3-19-38/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-19-38

5. märts 2019 Kadri Palm Sergei Olari kaebus Advokatuuri aukohtu 15. novembri 2018. a kuupäeva kandva otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks asja uueks otsustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Olar Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja Jane Rõuk Asja läbivaatamine Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sergei Olari kaebus.

2. Tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 15. novembri 2018. a kuupäeva kandev otsus, millega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaat Kristina Suvalova tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.

3. Kohustada Eesti Advokatuuri aukohut Sergei Olari kaebust vandeadvokaat Kristina Suvalova tegevuse peale uuesti seaduses sätestatud alustel ja korras läbi vaatama.

4. Mõista Eesti Advokatuurilt Eesti Vabariigi kasuks (riigituludesse) välja menetluskulu 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. aprillil 2019.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-19-38 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Advokatuuri juhatus registreeris 31. augustil 2018 numbriga 2-15/530 ja 12. septembril 2018 numbriga 2-15/471/530 Sergei Olari kaebused Kristina Suvalova tegevuse peale. Kaebaja märkis, et K. Suvalova ei täida kriminaalasjast nr 1-17-11832 tulenevaid ülesandeid. Harju Maakohus määras 2. jaanuari 2018. a otsusega nr 1-17-11832 kaitsjaks K. Suvalova, et viimane kirjutaks kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, mida aga K. Suvalova pole S. Olari sõnul teinud (tl-d 17-17p, 20-20p).

2. Advokatuuri aukohus tegi 15. novembri 2018. a kuupäeva kandva, kuid 12. detsembril 2018 allkirjastatud otsuse, millega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaat K. Suvalova tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (tl-d 13-14).

3. S. Olar esitas 7. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse aukohtu 15. novembri 2018. a otsuse tühistamiseks, millega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaat K. Suvalova tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. S. Olar taotles K. Suvalova süüdi tunnistamist oma ametikohustuste rikkumises, K. Suvalova kohustamist hüvitama moraalne ja materiaalne kahju ning kohustamist teda jätkama oma ametikohustuste täitmist ja tulema kaebaja juurde vanglasse. Ühtlasi palus S. Olar end vabastada riigilõivu tasumisest (tl-d 1-3).

4. Tartu Halduskohus tagastas 15. jaanuari 2019. a määrusega S. Olari kaebuse osaliselt, s.o advokaadi vastu esitatud kohustamisja hüvitamisnõuete osas, vabastas S. Olari riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis menetlusse S. Olari kaebuse Advokatuuri aukohtu 15. novembri 2018. a otsuse tühistamiseks ja Advokatuuri aukohtu kohustamiseks asja uueks otsustamiseks (tl-d 26-27p).

5. Eesti Advokatuur esitas 6. veebruaril 2019 vastuse kaebusele (tl-d 36-37).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb Advokatuuri aukohtu 15. novembri 2018. a kuupäeva kandva otsuse tühistamist ja Advokatuuri aukohtu kohustamist asja uueks otsustamiseks, põhjendades, et advokatuur ei ole otsuse tegemisel arvestanud Viru Maakohtu 14. augusti 2018. a ja Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2018. a määrusi kriminaalasjas nr 1-18-6286, kus kohtud selgitasid, et K. Suvaloval ei olnud alust hoiduda Harju Maakohtu 2. jaanuari 2018. a otsuse nr 1-18-11832 täitmisest, ning ühtlasi ei ole kaebaja loobunud K. Suvalova teenustest.

7. Eesti Advokatuur vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et puuduvad alused aukohtu otsuse tühistamiseks. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.

1) Aukohus ei ole kaebust menetledes menetlusnorme rikkunud. Aukohus on otsuse tegemisel tutvunud Viru Maakohtu 14. augusti 2018. a ja Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2018. a määrustega asjas nr 1-18-6286 ning viidanud Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2018. a määrusele ka otsuse põhjendavas osas. Aukohus selgitas, et tulenevalt riigi õigusabi andmise

3-19-38 põhimõtetest ei saa isikul olla lisaks lepingulisele esindajale ka riigi õigusabi korras määratud esindajat. Olukorras, kus kaebaja on teavitanud lepingulise esindaja võtmisest ning andnud juhise oma asjaga enam mitte edasi tegeleda, ei saa advokaadile ette heita kaebuse koostamata jätmist, ning seda sõltumata asjaolust, et kohus ei ole riigi õigusabi andmist korrektselt lõpetanud.

2) Õige ei ole kaebaja väide, et ta ei ole vandeadvokaat K. Suvalova teenustest loobunud ega soovinud, et Toomas Alp teda esindaks. T. Alpiga kokkuleppe sõlmimist on advokaadile kinnitanud nii kaebaja ise kui ka T. Alp. Advokaadi teenustest loobumist kinnitab muuhulgas aeg, mil kaebaja pöördus vastustaja poole, ning kaebaja tegevusetus enne aukohtu poole pöördumist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada kaebus halduskohtule. Lähtudes AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 koostoimes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-ga 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Seega saab halduskohus kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlusja vormireegleid.

9. Kohtu menetluses on kaebaja nõuded Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebaja on aukohtule ette heitnud kriminaalasjas nr 1-18-6286 tehtud Viru Maakohtu 14. augusti 2018. a ja Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2018. a määruste arvestamata jätmist ning aukohtu lähtumist valest arusaamast, nagu oleks kaebaja loobunud K. Suvalova teenustest. Kohtu hinnangul viitavad kaebuses toodud etteheited kaebuse esitaja menetluslike õiguste rikkumisele, millest johtuvalt tuleb jaatada kaebaja kaebeõigust advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamisel.

10. Vastavalt AdvS § 17 lg 4 esimesele lausele on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. AdvS § 17 lg 2 lausete 1 ja 2 kohaselt lahendab aukohus distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates, kusjuures aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. AdvS § 17 lg 1 järgi määratakse aukohtumenetluse täpsem kord advokatuuri kodukorras. Aukohtumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida AdvS ja advokatuuri kodukord ei reguleeri. Eesti Advokatuuri poolt 24. mail 2001 vastu võetud Eesti Advokatuuri kodukorra § 513 lg 3 sätestab: „Aukohtu otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg, viimase aukohtu istungi aeg, otsuse teinud aukohtu liikmete nimed ning advokaadi nimi, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse põhilist sisu esile tuues distsiplinaarsüüteo tunnused, mille alusel aukohtumenetlus läbi viidi, nende kohta esitatud väited, vastuväited ning esitatud tõendid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse põhjendused, millele otsus faktiliselt ja õiguslikult tugineb. Otsuse resolutiivosas märgitakse selgelt ja ühemõtteliselt distsiplinaarsüüteoasjale antud lahendus. Kui aukohus tuvastab advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo puudumise, võib aukohtu otsuse põhjendava osa esitada kokkuvõtlikult.“

3-19-38

11. Eeltoodust tulenevalt on aukohtul kohustus järgida uurimispõhimõtet, mille kohaselt peab aukohus selgitama välja asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks tõendeid, ning tegema põhjendatud otsuse.

12. Aukohtu otsusest ilmneb, et K. Suvalova esitas aukohtule tõendina Tartu Ringkonnakohtu

5. oktoobri 2018. a määruse, mille pinnalt jõudis aukohus üksnes tõdemusele, et kohus ei ole hoolimata advokaadi teavitusest riigi õigusabi formaalselt lõpetanud. Samas ei nähtu vaidlustatud otsusest, et aukohus oleks kogunud tõendina või tutvunud eelnimetatud määrusega muutmata jäetud Viru Maakohtu 14. augusti 2018. a määrusega asjas nr 1-18-6286 ega kummagi määruses sisalduvate põhjendustega, miks otsustati kaebajale riigi õigusabi andmisest keelduda.

Nimelt on nii Viru Maakohus 14. augusti 2018. a määruses nr 1-18-6286 kui ka Tartu Ringkonnakohus samas asjas tehtud 5. oktoobri 2018. a määruses rõhutanud, et K. Suvalova ei ole riigi õigusabi andmise kohustusest vabastatud. Vastavasisuliste põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik kohtul võtta seisukohta, kas aukohus on eelnimetatud kohtumäärusi kogu mahus sisuliselt hinnanud, aga jätnud need kirjalikult põhjendamata, või jätnud need üldse hindamata.

13. Samamoodi ei selgu aukohtu otsusest ega kohtule esitatud materjalidest, et aukohtule oleks esitatud T. Alpile antud luba kaebaja esindamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus või aukohus oleks täiendavalt uurinud loa olemasolu. Kohtuasja materjalides sisaldub üksnes vigane telefoni teel peetud sõnumivahetus (tl 42), mille esitas advokaat aukohtule. Seega pole kohtu hinnangul aukohus selgitanud välja menetletavas asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid.

Kohus selgitab, et olukorras, kus kaebajale on määratud esindaja riigi õigusabi korras (tl-d 41-41p), kuid riigi õigusabi teenust soovib osutama hakata teine advokaat, vabaneb esimesena riigi õigusabi ülesandeid täitma määratud advokaat õigusteenuse osutamise kohustusest, kui olemas on kolmepoolne kokkulepe ja lisaks kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määrus uue riigi õigusabi osutaja nimetatamise kohta (RÕS § 20 lg 1 ls-d 1 ja 2). Samas ei saa kohtu hinnangul T. Alpi puhul olla tegemist isikuga, kes saaks RÕS kohaselt õigusteenust osutada, kuivõrd T. Alp ei ole advokaat.

14. Seejuures peab kohus oluliseks välja tuua, et aukohtu otsuses on märgitud, et kaebaja on advokaadile ette heitnud RÕS § 19 lg 1 rikkumist, kuid põhjendused, miks RÕS § 19 lg-s 1 toodud teokoosseis polnud täidetud, puuduvad. Nimelt sätestab RÕS § 19 lg 1: „Kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale.“ Aukohtu otsuses pole viidatud konkreetsele seadusesättele, mis vabastaks advokaadi kohustusest osutada õigusteenust, ega analüüsitud RÕS § 19 lg 1 teises lauses toodud eelduste esinemist. Vastavasisulisi põhjendusi pole esitatud ka kohtule esitatud vastuses.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul asjas nr 1-18-6286 tehtud Viru Maakohtu

14. augusti 2018. a ja Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2018. a määruste sisu ja RÕS § 19 lg 1 eelduste kontrollimine menetletavas asjas olulise tähendusega, mistõttu mainitud määruste sisuga mittetutvumisel ja nimetatud RÕS sätte eelduste kontrollimata jätmisel, aga ka kaebaja

3-19-38 väite kontrollimisel loa olemasolu kohta üksnes kaudsete tõenditega on tegemist selliste menetluslike vigadega, mis toob kaasa aukohtu vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise. Seepärast rahuldab kohus S. Olari kaebuse, tühistab aukohtu otsuse ja kohustab advokatuuri aukohut lahendama kaebaja esitatud kaebuse AdvS-s sätestatud alustel ja korras.

16. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

17. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Tartu Halduskohus vabastas 15. jaanuari 2019. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (tl-d 26-27p). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna kaebaja kui menetlusabi saaja oli vabastatud 15 euro ulatuses riigilõivu tasumisest ja kohus rahuldab kaebuse tervikuna, tuleb Eesti Advokatuurilt riigituludesse välja mõista 15 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik