1-19-1000/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-1000

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-19-1000 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 13. veebruari 2019. a otsus Valentina Maksimchuki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Valentina Maksimchuk Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Valentina Maksimchuki apellatsioon Harju Maakohtu 13. veebruari 2019. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13. veebruari 2019. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Valentina Maksimchuk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuuks alates kinnipidamisest 18. detsembril 2018.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 360 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. V. Maksimchuk tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna taas püüdis Tallinna linna erinevatest kauplustest toime panna vargusi. Viis vargust jäi katse staadiumi, sest pärast kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta koos varastatud kaubaga kinni. Üks vargus õnnestus V. Maksimchukil löpule viia, sest ta võttis žiletiterad kaupluse müügisaalis

2(3) pakenditest välja ja asetas tühjad pakendid riiulile tagasi. Pakenditest välja võetud teradega möödus V. Maksimchuk kassadest, jättes kauba eest tasumata.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Maksimchuk, kes vaidlustab maakohtu otsuse temalt välja mõistetud menetluskulude osas.

Taotleb jätta pool menetluskuludest riigi kanda, sest ta viibib vanglas ning tal ei ole raha nii suures summas menetluskulude tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Praeguse asja materjalidest nähtub, et 5. veebruaril 2019 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lauri Jõgi, süüdistatav V. Maksimchuk ja tema kaitsja Toomas Pilt kokkuleppe (1 kd tl 226-229), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud koosnevad sundrahast 810 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasust 330 eurot.

Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. 13. veebruaril 2019 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et V. Maksimchuk on kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde. Palub see kokkulepe kohtul oma otsusega kinnitada (1 kd tl 236). Apelleeritud kohtuotsusega ongi V. Maksimchuk kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule (1 kd tl 237-238).

6. Apellatsioonis ei nõustu V. Maksimchuk maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318

3(3) lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta

V. Maksimchuki apellatsioon läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava V. Maksimchuki apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/