2-17-14294/61 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-14294

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14294

Tsiviilasi

Toomas Kangur hagi Ade Kallas-Kivi vastu kinnistute

vahelise piiri kindlaksmääramise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Toomas Kangur (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu; e-

post: rene@advokaadid.ee)

Kostja Ade Kallas-Kivi (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

(Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli 8, 51003

Tartu; e-post: info@tarmopilv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. oktoober 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

Määrata XXX vallas, XXX asuva XXX kinnistu (reg.-osa nr XXX) ja XXX kinnistu

(reg.-osa XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX) ja XXX

kinnistu (reg.-osa XXX) vaheline piir kindlaks järgmise kirjeldusega: piir kulgeb

kohtuotsuse lisadeks oleval katastriüksuse plaanil ja piiriprotokollis näidatud

piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt piiripunkti nr 21 ja kulgedes edasi sirgjooneliselt

piiripunkti nr 22.

Otsuse lisa: Maa-ameti XXX kinnistu XXX katastriüksuse plaan (tl 43) ja

piiriprotokoll (tl 9).

2. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 3378,56 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

Toomas Kangur (edaspidi: hageja) esitas 25.09.2017 Tartu Maakohtule hagi Ade Kallas-Kivi

(edaspidi: kostja) vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks.

Hageja väljatoodud asjaolude kohaselt omab hageja XXX vallas, XXX külas asuvat XXX kinnistut

(reg.-osa nr XXX), mis on moodustatud 1996. aastal katastrimõõdistamise teel. Piiriprotokollist

nähtuvalt on hagejale kuuluva XXX kinnistu moodustamisele oma kooskõlastuse andnud ka

naaberkinnistu omanik (kostja), kes omas XXX kinnistut. Kostja on jaganud 2013. aastal endale

kuuluva XXX kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks (XXX, XXX ja XXX), need kinnistud on kõik

hageja piirinaabrid. Seejärel on kostja 2014. aastal jaganud XXX kinnistu veel kolmeks eraldi

kinnistuks – XXX , XXX ja XXX kinnistuks. Hageja piirinaabriteks on eelnevatest kostja

kinnistutest, peale jagamisi, järgmised: XXX kinnistu (reg.-osa XXX , katastritunnus XXX), XXX

kinnistu (reg.-osa XXX, katastritunnus XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX, katastritunnus XXX)

ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX, katastritunnus XXX). Eelnimetatud kinnistud on mõõdetud üle

hagejale kuuluva XXX kinnistu piiri, mistõttu on kinnistud hakanud osaliselt kattuma. Nähtuvalt

piiriprotokollidest ei ole hagejat piiride mahamärkimisele kaasatud ja hageja ei ole oma

kooskõlastusi andnud.

Hageja asus pärast kostja poolt kinnistute jagamisi olukorda selgitama ja pöördus vastava avaldusega

Maa-ameti poole. Maa-ameti 12.05.2015 vastuse kohaselt on teostatud kontrollimõõdistused ja

tuvastanud, et algse XXX kinnistu jagamisel ei ole maamõõdubüroo poolt õigesti määratud XXX ja

XXX katastriüksuste vahelise piiri asukoht, mille tulemusena on tekitatud katastriüksuste piiride

kattumine. Lähtuvalt asjaolust, et XXX katastriüksuse jagamisel on XXX katastriüksuse Tatra-

Otepää-Sangaste tee äärne piiripunkt määratud XXX katastriüksusega piiriandmete järgsesse

kattumisse, on XXX katastriüksusega kattumises ka ühel sirgel asuvad XXX , XXX ja XXX

katastriüksused. Maa-amet järeldab, et algse XXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXX ja XXX

katastriüksuste vaheline piir määratud algandmetele vastavalt, mistõttu on tekitatud XXX , XXX ,

XXX ning XXX katastriüksuste kattumine XXX katastriüksusega. Hageja on tellinud asjatundjalt

Rein Mirkalt olukorda fikseeriva täiendava skeemi, millest nähtuvalt on kostja kinnistutele „liidetud

juurde" 5130 m2 hageja maad, st piiride kattuvus on üle poole hektari. Hageja märgib, et XXX

kinnistu piir oli varasemalt looduses tähistatud ka kuuseheki ja aia näol, kuid praeguseks on kostja

asunud rajama vaidlusalusele maale juurdepääsuteid, millega on eemaldatud looduslikud

piiritähised.

Hageja palub määrata XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnistu (reg.-osa nr XXX) ja XXX

kinnistu (reg.-osa XXX ), XXX kinnistu (reg.-osa XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX) ja XXX

kinnistu (reg.-osa XXX) vaheline piir kindlaks järgmise kirjeldusega: piir kulgeb hagi lisaks nr 2

oleval katastriüksuse plaanil ja hagi lisaks nr 3 olevas piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20

sirgjooneliselt piiripunkti nr 21 ja kulgedes edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kinnistuste vaheline piir muutmata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Kostja täpsustab vastuses hagile, et XXX katastriüksus oli kostja vanaonult August Kallaselt

ebaseaduslikult võõrandatud ning 1993. aastal tagastati see kostja isale Arvo Kallasele. Kostja sai

XXX kinnistu omanikuks 19.02.2013. aastal, enne seda oli kinnistu omanikuks kostja isa Arvo

Kallas, kes allkirjastas 1996. aastal hageja poolt nimetatud piiriprotokolli.

Kostja tellis 25.03.2013 OÜ-lt KG-Büroo XXX kinnistu jagamise, mille tulemusena moodustati

2013. aastal kolm eraldiseisvat kinnistut: XXX kinnistu, XXX kinnistu, ja XXX kinnistu ning

2014. aastal XXX jagamisel XXX , XXX ja XXX kinnistud. Kinnistute jagamisest teavitati kõiki

piirinaabreid, kaasa arvatud hagejat. Nii XXX kui ka XXX katastriüksuste piiriprotokollidest

nähtub, et hagejale on saadetud 6.05.2013 tähtkiri nr 40, milles kutsuti hagejat kooskõlastama piir,

kuid hageja ei reageerinud kirjale.

Kostja jäi seisukohale, et 2013. ja 2014. aastal XXX katastriüksuse jagamisel ei ole kostja muutnud

XXX kinnistu piire.

Lõppseisukohtades juhib kostja tähelepanu, et XXX kinnistu ja XXX kinnistu ning riigimaantee 46

ühine piiripunkt muudeti 2001. aastal, kui moodustati riigimaantee 46 katastriüksus kaardi ja plaani

alusel. XXX jagamisel mõõdistamistöid teinud KG-Büroo teostas piiripunktide määramise vastavalt

Maa-ametist saadud andmetele. Riigimaanteega ühine piir pidi olema 13 m kaugusel tee keskjoonest

ning sellisena on see ka määratud. Lisaks on Maa-amet kontrollmõõdistamise selgituskirjas

kirjutanud, et XXX kinnistu ja riigimaantee ühise piiri asukoht muutus 2001. aastal ning see peab

olema 13 m kaugusel tee keskjoonest. KG-Büroo maamõõtja taastas piiripunkti 2001. a andmete

alusel ning seetõttu ei ole korrektne väide Maa-ameti kontrollmõõtmise tulemustes, et tegemist ei ole

piiripunkti taastamisega. Piiripunkt taastati viimaste, st 2001. a andmete alusel. Arvestama peab

kõiki muutusi, mis toimuvad piirnevate katastriüksustega. Sellisena on XXX kinnistu ruumikuju

kujutatud alates 2001. a ning see on näha ka mitmetel kinnistut puudutavatel joonistel, näiteks 2012.

a koostatud elektritööde projektil, metsa-arenduskavas jne.

Paikvaatluse teostamisel ilmnes, et XXX kinnistu omanik on olnud teadlik XXX ja XXX ühise

piiri vahele jäävast kiilukujulisest maatükist võrreldes katastriplanide piirjoontega ja olukorraga

looduses. Seda maatükki kasutas XXX omanik sain selle rentimisest oma piirinaabrile tulu. Kostja

hinnangul ei ole hagi aluseks mitte piiride kindlaksmääramine, vaid XXX kinnistule

kinnistutevahelise maatüki saamine. XXX kinnistu omanik soovib, et tema 1996. a olukord ja

teadmine ühisest piirist taastataks, võtmata arvesse 2001. a muutusi.

Maa-ameti kontrollmõõdistamine ei ole erapooletu, sest hageja viibis mõõdistamise juures, kuid

sama võimalust ei antud kostjale. Veelgi enam, Maa-ameti kontrollmõõdistamisel tuleb lähtuda ja

arvestada kõigi muudatustega piirinaabrite katastriüksustes, kuid riigimaantee 46 muudatusi XXX

piiripunkti määramisel ei ole arvestatud.

XXX kinnistu jagamisel ja mõõdistamisel ei ole kahjustatud XXX omaniku huve, sest kinnistu

ruumikuju ja pindala on säilinud. XXX on saanud maad juurde XXX –XXX kinnistult.

Hageja on olnud teadlik sellest, et XXX omanikul Arvo Kallasel oli probleem oma kinnistule

pääsemisel ning kostja poolt rajatud uus juurdepääsutee ei meeldi talle. Paikvaatlusel väljendas ta

arvamust, et seda teed ta alles ei jäta ning servituuti selle kasutamiseks kostjale ei anna.

Hageja arvamus, et ta ei saanud osaleda piiride kindlaksmääramisel ning seetõttu ei ole määratud piir

usaldusväärne, ei ole põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

AÕS § 128 lg 1 kohaselt piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega

seaduses sätestatud korras. Vastavalt AÕS § 129 lg-le 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud

nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt kui piiri ei saa kindlaks teha muul

viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale

kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. AÕS § 129 lg 3 kohaselt kui piiri

kindlakstegemine sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus

kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja

suurust ja muid asjaolusid arvestades.

Riigikohus on selgitanud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade

omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja

maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega

eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab

vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks

võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud

piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-

12, p 25).

Hageja leiab, et temale kuuluva XXX kinnistuga piirneva XXX kinnistu jagamisel 2013.-2014.

aastal OÜ KG-Büroo poolt ei ole õigesti määratud XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri

asukoht; XXX , XXX , XXX ja XXX kinnistud on mõõdetud üle temale kuuluva XXX kinnistu

piiri, mistõttu on kinnistud hakanud osaliselt kattuma.

Vaidlus puudub selles, et hagejale kuuluv XXX kinnistu moodustati 1996. aastal

katastrimõõdistamise teel. XXX kinnistu moodustamisel eksisteeris juba kostja isale Arvo Kallasele

kuulunud XXX kinnistu, kusjuures Arvo Kallas allkirjastas XXX kinnistu moodustamisel

koostatud piiriprotokolli. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mõõdistamise tulemusena koostatud

katastriüksuse kaart ja selle alusel tehtud katastrikanne on eelduslikult õiged ning nendest saab

lähtuda hageja ja kostja kinnistute vahelise piiri kindlakstegemisel. Kostja on 16.02.2018 seisukoha

p-s 2.1.1 (tl 85) väitnud, justkui oleks viga mõõtmisel tehtud juba enne XXX kinnistu

moodustamist. Kostja ei ole oma väidet tõendanud.

Seevastu kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna hagejat oli XXX kinnistu jagamisel kutsutud

piiri kooskõlastama, ja hageja õigel ajal piiripunktide asukohale vastuväiteid ei esitanud, nõustus ta

olemasolevate piiripunktidega. Piiriprotokollide kohaselt (tl 19, 21) on hagejale saadetud 5.05.2013

tähtkiri nr 40, milles hagejat kutsuti piiri kooskõlastama, kuid hageja sõnul ei ole ta kostjalt sellist

kirja saanud (tl 58). Kostja ei ole hagejale sellise kirja saatmist ega kättetoimetamist tõendanud.

Hageja on pöördunud Maa-ameti poole avaldusega, paludes kontrollida XXX katastriüksuse

piirimärkide asukohtade õigsust. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond teostas

14.04.2015 kontrollmõõdistamise. Maa-ameti 12.05.2015 vastuses (tl 26-30) on jõutud järeldusele,

et algse XXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXX ja XXX katastriüksuste vaheline piir määratud

katastriüksuse algandmetele vastavalt, mistõttu on tekitatud XXX , XXX , XXX ning XXX

katastriüksuste kattumine XXX katastriüksustega. Maa-ameti kontrollmõõdistamise jooniselt (tl 31)

ning asjatundja Rein Mirka koostatud skeemilt (32) on näha piiride kattuvus. Kostja ise on esitanud

maamõõtja Lale Purge seletuskirja (tl 142), mille kohaselt „XXX ja XXX katastriüksuste jooniste

järgi leian, et on piiride kattumine maastikul.“ Kohus korraldas paikvaatluse 6.11.2018 (protokoll tl

162). Lisaks pooltele ja nende esindajatele osalesid paikvaatlusel Maa-ameti esindajad Kaido

Maasen ja Kalle Rohtmets ning Kambja vallavalitsuse maaspetsialist Arved Küngas, kes kõik

leidsid, et piir on valesti määratud.

Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kostja poolt menetluse kestel esitatud väidetega Maa-ameti poolt

teostatud kontrollmõõdistamise erapoolikuse ega ebausaldusväärsuse osas. Kohtu hinnangul ei anna

erapooletuses ega usaldusväärtuses kahtlemiseks alust asjaolu, et kontrollmõõdistamise juures viibis

ainult hageja ning kostjale selleks võimalust ei antud, samuti asjaolu, et XXX kinnistu

mõõdistamise on teostanud 1993. a Francsisek Staškevitš, kes praegu töötab Maa-ameti

katastrimõõdistamise kontrolli osakonna juhatajana.

Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluse käigus toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis

Maa-ameti hinnangus sisalduva ümber lükkaksid.

Kostja taotles menetluses ekspertiisi määramist, paludes teostada kontrollmõõdistamine

vaidlusaluste kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hiljem kostja loobus taotlusest, leides et

hetkel puudub Eestis võimalus riikliku kontrollmõõdistamise teostamiseks huvide konflikti korral

Maa-ameti kontrollmõõdubüroo esindajatega, sest kõik maamõõdubüroode litsentside omanikud on

mõjutatud Maa-ametist. Kostja hinnangul oleks tellitud ekspertiis võinud olla kallutatud. Kostjal

olnuks võimalik taotletud ekspertiisiga oma vastuväiteid tõendada, kuid kostja loobus sellest. Samuti

peab kohus oluliseks märkida, et Maa-ameti 28.05.2015 vastuskirjaga (tl 61-62) anti hagejale teada,

et Maa-amet on esitanud OÜ-le KG-Büroo nõude kontrollmõõdistamiste teostamiseks, kuid OÜ KG-

Büroo ei saanud seda omaniku (st kostja) vastuseisu tõttu teha (hageja 13.11.2017 seisukoht, tl 58).

Hageja sõnul oli XXX kinnistu piir varasemalt looduses tähistatud ka kuuseheki ja aia näol. Kostja

selle väitega ei nõustunud. Iseenesest on õige kostja väide, et 1996. a piiriprotokollist ei nähtu, ei

piir kulgeks mööda aeda või hekki. Täiendava tõendina on hageja menetluse kestel esitanud 2011.

aastal tehtud Google maps fotod (tl 52-54), millelt on hageja arvates tuvastatav piiripunkti nr 20 õige

asukoht. Praeguseks on piiritähis eemaldatud – see koht asub kostja omavoliliselt rajatud tee all.

Lisaks on fotodelt näha, et piir on looduses tähistatud puuderiviga (kostja seisukoht tl 57), mis kattub

paikvaatlusel tuvastatud asjaoluga , et osad heki puud kasvavad kostja poolt rajatud tee ääres (

163 paikvaatluse lisa 1).

Hageja poolt paikvaatlusel avaldatu kohaselt algas tema põld varem heki äärest ja antud väide on

kohtule peale paikvaatlust usutav. Hageja on antud kinnistu välja rentinud ja rentnik kasutab seda

põllumaana. Kohus nõustub Maa-ameti vastuse p 11 viimases lõigus on kirjeldatuga selle kohta, et

XXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiripunkti nr 20 asukoht on XXX katastriüksuse

piiripunktis nr 2 olevast metalltorust ligikaudu 19 m edela suunas, XXX katastriüksuse piiripunkti

nr 22 suunast kulgeva vana aia ja kuuskede rea ning tee serva ristumise kohas. XXX katastriüksuse

omanikule teadaolev piiri asukoht järgib ka kõlvikulist maakasutust.

Kostja hinnangul omab asjas tähtsust asjaolu, et XXX kinnistu on saanud maad juurde XXX –XXX

Kinnistult. Kohus leiab, et antud asjaolu ei puuduta poolte vaidlust. Kohus on pakkunud hagejale

kompromissi suurema asendusmaana. Hageja pole sellest huvitatud.

Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ning määrab XXX vallas, XXX külas asuva XXX

kinnistu (reg.-osa nr XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX ), XXX kinnistu (reg.-osa XXX), XXX

kinnistu (reg.-osa XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX) vahelise piiri kindlaks vastavalt XXX

kinnistu katastriüksuse plaanile ja piiriprotokollile, mille kohus lisab käesolevale otsusele, selliselt,

et piir kulgeb katastriüksuse plaanil ja piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt

piiripunkti nr 21 ja kulgedes edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22.

Otsuse lisana Maa-ameti XXX kinnistu XXX katastriüksuse plaan(tl 43) ja piiriprotokoll tl. 9

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu 3327,50 eurot, millele lisandub

käibemaks, hagiavaluse esitamisel tasutud riigilõivu ning asjatundja Rein Mirka teenuse kulu

summas 1080 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot, mille lisandub käibemaks,

ning ajakulu kokku 30,25 tundi. Õigusteenus seisnes järgnevas: nõupidamine kliendiga, asja

materjalidega tutvumine, tõendite kogumine (sh kinnistusraamatu väljavõtted), hagiavalduse

koostamine ja tõendite komplekteerimine, 25.09.2017 – 7 tundi; nõupidamine kliendiga, hagi

vastusega tutvumine, kirjalike vastuväidete koostamine maakohtule, 13.11.2017 – 4 tundi; tutvumine

kostja seisukohtadega ja lisadokumentidega, ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu

istungil, 20.02.2018 – 4,5 tundi; tutvumine kostja ekspertiisitaotlusega, vastuväidete koostamine

kohtule 19.04.2018 – 2,5 tundi; tutvumine kostja määruskaebusega, vastuse koostamine

määruskaebusele, 30.07,2018 – 2 tundi; seisukohtade kujundamine edasise menetluse osas,

nõupidamine kliendiga, 15.08.2018 – 2 tundi; ettevalmistust istungiks, osalemine Tartu Maakohtu

istungil, 16.10.2018 – 3,75 tundi; osalemine kohtuliku paikvaatluse juures, 6.11.2018 – 1,5 tundi;

lõplike seisukohtade koostamine Tartu Maakohtule, 28.11.2018 – 3 tundi. Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane.

Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude suurus on äärmiselt ülepaisutatud,

mistõttu ei ole alust kõiki väidetavaid menetluskulusid kostjalt välja mõista. Mh vaidleb kostja vastu

asjatundja Rein Mirka tasule. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub osaliselt kostjaga. Kohus peab

põhjendatud ajakuluks arvestades asja keerukust ja mahtu kokku 19 tundi ja 5 minutit (hagiavalduse

koostamine ja sellega seotud toimingud, sh nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja

komplekteerimine 4 tundi; hagi vastusele vastamisega seotud toimingud 4 tundi; kostja seisukohtade

ja lisadokumentidega tutvumine, ettevalmistus ja osalemine istungil 4,5 tundi, ekspertiisitaotlusega

tutvumine ja sellele vastuväidete koostamine 1,5 tundi; määruskaebusega tutvumine ja sellele

vastuse koostamine 1 tund; ettevalmistus ja osalemine 16.10.2016 kohtuistungil 2 tundi; osalemine

kohtuliku paikvaatluse juures 1 tund ja 5 minutit; lõplike seisukohtade koostmaine 1 tund).

Kohus leiab, et asjatundja Rein Mirka teenuse kulu hüvitamine on põhjendatud osaliselt. Esitatud

arvetel on teenuse kirjelduseks märgitud „XXX maaüksuse piirimärkide kontroll, koos

maakorraldusalase konsultatsiooniga“ (tl 172), XXX maaüksuse lõunapoolse piiriligu hävitatud

piiripunktide asukoha määramine ja piiri asukoha õigsuse määramine“ (tl 173). Hagiavalduse

kohaselt on hageja tellinud asjatundjalt Rein Mirkalt olukorda fikseeriva täiendava skeemi, ja

esitanud selle kohtule (tl 32). Hageja ei ole Rein Mirka arvamust kohtule esitanud. Esitatud on

üksnes tema poolt koostatud olukorda fikseeriv skeem ja seose sellega rahuldab kohus TsMS § 143

p2 alusel arve nr. 25 summas 560 eurot (tl. 173).

Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale 300 eurot.

Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad tema menetluskulud

hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja (300 eurot + 560 ( 19,08 x 110 eurot x 1,2)=3378,56 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik