2-18-19503/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-19503

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P. D. vastu

põhivõlgnevuse 187,95 euro, viivise 183,80 euro ja

sissenõudekulude 25,00 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

444,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83-601) lepinguline esindaja Tarvo

Ilves (e-post menetlus@plusplus.ee)

Kostja: P. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx

xxx xx-x, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista P. D.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja

vahel 17.10.2014 sõlmitud sideteenuslepingust tulenev võlgnevus summas kokku

270,62 eurot (millest 187,95 eurot on põhivõlgnevus, 57,67 eurot põhivõlalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis periood

22.02.2015-20.12.2018 eest ja sissenõudmiskulud 25 eurot).

3. Välja mõista P. D.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 187,95 eurot) alates

22.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks.

4. Menetluskulud jätta P. D. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 292 eurot (millest 100,00 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192,00

eurot esindaja kulud), millest 199,17 eurot mõista P. D.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on P. D. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr: 2-18-19503

2 (5)

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS

§ 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.12.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse P. D. vastu,

milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 187,95 eurot, võla

sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 183,80 eurot ja hagi esitamise

Tsiviilasi nr: 2-18-19503

3 (5)

seisuga veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised, määras 0,07 % päevas kuni põhinõude

tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja P. D. liitumislepingu, mille alusel

kohustus teenuse pakkuja osutama kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli

kohustatud saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud

arvetele. Kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.02.

kuni 28.02.2015 teenuste kasutamise eest arve summas 374,37 eurot, millest kostja tasus

186,42 eurot. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu hagejale.

Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada

hagi tagaseljaotsusega. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud

riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

2. Kohus 03.01.2019 jättis hagiavalduse käiguta. Kohus palus hagejal selgitada kas ja millise

lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas

hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta.

Samuti märkis kohus, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel kokkulepitud viivisemäär võib olla

ebamõistlikult suur ja seetõttu tüüptingimus tühine, mis ei võimaldaks hagejal nõuda viivist

kõrgemas kui seadusejärgses määras. Hagejal pidi täpsustama, kas ta jääb hagiavalduses

nõutud viivisemäära ja selle summa juurde või soovib seda muuta.

3. 14.01.2019 hageja teatas, et sissenõudmiskulude nõudeõigus tuleneb Elisa Eesti AS ja

kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.3 ja 6.1.7 ning võlateatised on

edastatud kostja aadressile Kivimurru tänav 45-14, Tallinn. Hageja jäi hagiavalduses nõutud

viivisemäära juurde.

4. 17.01.2019 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 08.02.2019 ning seega vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 22.02.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule ei ole esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes

sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu

hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust

Tsiviilasi nr: 2-18-19503

4 (5)

tulenevat kohustust ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus ESS § 91, § 96 lg 1 p

4, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113

lg 1, § 1132 lg 2, § 208 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, põhinõude

täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

9. Hageja on seisukohal, et viivise arvestamisel saab ta võtta aluseks Elisa Eesti AS ja kostja

vahel kokkulepitud viivise 0,07 % päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale

ümardatud seaduslik viivisemäär. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist 0,07 %

päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.

VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 oli 0,05% aastas ja alates 01.07.2016 kuni käesoleva

hetkeni on 0,00%. Viivisesumma väljaarvutamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 teise lause

mõistes viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär.

Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja VÕS

§ 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lähtudes eeltoodust tuleb eelduslikult hinnata tühiseks

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab perioodil

01.01.2015 kuni 30.06.2016 intressimäära 24,15% (3 x 8,05%) ja alates 01.07.2016

intressimäära 24% (3 x 8%). Hageja nõuab viivist määras 25,55% aastas (0,07% x 365 päeva).

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt

Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja

poolt esitatud asjaoludel oli maksetähtaeg 21.02.2015, seega kohustus muutus sissenõutavaks

22.02.2015, mis on ka viivise arvestamise alguspäevaks.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.02.2015-20.12.2018 eest

kokku 57,67 eurot järgneva arvestuse kohaselt:

1) 187,95 eurot x 8,05% / 365 kalendripäevaga x 313 kalendripäevaga: periood 22.02.2015

kuni 31.12.2015 = 12,97 eurot;

2) 187,95 eurot x 8,05% / 366 kalendripäevaga x 182 kalendripäevaga: periood 01.01.2016

kuni 30.06.2016 = 7,52 eurot;

3) 187,95 eurot x 8,00% / 366 kalendripäevaga x 184 kalendripäevaga: periood 01.07.2016

kuni 31.12.2016 = 7,56 eurot;

Tsiviilasi nr: 2-18-19503

5 (5)

4) 187,95 eurot x 8,00% / 365 kalendripäevaga x 719 kalendripäeva: periood 01.01.2017

kuni 30.12.2018 = 29,62 eurot.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas

tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest

lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja

keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu,

asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

12. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja §

175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele

lisatud 19.12.2018 arve nr 24628934 kohaselt esindustasu P. D. kohtumenetluses on:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja

esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et

esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h

esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles

asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13

p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg

10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi

osaliselt, 68,21% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 199,17 eurot kostja

kanda ja 320,83 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud

kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik