1-09-20167/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-20167

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-20167 ( 09250100521) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kusksalu Tõlk - Kriminaalasi P.I’ i süüdistusasi kuriteos KarS § 199 lg2 p4,5 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

P.I, ik. xxx, varem kriminaalkorras 6 korral karistatud, viimati:

01.11.1996.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 107 lg2 p1 alusel mõistetud karistuseks vangistus 9 aastat, millele liidetud varasemate kohtuotsuse järgi mõistetud karistused. Lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 15 aastat vabadusekaotust. Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja määruse 01.08.2008.a. alusel vabastatud kinnipidamiskohast tingimisi ennetähtaega, katseaeg kuni 10.09.2010.a., mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistus 2 aastat 28 päeva seisuga 12.08.2008.a.

kahtlustatavana kinnipeetud 12. juulil 2009.a., tõkend vahistamine kohaldatud alates 13. juulist 2009.a.

Kaitsja Kokkuleppel jurist Harland Paas

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.I kuriteos KarS §-de 199 lg2 p4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) aastat.

KarS § 76 lg6 alusel viia kandmata jäänud karistuse osa vangistus kaks (2) aastat kakskümmend kaheksa (28) päeva täide ja KarS § 65 lg2 kohaselt mõista liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus kaks (2) aastat eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat kakskümmend kaheksa (28) päeva võrra, mõista liitkaristus vangistuse neli (4) aastat kakskümmend kaheksa (28) päeva.

KarS § 68 alusel arvata P.I’ i poolt eelvangistuse viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 12. juulist 2009.a. karistusaja hulka. P.I’ ile mõistetud liitkaristuse vangistus neli (4) aastat kakskümmend kaheksa (28) päeva kandmise aja algust hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, so. 12. juulist 2009.a.

P.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend tühistada.

Välja mõista P.I’ ilt kahjutasu 5000 (viis tuhat) krooni kannatanu O.S.N. ( ) kasuks.

Välja mõista P.I-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-20167, isik kelle eest tasutakse – P.I , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kriminaalasjas on Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel ja Pärnu Maakohtu

16. juuli 2009.a. määrusega antud loa alusel arestitud P.I’ i varasularaha

kokku 5000 (viis tuhat) krooni kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi katteks mida arvestada läbiviidava täitemenetluse raames. Raha on makstud politseitöötaja poolt

21.07.09.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034799018 SEB Pank viitenumber 3100068677 (tl.26-30).

Asitõendiks on kriminaalasja juures eraldi ümbrikus metall-sularaha 31.90 krooni tagastada kannatanu O.S.N.le.

Asjaolud ja menetluse käik Prokurör on saatnud toimiku P.I’ i süüdistuses kuriteos KarS § 199 lg2 p4,5 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. P.I on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

P.I-le on kohtueelses menetluses esitatud kahtlustus selles, et tema 12.07.2009 a kell 01:15 paiku Kuressaare linnas Kauba 13 asuva Kapteni Kõrtsi ees tungis kallale taksot ootavale O.S.N.le, haaras tal selja tagant kõrist kinni ja lohistas üle tee asuvasse Kauba tn 12 hoovi seal seisva auto juurde, kus hakkas teda rusikatega peksma. Kui O.S.N. kukkus, pani silmad kinni ja teeskles minestamist, otsis P.I läbi O.S.N. taskud ning võttis tema pintsaku põuetaskust ära mobiiltelefoni №kia 6230i väärtusega 1500.- kr, pükste tagataskust rahakoti, milles oli erinevates kupüürides sularaha 3500.- krooni ja kannatanul ees olnud raviprillid firmalt Trussardi väärtusega 3500.- kr. Lohistamise käigus rebenesid O.S.N. seljas olnud pintsak väärtusega 1000.- kr ja püksid väärtusega 500.- kr. Kokku tekitas P.I kannatanule O.S.N.le varalist kahju 10000.-krooni. Kallaletungi käigus P.I tekitas kannatanule vastavalt Kuressaare Haigla Sihtasutuse teatisele 12.07.2009 valvetoas fikseeritud O.S.N. parema labakäe ja mõlema põlveliigese piirkonna marrastused ning parema näopoole põrutuse. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokurör, süüdistatav P.I ja tema kaitsja Harland Paas nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, milleks on KarS § 199 lg2 p4,5 ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus P.I-le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg2 p.4,5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 76 lg 6 alusel viia kandmata jäänud karistuse osa 2 aastat 28 päeva täide ja § 65 lg 2 kohaselt mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 2 aastat vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 28 päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus 4 (neli) aastat

28 päeva. KarS § 68 alusel eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 12.07.2009 a kuni tänase päevani, arvata karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakata lugema 12.07.2009.

P.I selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. P.I on nõus temale süüks arvatud kuriteo

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanu tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav P.I, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud kirjaliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Kohus leiab, et P.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg2 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. Kannatanu tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 alusel rahuldamisele. VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Tõkend vahistamine tuleb jätta kuni otsuse jõustumiseni endiseks. Ei ole ära langenud need alused, mis tingisid tõkendi kohaldamise.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub P.I-lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

Kriminaalasjas on Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel ja Pärnu Maakohtu 16. juuli 2009.a. määrusega antud loa alusel arestitud P.I’ i vara-sularaha kokku 5000 (viis tuhat) krooni kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi katteks. Vara arestimist tuleb arvestada läbiviidava täitemenetluse raames.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik