli liigiti kogutud biojäätmetest

komposti tootmine võimalik tagasinõudmise otsuse tegemise hetkel ja on praegu. Protsessis

osalesid üksnes kaebaja töötajad ja pole teada, milliseid muudatusi kompostimise

võimaldamiseks tehti. Samuti ei selgu, kuidas toimus kompostimise käigus niiskuse

reguleerimine. MK arvamusest nähtub, et see on koostatud üksnes talle esitatud dokumentide

pinnalt. Ta ei viibinud eksperimendi juures, ei tutvunud tehase sisseseadet puudutavate

dokumentidega ega kontrollinud tehases kohapeal kompostimisprotsessi. Järelikult ei saa ta

vastata küsimusele, kas tehases olemasolev tehnoloogia võimaldab biojäätmetest komposti

toota.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et jäätmete liigiti kogumist tuleb vaadelda eraldi liigiti kogutud

jäätmete taaskasutamisest. Kui liigiti kogutud jäätmeid võiks nende käitlemisel suva järgi

kokku segada, kaotab jäätmete liigiti kogumine oma mõtte. Keskkonnaministri 16.01.2007

määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” (määrus

nr 4) § 3 lg 1 järgi kogutakse olmejäätmeid liigiti selleks, et tagada väljasorditava

jäätmematerjali kõrgem kvaliteet ja suurendada selle taaskasutusvõimalusi. Sama kordab

JäätS § 14 lg 11. Oluline on, et liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel muutuksid need

mullaks ja lakkaksid olemast jäätmed. Liigiti kogutud biojäätmetele segaolmejäätmete

töötlemise jäägi lisamisel tekkinud saadus jääb jätkuvalt jäätmeks. Seega on kaebaja tegevus

vastuolus jäätmekäitlustoimingute hierarhiaga (JäätS § 221). Kaebaja eksitab kohut, väites, et

on projekti algusest kuni 2016. a lõpuni taaskasutanud käitises 14 558 t biolagunevaid

jäätmeid. Kaebaja lubas taotluses, et liigiti kogutud biojäätmed kompostitakse ja neist

toodetakse 87,5% ulatuses komposti ja 12,5% ulatuses täitepinnast. Seega ei peetud silmas

3-15-44

11(22)

liigiti kogutud biojäätmete ükskõik millist taaskasutamist. Ka biojäätmete kasutamine kütuse

või muu energiaallikana on sisuliselt biojäätmete taaskasutamine. Samas on tegemist jäätmete

kõige madalama taaskasutamise viisiga, mis on kõrgem üksnes jäätmete kõrvaldamisest.

Seetõttu antigi toetust jäätmete, millel taaskasutamisvõimalus puudub või on madal,

ringlussevõtu arendamiseks. Ühtlasi on see põhjus, miks määrus nr 47 keelas toetuse andmise

jäätmete masspõletamise või jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetuse tagasinõudmine ei

ole karistus. Kui kaebaja ei soovi biojäätmeid kompostida, vaid selle asemel jäätmekütust

toota, võib ta seda teha, kuid tal tuleb toetus tagastada.

RVastS § 23 p 1 ei ole PS-ga vastuolus. RVastS § 23 p 1 sätestab intressi määra,

STS2007_2013 § 28 lg 5 viivise määra. Intress on tasu raha kasutamise eest, viivis hüvitis

raha tähtaegselt tagastamata jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. Kaebaja võrdleb kahte

erinevat õiguskaitsevahendit ja järeldab nende erinevusest ekslikult põhiseadusevastasust.

STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise tasumise kohustus tuleneb määruse nr 1083/2006

art 70 lg 1 p-st b ja seda kohaldatakse struktuuritoetuste tagasinõudmisel üle Euroopa Liidu.

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määr kehtib tsiviilsuhetes, STS2007_2013 § 28 lg-s 5

sätestatud viivise määr konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Järelikult ei ole nende võrdlus

põhjendatud. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivisega sarnane viivise määr on

sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 114. Kaebajal

oli võimalik viivise tasumist vältida toetuse tähtaegse tagastamisega. Viivise eesmärk on

motiveerida toetuse saajat toetust kiiresti tagastama. Kohus kontrollib asjassepuutuva normi

PS-ga kooskõla konkreetse normikontrolli ja konkreetsete asjaolude raames. Seega ei saa

STS2007_2013 § 28 lg 5 vastuolu PS-ga põhjendada sellega, et see piirab abstraktselt

ettevõtlusvabadust.

13. Keskkonnaamet esitas kaebusele järgmise seisukoha. Liigiti kogutud biojäätmete

kompostimine ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu ei ole KMH

kohustuslik. Juhul, kui tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 loetellu, mida on täpsustatud Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, annab otsustaja

eelhinnangu, kas vastava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kaebaja projekti

eesmärgiks

oli

välja

arendada

jäätmekäitluskompleks

liigiti

kogutud

biojäätmete

kompostimiseks ning selle tulemusena toodetud mulla ja täitepinnase taaskasutusse

suunamiseks. Jäätmeluba, mille taotluse menetluse raames KMH läbi viidi, annab kaebajale

õiguse üksnes jäätmekütust toota, mitte liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. KMH

eesmärk oli selgitada välja jäätmekütuse tootmisega kaasnev keskkonnamõju, mitte liigiti

kogutud biojäätmete kompostimisega kaasnev keskkonnamõju. KMH aruanne kirjeldab

üksnes jäätmekütuse tootmist, mille käigus orgaanilised jäätmed biokuivatatakse, mitte

kompostitakse. Keskkonnaamet leidis kaebaja jäätmeloa muutmise taotlust lahendades

05.09.2014, et KMH aruanne oli ebapiisav jäätmeloa muutmise taotluse menetlemiseks.

Täitepinnase puhul ei ole tegemist tootega, mis vastaks mingitele toote nõuetele, vaid see

viitab materjali kasutusotstarbele (materjal, mida on võimalik kasutada maa-alade täitmisel).

Seetõttu on mõiste „täitepinnase tootmine“ kasutamine eksitav. Jäätmekäitluse tulemusena

võib tekkida materjal, mis sobib hiljem kasutamiseks täitematerjalina, kuid kindlasti ei saa

jäätmekäitluse tulemusena tekkida pinnas, mis on Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt

maakoore pindmine kiht. Liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootmiseks peab kaebajal

olema luba toimingukoodiga R3o. Sellisel juhul on tegemist biolagunevate jäätmete aeroobse

töötlemisega (kompostimisega), mille saaduseks on kompost, mis vastab konkreetsetele toote

nõuetele. Kaebaja ei ole taotlenud jäätmete bioloogilist ringlussevõttu. Seega puudub tal luba

liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Kehtiv jäätmeluba annab kaebajale õiguse

3-15-44

12(22)

jäätmete taaskasutamiseks, täpsemalt jäätmekütuse segude valmistamiseks eri jäätmeliikidest

(toimingukood R12x).

Mineraaljäätmed võivad olla täitepinnasena kasutatavad ja oma olemuselt võidakse neid

aukude täitmisel jäätmetena taaskasutada (mitte tootena turustada/kasutada). Mineraaljäätmed

ei vasta mingi toote nõuetele (puudub vajalik sertifikaat). Seega on ekslik kaebaja

sõnakasutus, nagu ta tegeleb täitepinnase tootmisega, kuna kaebaja tegevuse (jäätmekütuse

tootmise)

raames

saavad

tekkida

üksnes

jäätmed

kui

tootmisprotsessi

jäägid.

Jäätmearuannetest ei selgu, et kaebaja tegeleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimisega.

Jäätmearuannetest nähtub, et kaebaja toodab jäätmekütust (19 12 10 ning 19 12 11*), mille

käigus eraldatakse metallijäätmed jm jäätmeliigid, mis ei sobi jäätmekütuseks, nagu

mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09) ja muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid

(19 12 12).

Kaebaja esitas seoses 01.06.2013 jõustunud tööstusheite seadusega Keskkonnaametile

01.04.2015 keskkonnakompleksloa. Ka see esitati segaolmejäätmete MBT tehases

jäätmekütuse tootmiseks, mitte liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Ebaõige on

kaebaja väide, et Keskkonnaameti kinnitusel hinnati liigiti kogutud biolagunevate jäätmete

bioloogilise töötlemise (toimingukood R12o) mõjusid, kuid jäätmeloale jäi see toimingukood

kandmata. Keskkonnaamet on 15.04.2015 vastuses märkinud, et KMH aruandes ei käsitletud

liigiti kogutud biojäätmete kompostimist ega selle mõjusid, sest kaebaja ei olnud vastavat

taotlust esitanud. Keskkonnaamet oli 05.09.2014 KMH algatamise otsuse eelnõus seisukohal,

et KMH aruanne ei olnud kaebaja jäätmeloa muutmise taotluse menetlemiseks piisav. Kaebaja

kirjeldas 01.04.2015 keskkonnakompleksloa taotluses, et jäätmekütuse tehasesse tulevad sisse

vaid sellised biolagunevad jäätmed, mis on küll liigiti kogutud, kuid mis on teiste jäätmetega

rikutud. Seega ei plaani kaebaja vastu võtta jäätmeid, millest oleks võimalik komposti toota.

Keskkonnaamet on oma arvamuses tuginenud kaebaja taotluses ja KMH aruandes toodud

väidetele, mille alusel väljastas kaebajale jäätmeloa. Kahetsusväärne on kaebaja väide, et ta ei

tegutse talle väljastatud jäätmeloa alusel.

14. Tallinna

Halduskohus

jättis

16.07.2018

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Asja on võimalik lahendada ilma, et oleks vaja tuvastada, kas vaidlusaluses

jäätmekäitlustehases on võimalik komposti toota ja kas kaebaja toodetav täitepinnas tuleks

lugeda jäätmekütuse tootmise jäägiks.

Vastustaja 19.10.2010 otsusest nähtub, et toetuse taotlus esitati määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2

nimetatud tegevuse toetamiseks. Muid täpsustavaid tingimusi toetuse kasutamise sihtotstarbe

kohta ette ei nähtud. Toetuse andmise ajal kehtinud määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 sätestas, et

toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Hetkel kehtib viidatud norm

sõnastuses, mille järgi antakse toetust liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmiseks. Erinevus

seisneb selles, et ringlussevõtt on üks taaskasutamismoodustest. Seega on taaskasutamine

laiem mõiste kui ringlussevõtt (vt JäätS § 15). Nii toetuse andmise ajal kui ka praegu kehtiv

määruse nr 47 § 5 lg 3 välistavad toetuse andmise jäätmekütuse tootmiseks. Kaebaja väidab,

et ta ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest jäätmekütust, vaid toodab/soovib toota sellest

täitepinnast.

Kaebaja esitas 17.09.2013 vastustajale taotluse muuta projektis mulla ja täitepinnase

osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele. Praegu kehtivad normid ei loe

kaebaja viidatud täitepinnase tootmist toetatavaks taaskasutamistoiminguks. Kehtiva JäätS §

15 lg 4 järgi on ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, jäätmete

3-15-44

13(22)

taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või

aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

Samamoodi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiivi nr 2008/98/EÜ

(direktiiv nr 2008/98) art 3 p 17. Kaebaja toodetavat täitepinnast ei ole õigusaktides

defineeritud, kuid kaebaja selgitustest järelduvalt on tegemist materjaliga, mida saab kasutada

pinnase täitmiseks, nt prügilate ja kaevanduste sulgemisel, teetöödel jne. JäätS § 15 lg 4 ja

direktiivi nr 2008/98 art 3 p 17 välistavad selgelt sellised pinnase täitmise tööd jäätmete

ringlussevõtmise mõiste alt. Järelikult ei ole kaebaja viidatud täitepinnase tootmine praegu

kehtiva määruse nr 47 § 5 lg 2 p-i 2 järgi toetatavaks tegevuseks.

Kaebaja 05.04.2010 toetuse taotlusest nähtuvalt soovis ta toota liigiti kogutud biojäätmete

käitlemise käigus 89% mulda ja 11% täitepinnast. Kaebaja soovis 17.09.2013 taotluses muuta

toodetava mulla ja täitepinnase osakaalusid. Tegemist on projekti olulise muutmisega, mis

eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist (STS2007_2013 § 18 lg 3 p 1, määruse nr 47 §

18 lg 1). Vastustajal tuli uue haldusakti andmisel lähtuda haldusakti andmise ajal kehtivatest

õigusnormidest (HMS § 54). Vastustaja jättis kaebaja muutmistaotluse rahuldamata

08.09.2014 otsusega. Sel ajal kehtinud määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 võimaldas anda meetme

raames toetust biojäätmete ringlussevõtmiseks. Seega puudus vastustajal 08.09.2014 ja

puudub ka praegu võimalus kaebaja esitatud muutmistaotlust rahuldada. Kaebaja muudetud

projekti eesmärgid ei ole kooskõlas meetme raames antava toetuse kasutamise eesmärkidega,

sest kaebaja soovib toetuse abil rajatud jäätmekäitlustehases käidelda suuremat osa liigiti

kogutud biojäätmetest täitepinnaseks, mida ei saa lugeda biojäätmete ringlussevõtmiseks.

Iseenesest ei ole viidatud täitepinnase tootmine biojäätmetest keelatud, kuid selleks

tegevuseks ei ole õigus kasutada määruse nr 47 alusel saadud toetust. Järelikult on kaebaja

17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmine õiguspärane sõltumata vastustaja

08.09.2014 otsuses toodud põhjendustest. Haldusakti tühistamiseks selles osas puudub alus.

Isegi kui kohus tühistaks nimetatud otsuse ja kohustaks vastustajat kaebaja muutmistaotlust

uuesti lahendama, tuleks vastustajal jätta uue otsusega kaebaja muutmistaotlus rahuldamata.

Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada muutmistaotluse

rahuldamata jätmise peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus ning

kaebaja kohustamisnõue.

Kaebaja heitis vastustajale ette tema ära kuulamata jätmist muutmistaotluse lahendamisel.

Asja materjalidest nähtub, et vastustaja saatis enne tagasinõudmise otsuse tegemist oma

seisukohad kaebajale 07.07.2014 kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seega oli

kaebaja teadlik sellest, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja komposti tootnud ja tema

toodetav täitepinnas on vastustaja hinnangul jäätmekütuse tootmise jääk, mitte liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete käitlemise tulemus, mistõttu kavatses vastustaja kaebajalt toetuse

tagasi nõuda. Neist põhjendustest ei saanud tekkida arusaama, et vastustaja kavatseb sellele

vaatamata

kaebaja

muutmistaotluse

rahuldada.

Kuna

toetuse

tagasinõudmise

ja

muutmistaotluse rahuldamata jätmise põhjendused olid sisuliselt samad, siis oli kaebajal

võimalik enne tagasinõudmise otsust oma seisukohti, sh muutmistaotluse osas, esitada. Samuti

sai ta oma seisukohti täiendada vaidemenetluses. Vastustajal puudus kohustus kaebajaga

kokku saada.

Määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 nägi kaebajale toetuse andmise ajal ette, et toetust antakse liigiti

kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Sama paragrahvi lg 1 järgi antakse toetust tegevuseks,

mis on kooskõlas riigi jäätmekavas 2008–2013 määratletud tegevustega jäätmete

taaskasutamise arendamiseks. Seega tuleb meetme raames toetatavate tegevuste tuvastamisel

lähtuda riigi jäätmekavast 2008–2013 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.05.2008

korraldusega nr 234). Jäätmekavast järeldub, et eesmärgiks on seatud biolagunevate jäätmete

3-15-44

14(22)

eraldi käitlemine ja neist komposti tootmine. Komposti tootmise nõue oli arusaadav ka

kaebajale, kes on toetuse taotlust põhjendanud komposti tootmisega.

Kaebaja segab liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid mineraaljäätmetega. Olenemata sellest,

kas lugeda mineraaljäätmed jäätmekütuse tootmise jäägiks või mitte, ei ole biolagunevate

jäätmete segamine mineraaljäätmetega kooskõlas jäätmete eraldi käitlemise nõudega.

Mineraaljäätmed ei lagune bioloogiliselt. Seega muudab mineraaljäätmete lisamine

biojäätmete lagunemisest saadava tulemi koostist ja seda ei saa enam lugeda kompostiks.

Kaebaja toodetav täitepinnas, mis koosneb biolagunenud jäätmete ja mineraaljäätmete segust,

ei vasta ka tavaarusaamale kompostist. Kuna määruse nr 7 § 2 p-i 1 järgi tähendab kompost

selle määruse tähenduses väetusainerohket huumusetaolist materjali, mis on toodetud sama

määruse lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest, siis ei saa kaebaja toodetav täitepinnas,

mis sisaldab mineraaljäätmeid, kuidagi selle määruse tähenduses olla kompost. Määruse nr 7 §

10 lg 8 reguleerib praakkomposti käitlemist. Üldteada on, et mineraaljäätmetest aeroobsel

töötlemisel komposti, ka praakkomposti toota ei ole võimalik.

Kohus jätab kõrvale vaidluse selles osas, kas kaebaja jäätmekäitlustehases saab

põhimõtteliselt komposti toota ning kas kaebaja on õigusvastaselt kasutanud biojäätmete

kompostimiseks mõeldud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. Asjaoludest ja kaebaja

selgitustest nähtub, et kaebaja ei kasuta vaidlusalust jäätmekäitluskompleksi komposti

tootmiseks. Komposti tootmise soovimatus järeldub selgelt ka sellest, et kaebajal ei olnud

toetuse taotlemisel, selle saamisel ega ka praegu jäätmeluba, mis võimaldaks komposti toota.

Kaebaja jäätmelubadel olevad toimingukoodid R12o ja R12x ei ole mõeldud kompostimiseks.

Lisaks ei hinnanud kaebaja kompostimisprotsessi keskkonnamõju, kuigi KMH aruande

esitamise nõue esitati talle vastustaja 19.10.2010 otsuses. Seega on lõppjärelduses õige

vastustaja otsus, et kaebaja kasutab toetust selleks mitte ette nähtud eesmärgil, mistõttu tuli

toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja toetus tagasi nõuda.

STS2007_2013 § 26 lg-s 2 sätestatud toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus.

Vastustaja ei ole kaalutlusreeglite vastu eksinud. Kaebaja ei ole kasutanud talle antud toetust

eesmärgipäraselt. Seega ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Toetuse tagasinõudmine teenib

võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui kaebajal lubatakse kasutada toetust teistel eesmärkidel,

diskrimineeritaks sellega teisi toetuse saamisest huvitatud jäätmekäitlejaid.

Toetuse tagasi nõudmata jätmist ei õigusta kaebaja väidetud turuolukorra muutused. Kaebaja

on koostanud ja esitanud koos toetuse taotlusega vastustajale projekti teostatavusuuringu.

Samuti on taotlusest nähtavalt hinnatud projekti rahalist tasuvust. Seega pidi ta juba toetuse

taotlemisel arvestama, kas biolagunevatest jäätmetest komposti tootmine on majanduslikult

tasuv ettevõtmine ja katab sellega seotud kulud. Ebaõige prognoosi riskid jäävad kaebaja enda

kanda.

Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et jäätmetest toodetud kompostil ei ole turgu. Esiteks oleks

kaebaja pidanud sellega toetuse taotlemisel arvestama. Teiseks nähtub TJTK 11.08.2017

vastusest kohtunõudele, et TJTK on 2012‒2015. a-tel komposti müünud. Samuti ei mõjutanud

Iru jäätmepõletustehase tegevuse alustamine TJTK tegevust komposti tootmisel. Seega on

kaebaja põhjendused otsitud. Samuti ei õigusta projekti ellu viimata jätmist viited

biolagunevate jäätmete vähestele kättesaadavatele kogustele. Taotluses märgitud kogused on

kaebaja ise määranud ja kinnitanud nende realistlikkust. Arvestades, et käidelda lubatud

jäätmekogused mõjutasid toetuse taotluse hindamise tulemust, sellest tulenevalt ka taotluse

kohta pingereas ja toetuse määramise otsustamist (vt määruse nr 47 § 14 lg 2 p-d 2 ja 3, § 15

lg-d 2 ja 3), siis ei ole pärast toetuse määramist lubatud vähendada käideldavaid

3-15-44

15(22)

jäätmekoguseid, sest see seaks kaebaja võrreldes teiste toetuse taotlejatega ebavõrdsesse

olukorda.

Toetuse tagasinõudmine on proportsionaalne. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et

vastustajal tulnuks kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Toetuse osalist tagasinõudmist on

põhjendatud kaaluda juhul, kus toetust on vähemalt osaliselt kasutatud eesmärgipäraselt. Kuna

kaebaja viidatud täitepinnase tootmine ei olnud toetatav tegevus, siis ei saa täitepinnase

tootmine näidata toetuse sihipärast kasutamist ja õigustada selle tagasi nõudmata jätmist.

Praegusel juhul ei esine ka STS2007_2013 § 26 lg-s 21 sätestatud olukorda, kus poleks

võimalik hinnata tekkinud kahju suurust. Toetuse tagasinõudmine ei olnud ennatlik, sest

kaebaja avaldas ise, et ta ei ole jäätmekäitlustehast komposti tootmiseks kasutanud ega soovi

seda ka edaspidi teha. Toetuse tagasinõudmise otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata nõue tühistada tagasinõudmise otsuse

peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus. Kuna vaidlusalused

haldusaktid on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt makstud

toetust, intressi ja viivist tagastama.

Kuna kaebus jääb toetuse tagasinõudmist puudutavas osas rahuldamata, siis puudub vajadus

hinnata RVastS § 23 p-st 1 tulenevat intressi määra. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud

viivise määr ei ole põhjendamatult kõrge ega põhiseadusevastane. Kaebaja on põhjendamatult

võrrelnud omavahel intressi ja viivist. Tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mida

kohaldatakse erinevates olukordades ja millel on erinevad eesmärgid. STS2007_2013 § 28 lg-

s 5 sätestatud viivise määra ei ole põhjust pidada põhiseadusevastaseks üksnes seetõttu, et

VÕS §-s 113 sätestatud viivise määr võib olla väiksem. VÕS §-s 113 on sätestatud viivise

miinimummäär, mis ei keela kokku leppida kõrgemas viivise määras. Praktikas on seda ka

tehtud ja 0,1%-list viivise määra päevas ning ka sellest kõrgemat viivise määra ei ole kohtud

õigusvastaseks pidanud. Seega puudub põhjus pidada ka STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud

viivise määra 0,1% päevas ebamõistlikult kõrgeks. Kuna viivise eesmärk on hüvitada kahju,

mille toetuse saaja on ise oma õigusvastase käitumisega (toetuse tähtaegse tagastamata

jätmisega) põhjustanud, siis on põhjendamatu tugineda viivise koormavale riivele. Viivist on

võimalik vältida toetuse tähtaegse tagasimaksmisega. Kaebaja väide, et viivise määra suurus

riivab tema ettevõtlusvabadust, on konkretiseerimata. Kaebaja ei ole põhjendanud, et toetuse

tagasimaksmiseks vajaliku summa hankimine oleks olnud ülemäära koormav ja toonud kaasa

majanduslikud raskused või ebaproportsionaalsed kohustused teiste isikute ees.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15. RAGN-SELLS AS palub 15.08.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus on otsuse p-des 18‒20 läinud vastuollu seaduslikkuse põhimõttega, hakates

üllatuslikult hindama asjaolu, kas kaebaja viidatud täitepinnase tootmine võiks olla määruse nr

47 järgi toetatavaks taaskasutamismooduseks. Tegemist on nõude piiridest väljumisega. Isegi

kui kohtul oleks olnud võimalik tõstatatud küsimust analüüsida, siis on halduskohus jätnud

hindamata, kas käesoleval juhul oli olukord kooskõlas PS §-ga 10. Kaebaja esitas

muutmistaotluse 17.09.2013, s.o ajal, mil täitepinnase tootmine oli määruse nr 47 järgi

toetatavaks

taaskasutamismooduseks.

Asjaolu,

et

vastustaja

venitas

lubamatult

muutmistaotluse lahendamisega ja selle aja jooksul muutus seadus, ei saa kaasa tuua kaebaja

õiguste riivet.

Halduskohus on vaatamata ringkonnakohtu antud juhisele jätnud hindamata kaebaja

kohtumenetluses esitatud tõendid selle kohta, kas jäätmekäitlusüksuses on võimalik komposti

3-15-44

16(22)

toota (otsuse p 15). Ometi on tegemist 08.09.2014 otsuse põhiliseks aluseks oleva

argumendiga. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata kaebaja seisukohad ja

tõendid, mis lükkavad ümber vastustaja argumendi, et olemasoleva seadistusega ei ole

võimalik liigiti kogutud biojäätmete töötlemine kompostiks. Kaebaja on esitanud oma

23.07.2015 seisukoha lisadena kompostimisprotsessi aruande ja MK ekspertarvamuse, mis

kinnitavad, et vastustaja on otsuses lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Samuti on esitatud

WTT 06.10.2014 kiri, Veterinaar- ja Toiduameti hinnang ning kaebaja ja vastustaja vaheline

kirjavahetus, mis kogumis tõendavad, et sisseseadega on võimalik komposti toota. Kaebaja

esitatud tõendite asemel on kohus hinnanud komposti tootmise protsessi (mitte seda, kas

komposti on võimalik toota). Halduskohtu seisukoht, et kaebaja poolt biolagunevate jäätmete

segamine mineraaljäätmetega ei ole kooskõlas jäätmete eraldi käitlemise nõudega, ei ole

jälgitav ja on arusaamatu. Kaebajal ei ole mineraaljäätmetest komposti tootmise plaani kunagi

olnudki.

Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, justkui poleks kaebaja algusest peale soovinud

komposti toota, vaid on soovinud kasutada raha hoopis jäätmekütuse tootmiseks. Selline

järeldus on väär, sest kaebaja seletas korduvalt vastustajale, et samasse kompleksi tuleb ka

jäätmekütuse tootmise tehas. Ka nimetatud osas ei ole halduskohus tõendeid igakülgselt

hinnanud. Kaebaja taotles vaid tootmiste (mulla ja täitepinnase) osakaalude muutmist

(taaskasutamine jäi samaks). Nii mulla kui täitepinnase tootmine on liigiti kogutud

biojäätmete taaskasutamine, mis on määruse nr 47 kohaselt toetatavaks tegevuseks.

Jäätmekütuse tootmiseks ei ole kaebaja toetust kasutanud. Projekti eesmärkide alustamine

viibis objektiivsete takistuste tõttu.

STS § 26 lg 1 sõnastus kinnitab, et isegi juhul, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbulike

kulude hüvitamiseks (millega kaebaja ei nõustu), siis on toetuse tagasinõudmise ulatus siiski

kaalutlusotsus. Vastustaja on pidanud võimalikuks kompromissi nt Rexest Grupp OÜ-le

väljastatud toetuse osas. Kaebaja puhul väidab vastustaja, et kaalumist teostama ei pea ja

toetus tuleb tervikuna tagasi nõuda. See on toetuse saajate ebavõrdne kohtlemine ja lubamatu.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et toetuse tagasinõudmine täies ulatuses on

proportsionaalne. Vastustaja ei ole kaalunud, mis ulatuses toetus tagasi nõuda. Kohus on oma

järeldused rajanud valedele asjaoludele. Täitepinnast on osaliselt toodetud, jäätmekütuse

tootmiseks

ei

ole

toetuse

kaasabil

rajatud

tunneleid

kasutatud

ning

rajatud

jäätmekäitluskompleksis on võimalik toota täitepinnast ja komposti. Seda, et otsuse tegemisel

oleks pidanud hindama tagasinõude ulatust, toetab ka STS § 26 lg 21. Kaebaja ei ole teinud

midagi määruse nr 47 vastast ja on kasutanud toetust eesmärgipäraselt. Kohus on

kaalutlusõiguse juures hinnanud ka esialgse taotluse õiguspärasust, mis ei ole käesoleva

vaidluse sisuks ning mille osas on otsus üllatuslik ja vastuolus seaduslikkuse põhimõttega.

Kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et kaebaja täitepinnase

tootmine ei olnud toetatav tegevus.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja ei ole toetust kasutanud

eesmärgipäraselt, siis ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Kaebaja on selgitanud, miks

projekti eesmärkide täitmine on viibinud. Kohtu järeldused antud küsimuses on meelevaldsed

ega tugine kogutud tõenditele. Toetuse tagasinõudmine ei tohi olla karistuslik meede puhuks,

kui turusituatsioon muutub. Sellisel juhul tuleb anda toetuse saajale võimalus toetuse

eesmärke täita majanduslikult otstarbekalt, mitte nõuda majanduslikult ebaotstarbeka tegevuse

käimas hoidmist. Turuolukorra muutumine ei olnud taotluse hetkel ettenähtav. Seega ei ole

võimalik väita, et tegemist oleks tavapärase äririskiga. Jäätmekava koostamise hetkel tehtud

prognoos, et kohalikud omavalitsused hakkavad rakendama biojäätmete liigiti kogumist ja

elanikkond hakkab biojäätmeid liigiti koguma, ei ole osutunud tõeks. Seda on kinnitatud ka

Riigikontrolli aruandes.

3-15-44

17(22)

Kaebaja jääb taotluse juurde tunnistada PS-ga vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

STS2007_2013 § 28 lg 5 ning kohustada vastustajat tagastama kaebaja tasutud viivis

67 770,94 eurot. Arvestades viivise määra 0,1% kalendripäevas (36,5% aastas), on see

märkimisväärne summa, praeguse vaidluse puhul 1102,95 eurot kalendripäevas. Puuduvad

mistahes põhjendused, õigustamaks nii kõrget viivisemäära. Seda enam, et olukorras, kus

toetuse saaja tagastab toetuse, kuid hiljem kohus leiab, et toetuse tagasinõudmine ei olnud

õiguspärane, on toetuse saajal õigus esitada toetuse andja vastu intressinõue RVastS § 23 p-s 1

toodud määras 6% aastas. STS § 28 lg 5 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud ettevõtlusvabaduse

põhimõttega ja §-s 31 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

16. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub 17.09.2018 kirjalikus vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning mõista kaebajalt

vastustaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud.

Halduskohus ei ole rikkunud seaduslikkuse põhimõtet. Siiski ei tooks ka õiguse üllatuslik

kohaldamine

kaasa

kohtuotsuse

tühistamist,

vaid

ringkonnakohus

saaks

apellatsioonimenetluses selle puuduse kõrvaldada (Riigikohtu 07.06.2011 otsus nr 3-2-1-44-

11, p 41). Kohus on õigesti analüüsinud kaebaja tegevust määruse nr 47 kontekstis, et teha

selgeks, kas kaebaja viidatud täitepinnase tootmine võiks olla määruse kohaselt toetatavaks

taaskasutamismooduseks. Kohus jõudis õigele järeldusele, et tegemist ei ole määruse nr 47 § 5

lg 2 p-i 2 tähenduses toetatava tegevusega. Puudub PS § 10 riive. Kaebaja ei saanud eeldada,

et seadusandja ei muuda kehtivaid õigusakte. Vastustaja ei ole viivitanud muutmistaotluse

lahendamisega põhjendamatult ega tahtlikult, vaid taotluse lahendamine viibis põhjusel, et oli

vaja välja selgitada täiendavaid asjaolusid.

Halduskohus on õigesti leidnud, et puudub vajadus hinnata seda, kas jäätmekäitluskeskuses on

võimalik komposti toota. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, justkui oleks tehnilise võimekuse

puudumine jäätmekäitluskeskuses komposti toota olnud tagasinõudmise otsuse põhialuseks.

Toetuse tagasinõudmise aluseks oli STS2007_2013 § 26 lg 2 p 1 (ilmneb asjaolu, mille korral

taotlust ei oleks rahuldatud) ja § 26 lg 2 p 2 (toetust ei ole kasutatud ettenähtud tegevuseks).

Kaebaja ehitas jäätmekäitluskeskuse selliselt, et seal ei ole võimalik liigiti kogutud

biojäätmeid kompostida ja kasutas jäätmekäitluskeskust hoopis jäätmekütuse tootmiseks.

Seega nõuti toetus tagasi põhjusel, et keskust ei kasutatud kompostimiseks, mis oli toetuse

andmiseks ettenähtud tegevus. Sellise asjaolu varasemal ilmnemisel ei oleks taotlust

rahuldatud.

Kaebaja ei ole tootnud jäätmekäitluskeskuses liigiti kogutud biojäätmetest komposti ja

kaebajal ei olnud ka huvi seda teha. Kaebaja viidatud väidetavad takistused komposti

tootmiseks ei ole asjakohased. Isegi kui tegemist oli objektiivsete takistustega, ei andnud

kaebaja vastustajale teada, et need takistavad tal projekti eesmärke täita. Seega ei saanud

vastustaja tagasinõudmise otsuse tegemisel nende asjaoludega arvestada. Kaebajal puudus ka

komposti tootmiseks vajalik taaskasutustoimingukood R3o. Asjakohatu on kaebaja väide, et

sertifikaate, mis võimaldanuks tal komposti tootena realiseerida, hakati väljastama alles 2016.

a I kvartalis, mistõttu ei olnud tal võimalik komposti enne seda tootena müüa ja ta ei saanud

jäätmearuannetes komposti kajastuda. See ei takistanud komposti tootmist nt TJTK-l.

Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle tuli R3o toimingukoodi vajalikkus kompostimiseks

üllatusena. Kaebaja teadis seda juba 2011. a-l Keskkonnaametile jäätmeloa muutmise taotlust

esitades.

Vastustaja ei ole kaalutlusreegleid rikkunud. Ebaõige on kaebaja viide Rexest Grupp OÜ ja

vastustaja vahelisele kompromisskokkuleppele ‒ ka sel juhtumil nõudis vastustaja tagasi

3-15-44

18(22)

100% summast koos intressidega. Rexest Grupp OÜ pankrotimenetlus lõppes küll

võlausaldajate kompromissiga, kuid seda ei saa võrdsustada kaalutlusõiguse teostamisega

toetuse tagasinõudmisel. Kompromissi ei sõlminud Rexest Grupp OÜ ja vastustaja, vaid

vastustaja ja teised võlausaldajad ning põhjused ei olnud seotud toetuse tagasinõudmisega.

Kaebaja on ise oma tegevusega põhjustanud toetuse tagasinõudmise, kuna ei kasutanud seda

eesmärgipäraselt, mistõttu ei saa ta tugineda usalduse kaitsele.

Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega viivise ja intressi osas neid kordamata.

17. Keskkonnaamet jääb 17.09.2018 arvamuses varem esitatud seisukohtade juurde neid

kordamata. Täiendavalt juhib Keskkonnaamet tähelepanu kaebaja ebaõigele väitele, et talle

anti 10.02.2016 keskkonnakompleksluba, mis hõlmab ka liigiti kogutud biolagunevate

jäätmete töötlemist kompostiks ja täitepinnaseks. Keskkonnaamet on kaebajale 10.02.2016

korraldusega andnud keskkonnakompleksloa MBT-tehases jäätmekütuse tootmiseks, mitte

liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks ei ole alust. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha KIK-i 08.09.2014 otsuse

toetuse tagasinõudmiseks ning 08.12.2014 vaideotsuse nr 1-16/20, millega jäeti rahuldamata

RAGN-SELLS AS-i vaie 08.09.2014 otsuse peale, õiguspärasuse kohta (I), seejärel

08.12.2014 vaideotsuse nr 1-16/21, millega jäeti vaie rahuldamata seonduvalt AS RAGN-

SELLS 17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmisega, õiguspärasuse kohta (II), viivise

tagastamise nõude kohta (III) ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused ja jagab

apellatsiooniastme menetluskulud (IV).

I

19. AS-le RAGN-SELLS anti toetust ja nõuti toetus tagasi STS2007_2013 ja määruse nr 47

alusel. Vastavalt viidatud õigusaktidele on abikõlblikud kulud, mis on põhjendatud ja

mõistlikud, vajalikud projekti elluviimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, tehtud

kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning

tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil (STS2007_2013 § 2 p 2, määruse nr 47 § 8 lg 1 p 1

ja lg 2). Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud

ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või

kasutatakse (STS2007_2013 § 2 p 5).

20. KIK-i 19.10.2010 otsusega rahuldati AS-i RAGN-SELLS taotlus toetuse saamiseks

projektile „Ragn-Sells AS biojäätmete töötlus ja taaskasutus“ määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2

(taotluse rahuldamise otsuse aja redaktsioonis: liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine)

nimetatud tegevuse toetamiseks (otsuse p 2). Perioodi abikõlblikkuse periood pidi algama

05.04.2010 ja lõppema 31.12.2011 (otsuse p 11). Abikõlblikkuse perioodi pikendati korduvalt,

viimati KIK-i 15.01.2013 otsusega, kui abikõlblikkuse perioodi pikendati kuni 31.03.2013.

AS RAGN-SELLS 05.04.2010 toetuse taotluse vormilt (p-d 7, 8.1, 8.2, 8.4, 8.9, 9.1, 10.1,

10.2.2) nähtub selgelt projekti eesmärk ja sisu, mis tuli saavutada abikõlblikkuse perioodi

lõpuks: välja arendada jäätmekäitluskeskus, kus liigiti kogutud biojäätmed kompostitakse ning

saadud muld ja täitepinnas suunatakse taaskasutusse. Projekti eesmärgina oli vajalik leida

lahendus biolagunevate jäätmete eraldamiseks olmejäätmetest, biojäätmete lagundamiseks ja

nende taaskasutamiseks. Projekti toetava tegevusena oli peetud läbirääkimisi kompostmulla

ostjatega ning olemas oli toimiv ja toetav kontaktvõrgustik taaskasutatavate materjalide

3-15-44

19(22)

müügiks. Taaskasutatavate biojäätmete hulgaks aastas oli märgitud 23 000 t/a (2014. a-ks).

Võttes arvesse majanduslikke ja keskkonna-aspekte, valiti biojäätmete kompostimiseks

reaktorkompostimise alternatiiv, mis on kiire ja efektiivne kompostimismeetod, võimaldab

hoida kontrolli all emissioone, samuti on mõju pinna- ja põhjaveele olematu.

Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks. Valitud

tehnoloogiline lahendus võimaldab töödelda aastas kuni 23 000 t liigiti kogutud biojäätmeid

ning toota sellest 17 250 t mulda ja täitepinnast. Taotluse p-s 13 oli märgitud toodetava mulla

ja täitepinnase suhtarvuna ca 66,7 massiprotsenti mulda ja 8,3 massiprotsenti täitepinnast

(ülejäänud on aurustunud niiskus) ehk planeeritavast jäätmesaadustest (17 250 t) 88,9%

(15 333 t) mulda ja 11,1% (1917 t) täitepinnast (vt ka taotluse lahutamatuks lisaks olnud

projekti teostatavusuuringu lk 28). Soetatav reaktorkompostimise tehnoloogia on (koos

alternatiividega) kirjeldatud teostatavusuuringu lk-del 33‒43: reaktor-kompostimiseks

kasutatakse 4 tunnelreaktorit, mis on soojustatud ja suletud betoonist tunnelid, kuhu puhutakse

õhku põrandas olevate aukude kaudu. Kompostitav mass segatakse, õhustatakse, niisutatakse

ning soojendatakse kinnises reaktoris, suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7‒10 päevaga.

Valmis kompost suunatakse kasutusse mullatöödel ja haljastuses, täitepinnasena, ehitustöödel

prügilates. Eelnevast tulenevalt pidi AS RAGN-SELLS abikõlblikkuse perioodi lõpuks

ehitama valmis ja võtma kasutusse jäätmekäitluskeskuse, kus liigiti kogutud biojäätmed

kompostitakse neljas tunnelreaktoris ning selle tulemusel toodetakse 88,9% mulda ja 11,1%

täitepinnast.

21. KIK-i 08.09.2014 otsusest nähtuvalt nõuti AS-lt RAGN-SELLS toetus tagasi

STS2007_2013 § 26 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Sellest tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas

KIK tuvastas kontrollimenetluses asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; ning kas

toetust kasutati ettenähtud tingimustel. Kuna kaebajalt ei ole toetust tagasi nõutud

STS2007_2013 § 26 lg 2 p 4 (ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või

projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud) alusel, ei ole oluline, kas kaebaja

jäätmekäitluskeskuses oleks põhimõtteliselt olnud võimalik komposti toota või kas kaebaja

tootis seal tegelikult jäätmekütust. Teisisõnu – KIK-i tagasinõudmise otsus on õiguspärane ka

olukorras, kui oleks tuvastatud, et jäätmekäitlustehases on põhimõtteliselt võimalik jäätmeid

kompostida ning kaebaja ei tootnud jäätmekütust, kui samas esinevad STS2007_2013 § 26 lg

2 p-des 1 ja 2 sätestatud alused. Seepärast on õige ja asjakohane halduskohtu otsuse p-des 15

ja 31 esitatud seisukoht. Ringkonnakohtu 18.08.2016 otsuses ei antud halduskohtule juhist, et

asjaolule, kas kaebaja tehases oleks põhimõtteliselt võimalik komposti toota, tuleks anda

hinnang. Praeguse vaidluse puhul on oluline vastata küsimusele, kas kaebaja kasutas toetust 4

tunnelreaktori soetamiseks, selles liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks ning protsessi

tulemusel mulla ja täitepinnase tootmiseks taotluses esitatud tingimustel ja proportsioonis.

Ringkonnakohtu hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav. Halduskohtu seisukohad

(otsuse p-d 28‒30) sellest, et kaebaja ei käidelnud liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid

(segades sinna olmejäätmeid); tunnelites ei toimunud kompostimist; ning protsessi

lõpptulemusena ei saadud komposti (mulda), on viidatud küsimusele vastuse leidmisel kõik

asjakohased ja õiged kaalutlused.

22. KIK-i 07.07.2014 kirjast nähtuvalt esitas AS RAGN-SELLS 20.10.2010 Tallinna linnale

taotluse tehasele ehitusloa väljastamiseks, sai ehitusloa 22.11.2010 ning tehasele anti

kasutusluba 27.07.2012. Puuduvad tõendid, väitmaks, et ehitusluba oli taotletud, antud ja

kasutusluba saadud üksnes tehase sellele osale, mis puudutab jäätmekütuse tootmist.

Vastupidisel juhul tekiks küsimus, millisel õiguslikul alusel (ehitus- ja kasutusload) projekt

üldse realiseeriti. 05.09.2012 avaldas kaebaja pressiteate, et tehas alustas täisvõimsusel tööd.

Asjaolu, et süsteemis esines tehnilisi viperusi ja tootja andis tehase kaebajale väidetavalt üle

alles 25.10.2013 (II kd tl 192 ja 193), puudutab poolte omavahelisi tsiviilõiguslikke suhteid,

3-15-44

20(22)

kuid ei lükka ümber KIK-i kirjas esitatud teavet. Lisaks on AS RAGN-SELLS KIK-le

06.05.2014 esitatud Exeli failiga „Tunnel cleaning check list“ ise kinnitanud, et 2013. a-l

käideldi 85 tunnelitäit liigiti kogutud biojäätmeid. Järelikult sai KIK teha järeldusi kaebaja

2012. ja 2013. a jäätmearuannete põhjal.

23. Keskkonnaministeerium on 29.10.2014 kirjas KIK-le (I kd tl 102 jj) asunud seisukohale, et

kui AS RAGN-SELLS käitleb liigiti kogutud biojäätmeid lahus muudest segaolmejäätmetest,

kuid segab neid oma tehnoloogilises protsessis õhustamiseks segaolmejäätmetest

väljasõelutud fraktsiooniga (kaebaja tema enda väidetel nii just tegi), ei saa seda

jäätmekäitlust käsitleda enam liigiti kogutud jäätmete käitlemisena (JäätS § 14 lg 12). Ka

ekspert MV on 22.04.2014 ja 31.10.2014 ekspertarvamustes (I kd tl 105 jj) olnud seisukohal,

et kaebaja tehases ei olnud biojäätmete töötlemine selgelt eraldatud prügikütuse tootmisest

ning ekspert RM on nõustunud, et valikkogutud biojäätmete segamine segaolmejäätmetega

halvendab jäätmete kvaliteeti. Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid sellest, et kaebaja tehases

toimunud tehnoloogiline protsess oleks olnud kompostimine ja selle tulemusena oleks

toodetud komposti (mulda). Ekspert MV oli kaebaja 2012‒2013. a jäätmearuannete analüüsile

tuginedes seisukohal, et nendest ei nähtu, et viidatud aastatel oleks biojäätmeid eraldi

kompostitud ning jäätmearuannete põhjal ei ole võimalik eristada liigiti kogutud biojäätmete

käitlemisel tekkinud saadusi ja põhiliselt segaolmejäätmetest jäätmekütuse valmistamisel

tekkinud jääksaadusi, mis kõik on aruannetes tähistatud jäätmekoodiga 19 12 09

(mineraaljäätmed, nt liiv, kivid). Kaebaja on ise väitnud, et segas liigiti kogutud biojäätmetele

nende õhustamise protsessi käigus juurde segaolmejäätmete fraktsiooni, ning ei ole tegelikult

ka vastu vaielnud sellele, et aastatel 2012 ja 2013 ei toimunud tunnelites kompostimist ega

komposti tootmist. Eelnevast nähtuvalt ei olnud kaebaja abikõlblikkuse perioodi lõpuks

rajanud jäätmekäitluskeskust, kus oleks liigiti kogutud biojäätmeid kompostitud ning toodetud

mulda ja täitepinnast vastavalt taotluses esitatud proportsioonile. Seda asjaolu kinnitab

ainuüksi kaebaja 17.09.2013 muutmistaotlus, mille rahuldamine oleks eeldanud loobumist nii

liigiti kogutud biojäätmete eraldi käitlemise nõudest, kompostimise nõudest kui ka komposti

tootmise nõudest (komposti tootmine oleks täielikult marginaliseeritud). Järelikult oli täidetud

toetuse tagasinõudmiseks STS2007_2013 § 26 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu – toetust ei olnud

kasutatud ettenähtud tingimustel.

24. Ringkonnakohtu hinnangul oli täidetud ka STS2007_2013 § 26 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus

– KIK ei oleks tingimustel, mida kaebaja 17.09.2013 taotluses esitas, 2010. a-l kaebajale

toetust (täitepinnase tootmiseks) andnud, sest see ei oleks olnud kooskõlas määruse nr 47 § 5

lg 2 p-ga 2 – liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine. Hoolimata sellest, et ka täitepinnase

tootmine on jäätmete taaskasutamine, ei saada seda ometi liigiti kogutud biojäätmete eraldi

käitlemise tulemusel (nagu ringkonnakohus juba otsuse p-s 23 kirjeldas), mis on aga viidatud

normi kohaldamise eelduseks. Ka Keskkonnaministeerium on oma 29.10.2014 arvamuses

olnud seisukohal, et AS-i RAGN-SELLS taotlus ei oleks vastanud määruse nr 47 nõuetele

(2010. a redaktsioonis), kui ettevõtte projektitaotluses oleks olnud liigiti kogutud

biolagunevate jäätmete segamine segaolmejäätmete tootmise jääkidega nn täitepinnase

tootmiseks.

Keskkonnaministeerium

on

märkinud,

et

liigiti

kogutud

biojäätmete

töötlemissaaduseks saab olla üksnes kompost, vastaselt korral ei ole olnud tegemist liigiti

kogutud biojäätmete eraldi töötlemisega.

25. Kaebaja toetuse kasutust ei muuda STS2007_2013 § 26 lg 2 p 2 tähenduses tingimustele

vastavaks kaebaja poolt apellatsioonkaebuse p-s 2.4.3 toodud põhjendused: ehituslikud

tõrked; komposti sertifitseerimise võimatus; erimeelsused jäätmelubadega ja uue KMH

vajalikkus; segadused jäätmekoodidega; VTA tunnistus; riigi toetus Iru elektrijaamale;

komposti tootmise majanduslik põhjendamatus; sisendi kättesaadavuse piiratus jne. Kaebaja ei

ole abikõlblikkuse perioodil teavitanud KIK-i määruse nr 47 § 16 lg 1 p 5 kohaselt ühestki

3-15-44

21(22)

asjaolust, mis takistaks projekti elluviimist. Samuti ei oma tähendust, mida kaebaja soovis või

ei soovinud jäätmejaamas algusest peale või hiljem tootma hakata (nn subjektiivne

kriteerium), vaid see, mida tegelikult tehti (objektiivne kriteerium). Praegusel juhul ei antud

kaebajale Euroopa struktuurifondidest toetust tema ettevõtluse arendamiseks ja igal juhul

kasumlikuks tegevuseks, vaid meetme määruses sätestatud ja taotluses taotletud tegevuse

toetamiseks, mis konkreetselt oli liigiti kogutud biojäätmete taaskasutus. Kaebaja viis enne

taotluse esitamist läbi põhjaliku projekti teostatavusuuringu, milles olid läbi kaalutud kõik

võimalikud äririskid. Äririskide realiseerumisel jääb sellest tekkinud võimalik kahjum toetuse

saaja kanda, mitte ei ole aluseks toetuse andmiseks tegevusele, millele pole toetust taotletud

ega antud ja veelgi enam – millele toetuse andmine oleks määrusega nr 47 vastuolus

(STS2007_2013 § 18 lg 3 p 1). Vastupidine väide ei tugine ühelgi õigusnormil.

26. Kaebaja usalduse kaitse väite osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 37

esitatud seisukohtadega ega korda neid. Kui toetuse saaja ei kasuta saadud toetust

eesmärgipäraselt ja ettenähtud tingimustel, ei saa tal tekkida õiguspärast ootust, et toetust

tagasi ei nõuta. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et isegi olukorras, kus toetust on antud

liikmesriigi asutuse vea tõttu ekslikult, ei teki toetuse saajal õiguspärast ootust selle suhtes, et

toetus on seaduslik ja seda tagasi ei nõuta (Euroopa Kohtu otsus nr C-349/17, p 106).

27. Toetust tagasi nõudes ei ole AS-i RAGN-SELLS karistatud, vaid KIK on täitnud sellega

oma seadusest tulenevat kohustust. KIK-i tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus ja

halduskohus ei saa hinnata selle otstarbekust. Ringkonnakohtu arvates ei ole KIK

kaalutlusõigust teostades lähtunud asjakohatutest kaalutlustest määral, mis tooks kaasa

kahtluse kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuses, või jätnud asjakohaseid väiteid ja

tõendeid kaalumata. Arvestades, et projekti eesmärk – liigiti kogutud biojäätmete

kompostimine ‒ jäi lõpuni realiseerimata (seda ei realiseeritud abikõlblikkuse perioodil ja

seda ei asutud realiseerima ka kuni 17.09.2013 taotluse esitamiseni ega hiljem), oli toetuse

tervikuna tagasinõudmine põhjendatud. Seda, et kaebaja ehitas tehase valmis ja tootis seal (ka

biojäätmetest) täitepinnast, ei saa lugeda projekti osaliseks realiseerumiseks. Projekti

eesmärgiks ei olnud ehitada valmis tehas, milles põhimõtteliselt oleks võimalik komposti

toota. Nagu ringkonnakohus varem korduvalt märkis, ei ole kaebaja toetuse eest rajatud

tehases üldse kunagi liigiti kogutud biojäätmeid eraldi käideldud ehk kompostitud (vt otsuse

p-d 23 ja 24). Kohustus ehitada tehas ja kompostida seal liigiti kogutud biojäätmeid (89%

mahust) oli toetuse saamisega võetud põhikohustus (Euroopa Kohtu otsus nr C-465/10, p 40).

Kahju suurus oli hinnatav ja puudus vajadus kaaluda STS2007_2013 § 26 lg 21 alusel toetuse

tagasinõudmist protsendi alusel. Kaebaja väide tema ebavõrdsest kohtlemisest võrrelduna OÜ-

ga Rexest Grupp, on osutunud vääraks (vt KIK-i apellatsioonkaebuse vastuse p-d 15.2 ja

15.3).

28. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et KIK-i 08.09.2014 tagasinõudmise

otsus ning 08.12.2014 vaideotsus nr 1-16/20 on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole

alust.

II

29. Halduskohtu otsuse p-des 18‒20 esitatud seisukohad ei saanud olla kaebajale üllatuslikud,

sest õigusliku olukorra muutumisest (määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 alates 02.12.2013 kehtiv

redaktsioon ‒ liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmine) oli kaebaja teadlik ning sellest on

juttu nii KIK-i 07.07.2014 kirjas kui ka 08.09.2014 otsuses. Asjaolu, et haldusakt antakse

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel (HMS § 54), ei saa olla üllatuslik. Isikul saaks olla

õiguspärane ootus, et haldusakti andmisel kohaldatakse õigusakti kehtivuse kaotanud

redaktsiooni, üksnes juhul, kui uus kehtestatud redaktsioon oleks ilmselgelt PS-ga vastuolus.

3-15-44

22(22)

Sellist väidet praeguses asjas esitatud ei ole. Asja materjalidest ei nähtu ka, et KIK-i toetuse

tagasinõudmise ja kaebaja 17.09.2013 muutmistaotluse menetlus oleks olnud ebamõistlikult

pikk – KIK viis täiendavalt läbi ekspertiisi ja kogus tõendeid (millele taotleja vastu ei

vaielnud), mistõttu pikenes kaebaja taotluse menetlemise aeg vastava aja võrra (määruse nr 47

§ 18 lg 3). Isegi kui määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 ei oleks vahepeal muutunud, ei oleks KIK

saanud kaebaja 17.09.2013 taotlust rahuldada, sest nagu ringkonnakohus juba kohtuotsuse I

osas läbivalt väitis, ei toimu täitepinnase tootmine liigiti kogutud biojäätmete eraldi

käitlemisel. Seetõttu oleks kaebaja muutmistaotluse rahuldamine olnud vastuolus määruse nr

47 eesmärkidega ka kuni 01.12.2013 kehtinud redaktsioonis. Järelikult puudub alus ka KIK-i

08.12.2014 vaideotsuse nr 1-16/21 tühistamiseks.

III

30. STS2007_2013 § 28 lg 5 ei ole PS-ga vastuolus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse p-des 49‒54 esitatud seisukohtadega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Viivise ja

intressi määra võrdlemiseks puudub põhjus, sest nad teenivad erinevaid eesmärke: viivis

motiveerib isikut rahasummat kiirelt tagastama ja intress on tasu võõra vara kasutamise eest.

Erinevast eesmärgist tulenevalt ei peagi viivise ja intressi suurused olema võrdsed.

IV

31. Kõike eelnevat kokku võttes jääb AS RAGN-SELLS apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

32. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1

alusel.

33. Vastustaja KIK on taotlenud apellatsiooniastmes õigusabikulude hüvitamist. Sarnaselt

halduskohtule ei pea ringkonnakohus KIK-i haldusvälise õigusabi kasutamist põhjendatuks

(HKMS § 109 lg 6) ning nõustub halduskohtu otsuse p-s 58.1 esitatud seisukohtadega neid

kordamata. Praegune vaidlus seondus vastustaja põhiülesannete hulka kuuluva toetuse

jagamise ja tagasinõudmisega. Ehkki vaidlus oli mahukas, puudub ringkonnakohtul siiski alus

arvata, et vastustaja ei oleks suutnud oma seisukohti kohtus ise kaitsta ja kaebaja

seisukohtadele vastu vaielda.

34. Eelnevast tulenevalt jäävad apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)