Legislator Case Law & Legislation
2-18-18955/9 AI generated

2-18-18955/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-18955/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta M V avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 025/2018/2250 rahuldamata. Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtutäituril Kaire Põltsil ja Horticom OÜ-l ei ole

Legislator headnote

AI generated

2-18-18955/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtutäituril Kaire Põltsil ja Horticom OÜ-l ei ole

Keywords

AI generated
authorisation requirement expediency of a measure medical necessity admission to health insurance practice safety regulations violation reasonableness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2019, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-18955

Tsiviilasi

M V avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas

025/2018/2250

Menetlustoiming

peatamise taotluse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M V (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post x)

Puudutatud

isik

I

(sissenõudja)

Horticom

OÜ

(registrikood 10003666, asukoht Loomäe tee 11, Lehmja

küla, Rae vald, 75306 Harju maakond) juhatuse liige

Karol Kõrm

Puudutatud isik II (kohtutäitur): Kaire Põlts (asukoht

Tartu

mnt

B

IIIk,

10117

Tallinn,

e-post

kaite.polts@taitur.just.ee)

Resolutsioon

1. Jätta M V avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 025/2018/2250 rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtutäituril Kaire Põltsil ja Horticom OÜ-l ei ole

menetluskulusid tekkinud.

3. Jätta riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja vabastada M V avalduse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Menetluse käik

1. Avaldaja esitas 16.12.2018.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks

täiteasjas nr 025/2018/2250 ning 12.01.2019 täpsustatud avalduse. Avaldaja palub peatada

täitemenetlus 11 kuuks. Esialgses avalduses toob avaldaja esile, et ta oli tsiviilasja 2-18-

2718 menetluse ajal ja ta on ka praegu raskelt haige (operatsioonijärgsed tüsistused).

Puuduste kõrvaldamisel põhjendab avaldaja täitemenetluse peatamise vajadust sellega, et

2 (4)

ta on 6.01.2019 teinud avalduse Riigikohtule tunnistada põhiseaduse vastaseks Harju

Maakohtu otsus 6.07.2018 tsiviilasjas 2-18-2718.

2. Kohtutäitur ei pea põhjendatuks täitemenetlust peatada ja leiab, et avaldus tuleks jätta

rahuldamata. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust, vaid

ta peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele.

TMS § 45 eesmärk ei ole kohtuotsusega tunnistatud nõude üle vaidluse taasavamine, vaid

asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. TMS § 45

kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. TMS § 45 lg 2 kohaselt tuleb

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda. Täitemenetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas menetluse

peatamine võlgniku kirjeldatud tervisliku seisundi ja tema töövõimetuse tõttu pikemaks

perioodiks. Tuleb arvestada ka sissenõudja huvi saada täitedokument täidetud

põhjendamatute viivitusteta. Võlgnik on leidnud, et tema tervislik seisund ei võimalda

teenida töötasu. Kohtutäitur leiab, et võlgniku töötasu puudumine ei saa olla mõjuvaks

põhjuseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse seadustik ei piira nõude täitmist

võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel.

Võlgnikul on kinnisvara, mis ei ole ka tema elukoht ja mille täitemenetluses võõrandamine

ei põhjusta eeldatavasti võlgnikule raskeid tagajärgi. Avaldaja on kohtutäiturile teatanud, et

tema terviseprobleemid on kestnud 2 aastat ja ei ole teada, kui kaua need edasi kestavad,

kuna avaldajal on tundmatu haigus.

3. Puudutatud isik Horticom OÜ-le teadaolevalt kaalus antud kohtuasjas kohus kohtule

esitatud tõendite põhjal nõude suurust ja sellega seonduvaid asjaolusid. Lisaks eelnevale

toimus otsuse langetamine mitte kirjalikus menetluses vaid peeti ka kohtuistung, kus kohus

kuulas osapooled üle. Samal seisukohal oli ka ringkonnakohus, kes ei tuvastanud maakohtu

kohtuotsuses puudujääke või ebatäpsusi. Horticom OÜ-le jääb arusaamatuks, miks antud

kohtuotsuse jõustumine ei ole õiguspärane. Puudutatud isik Horticom OÜ-le jääb

arusaamatuks, miks tuleb katkestada võlanõude täitemenetlus võlgniku haigestumise tõttu.

Horticom OÜ on teinud kulutusi nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtulikus menetluses,

et võlanõue realiseerida ning selleks on kasutusele võetud kõik õiguslikud ja seaduslikud

meetmed. Mainimist väärib asjaolu, et avaldaja sõlmis Horticom OÜ-ga krediidilepingu

ning näitas üles valmisolekut võlakohustus täita. Heas usus on võlakohustuse täitmist

oodatud kuni tänase päevani. Horticom OÜ huvi on saada täitedokument täidetud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse

omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isikute

seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

6. Riigikohtu 3-2-1-79-12 kohtumääruse p 11 on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise

õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või

pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb

TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et

täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

3 (4)

Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks

erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise

täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse

täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges

vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha

leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku

iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte

aastatepikkuseks ajavahemikuks.

7. Avaldaja on avalduses tuginenud oma tervislikule seisundile. Kuna täitemenetlus

peatatakse edasiulatuvalt, siis ei oma antud asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et avaldaja

oli tsiviilasja 2-18-2718 menetluse kestel raskesti haige. Täitemenetluse peatamise aluseks

olevad asjaolud peavad olema ajutised, mitte pikaajalised, st pärast peatamist peab võlgnik

olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma. Avaldusest ja selle

lisadest nähtub, et avaldajale tehti operatsioon 15.04.2016, st ligikaudu 2,5 aastat tagasi

ning ta tegeleb siiani operatsiooni tagajärjel tekkinud erinevate tüsistusega. Avaldaja ei ole

esile toonud, kuidas operatsiooni tüsistused takistavad täitemenetluse läbiviimist, mis

muutub tema tervislikus seisundis peale 11 kuu möödumist ning kuidas ta saab võlausaldaja

nõuet peale peatamise lõppu täita. Arvestades haiguste senist kulgu, ei ole tõenäoline, et

võlgnik paraneb peale 11 kuu möödumist ning tal on siis võimalik täita nõue oma

suurenenud sissetulekute arvelt.

8. Avaldaja on erandliku asjaoluna välja toonud ka selle, et ta on esitanud täitemenetluse

aluseks oleva täitedokumendiga seoses avalduse Riigikohtule ning Riigikohus peaks 11 kuu

jooksul tegema otsuse. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja

huvidele. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on

vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse

menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole

võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega

ei ole normi eesmärk kohtuotsusega tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid

asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega

kaasnev ootus, et Riigikohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole kohtu hinnangul

täitemenetluse peatamise aluseks.

9. Kohtutäituri seisukohast tuleneb, et lisaks sissetulekule, on avaldajal ka muud kinnisvara,

mis ei ole tema elukoht ning mille arvelt saaks nõuet täita. Seega ei ole täitemenetluse

jätkamine võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja sellega ei rikuta oluliselt võlgniku õigusi.

Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi

täitmisele põhjendamatute viivitusteta.

10. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause

2 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses. Kuna

puudutatud isikud on märkinud, et nad ei soovi menetluskulude hüvitamist ja

menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.

11. 23.01.2019 määrusega anti avaldajale menetlusabi ja vabastati ta täies ulatuses avalduse

esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses

avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse

rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt

TsMS § 190 lg 7, sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena

tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

4 (4)

riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades avaldaja tervislikku seisundit, osalist

töövõimetust ning vähest võimalust teenida täiendavat sissetulekut, peab kohus

põhjendatuks vabastada avaldaja avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/