2-16-9680/134 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-9680

Tsiviilasi

XX hagi aktsiaseltsi Y vastu töötasu nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. mai 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jelena Korosteljova

Kostja (apellant): aktsiaselts Y (registrikood

XXXXXXXX), juhatuse liige CC ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kompromissis osalev

menetlusväline isik

Q OÜ (registrikood XXXXXXXX), keda esindab

juhatuse liige XX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 4. märtsil 2019, millel osalesid pooled ja

nende esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. mai 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja edastab kostjale arve Q OÜ-lt summas 12 000 eurot, millele lisandub

käibemaks ja kostja aktsiaselts Y tasub selle arve 7 päeva jooksul alates

saamisest arvel näidatud saajale. Q OÜ võib nõuda eelmises lauses märgitud

kohustuse täitmist.

1.2. Pooled lepivad kokku, et punktis 1.1 kirjeldatud kohustuse täitmise korral ei

ole neil vastastikku käesolevast tsiviilasjast tulenevaid nõudeid.

2. Mitte köita tsiviilasja toimikusse ringkonnakohtu menetluses kogutud täiendavaid

tõendeid, vaid säilitada need ainult elektrooniliselt kohtute infosüsteemis.

3. Tsiviilasja nr 2-16-9680 menetlus lõpetada.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 eurot samale

saajale ja arveldusarvele, nagu lõiv tasuti.

5. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

2 (2)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, töötaja) esitas 21. juunil 2016 Harju maakohtule hagi aktsiaseltsi Y (kostja,

tööandja) vastu välja maksmata tulemustasu nõudes.

Hageja väitel töötas ta kostja juures 1. juulist 2014 kuni 6. märtsini 2016. Kostja kohustus

maksma hagejale mh müügitulemuse lisatasu 8% hageja tehtud pakkumuste alusel sõlmitud

lepingute käibest, aga kostja on jätnud selle osaliselt maksmata. Kostja vaidles hagile vastu.

2. Maakohus rahuldas hagi 15. mai 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 23 219,92 eurot perioodi 4. detsember 2014 – 6. märtsis 2016 eest

ning sellelt summalt ka viivise. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 76% kostja kanda ja

24% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid kõik kostja kanda. Maakohus otsustas

määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

4. Pooled ja Q OÜ (edaspidi „BSP“) esitasid 4. märtsi 2019 istungil ringkonnakohtule

kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Lisaks esitas kostja taotluse

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi

kaebuse menetlusse võtmise määruses ja istungil. Pooled soovisid maakohtu otsuse tervikuna

tühistamist.

6. TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses

mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Käesoleval juhul ei

võta BSP endale kohustust, aga ta saab olla kompromissi osaline kui kolmas isik

võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 80 lg-le 2 ja kompromissi

osaliste avaldustele saab ka tema nõuda kompromissi täitmist.

7. Menetluse lõpetamisel ei ole vaja 5. oktoobri 2018 määruse täitmisel esitatud dokumente

köita toimikusse, millega pooled nõustusid. Juhindudes TsMS § 56 lg 3 teisest lausest määrab

kohus, et need dokumendid võetakse toimiku juurde salvestisena kohtu infosüsteemis.

8. Kostja palus tagastada apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel rahuldada.

Kaebuselt tasuti lõivu 1 000 eurot, mis kuulub tervikuna tagastamisele. Vastavalt taotlusele

tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.

9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Pooled välistasid

kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa

käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Krista Kirspuu

Margo Klaar