1-18-3277/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

8. märts 2019 Kohtuasja number 1-18-3277 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Veiko Jürissoni (isikukood 39004095720) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 18. veebruari 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Veiko Jürissoni kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo Veiko Jürissonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Veiko Jürissonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda

30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17. aprilli 2018. a otsusega tunnistati Veiko Jürisson süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11266 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 2 kuud

17 päeva vangistust. V. Jürissoni karistusaeg algas 15. aprillil 2018 ja lõpeb 2. juulil 2019.

2. 15. novembril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud

V. Jürissoni ennetähtaegset vabastamist.

2(3)

3. Tartu Maakohus jättis 18. veebruari 2019. a määrusega V. Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Jürissonist lähtuv uue kuriteo toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Ta viibib vangistuses küll esmakordselt, kuid kokku on teda karistatud kolm korda. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kuritegudest ja karistustest teha õiged järeldused, kuid ta ei ole seda kasutanud. Ta kannab liitkaristust kolme kohtuotsuse kogumis. Varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine viitavad selgelt suuremale retsidiivsusohule. Suurim murekoht kinnipeetava seaduskuulekuse seisukohast on alkohol. V. Jürissoni on karistatud nii joobes juhtimise kui joobes olles elukaaslase ründamise eest. Tema puhul nähtub selge seos alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Samas ei ilmne V. Jürissoni tõsikindlat motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Kui aga V. Jürisson ei ole kindlalt motiveeritud alkoholist loobuma ega soovi kasutusele võtta selleks kõiki võimalikke meetmeid, püsib tema puhul kõrge uute kuritegude toimepanemise risk. Üksnes soovist edaspidi elada seaduskuulekalt võib jääda väheseks. Süüdimõistetul vabaduses kindla eluja töökoha olemasolu ning korrektne käitumine vanglas ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavad asjaolusid. Kindel ei saa olla ka selles, et V. Jürissoni käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Karistuse kandmise jätkamisel on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada, näiteks suunata järelejäänud karistusajal fookus sõltuvuse kontrolli alla saamisele. MÄÄRUSKAEBUS

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Jürissoni kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist vanglast vabastada. Kaitsja hinnangul on võimalik V. Jürisson vanglast vabastada. Vanglakaristus on süüdimõistetule avaldanud positiivset mõju. Ta on järginud korrektselt vanglareeglistikku ja täitmiskavas toodud nõudeid ning osalenud vangla tööhõives. Vabaduses on V. Jürissonil eluja töökoht. Vangistuse ajal on süüdimõistetu leppinud elukaaslasega, kes oli ka tema kriminaalasjas kannatanu, ning soovib osaleda oma kolme alaealise lapse kasvatamises. Seega on V. Jürissonil ka toetav lähivõrgustik. Oluline on seegi, et V. Jürisson kannab esmakordselt reaalset vangistust. Alates 8. jaanuarist 2019 on ta avavanglas. Avavanglasse üleviimise fakt näitab, et vangla hinnangul on süüdimõistetu ohtlikkuse aste tänaseks olulisel määral vähenenud. Veel tuleb tähele panna, et V. Jürisson on avaldanud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda ning on nõus alluma alkohkolismivastasele ravile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki

2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

3(3) muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Jürissoni kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Kaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohus on V. Jürissoni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Põhistustest selgub, et süüdimõistetu edasisele õiguskuulekusele hinnangut andes kaalus kohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, ei jätnud tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohtu tähelepanu pälvis ka teave, mida nimetab määruskaebuses kaitsja, s.o kohus tõi välja kinnipeetava korrakohase käitumise vanglas, täitmiskava järgimise, tööhõives osalemise, tema paigutamise avavanglasse ning vabaduses eluja töökoha olemasolu. Ehk siis esimese astme kohus arvestas mh kõiki neid asjaolusid, millele viitab määruskaebuses kaitsja. Erinevalt kaitsjast maakohus süüdimõistetu nimetatud positiivsetele asjaoludele määravat kaalu ei omistanud. Taoline seisukoht on ka põhjendatud. Olukorras, kus V. Jürissoni on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ta on kahe varasema süüdimõistmise järel pannud katseajal toime uue kuriteo ning tema puhul on märgata ka uue kuriteo toimepanemise riskitegurit – alkoholi tarvitamise harjumust –, tuleb tema kuritegeliku käitumise kordumise riski jaatada. Maakohus tuvastas, et V. Jürissoni motiveerituses alkoholist loobuda on põhjust kahelda. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei teinud menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse alusekohtumääruse tühistamiseks.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Jürissoni kaitsja esitatud määruskaebuse Tartu Maakohtu

18. veebruari 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

9. Kaitsja O. Preem palub määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo V. Jürissonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja süüdimõistetuga määruskaebuse esitamise üle arutamisele 1 tund ning määruskaebuse koostamiseks samuti

1 tund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (120 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu V. Jürissonilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Juhan Sarv

Mati Kartau Tiit Lõhmus