2-18-18955/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta M V avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 025/2018/2250 rahuldamata. Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtutäituril Kaire Põltsil ja Horticom OÜ-l ei ole
Legislator headnote
AI generated2-18-18955/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtutäituril Kaire Põltsil ja Horticom OÜ-l ei ole
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2019, Tallinn Lubja 4
Tsiviilasja number
2-18-18955
Tsiviilasi
M V avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas
025/2018/2250
Menetlustoiming
peatamise taotluse lahendamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: M V (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post x)
Puudutatud
isik
I
(sissenõudja)
Horticom
OÜ
(registrikood 10003666, asukoht Loomäe tee 11, Lehmja
küla, Rae vald, 75306 Harju maakond) juhatuse liige
Karol Kõrm
Puudutatud isik II (kohtutäitur): Kaire Põlts (asukoht
Tartu
mnt
B
IIIk,
10117
Tallinn,
e-post
kaite.polts@taitur.just.ee)
Resolutsioon
1. Jätta M V avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 025/2018/2250 rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtutäituril Kaire Põltsil ja Horticom OÜ-l ei ole
menetluskulusid tekkinud.
3. Jätta riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja vabastada M V avalduse esitamisel tasumisele
kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
Menetluse käik
1. Avaldaja esitas 16.12.2018.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks
täiteasjas nr 025/2018/2250 ning 12.01.2019 täpsustatud avalduse. Avaldaja palub peatada
täitemenetlus 11 kuuks. Esialgses avalduses toob avaldaja esile, et ta oli tsiviilasja 2-18-
2718 menetluse ajal ja ta on ka praegu raskelt haige (operatsioonijärgsed tüsistused).
Puuduste kõrvaldamisel põhjendab avaldaja täitemenetluse peatamise vajadust sellega, et
2 (4)
ta on 6.01.2019 teinud avalduse Riigikohtule tunnistada põhiseaduse vastaseks Harju
Maakohtu otsus 6.07.2018 tsiviilasjas 2-18-2718.
2. Kohtutäitur ei pea põhjendatuks täitemenetlust peatada ja leiab, et avaldus tuleks jätta
rahuldamata. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust, vaid
ta peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele.
TMS § 45 eesmärk ei ole kohtuotsusega tunnistatud nõude üle vaidluse taasavamine, vaid
asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. TMS § 45
kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. TMS § 45 lg 2 kohaselt tuleb
arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja
majanduslikku olukorda. Täitemenetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas menetluse
peatamine võlgniku kirjeldatud tervisliku seisundi ja tema töövõimetuse tõttu pikemaks
perioodiks. Tuleb arvestada ka sissenõudja huvi saada täitedokument täidetud
põhjendamatute viivitusteta. Võlgnik on leidnud, et tema tervislik seisund ei võimalda
teenida töötasu. Kohtutäitur leiab, et võlgniku töötasu puudumine ei saa olla mõjuvaks
põhjuseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse seadustik ei piira nõude täitmist
võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel.
Võlgnikul on kinnisvara, mis ei ole ka tema elukoht ja mille täitemenetluses võõrandamine
ei põhjusta eeldatavasti võlgnikule raskeid tagajärgi. Avaldaja on kohtutäiturile teatanud, et
tema terviseprobleemid on kestnud 2 aastat ja ei ole teada, kui kaua need edasi kestavad,
kuna avaldajal on tundmatu haigus.
3. Puudutatud isik Horticom OÜ-le teadaolevalt kaalus antud kohtuasjas kohus kohtule
esitatud tõendite põhjal nõude suurust ja sellega seonduvaid asjaolusid. Lisaks eelnevale
toimus otsuse langetamine mitte kirjalikus menetluses vaid peeti ka kohtuistung, kus kohus
kuulas osapooled üle. Samal seisukohal oli ka ringkonnakohus, kes ei tuvastanud maakohtu
kohtuotsuses puudujääke või ebatäpsusi. Horticom OÜ-le jääb arusaamatuks, miks antud
kohtuotsuse jõustumine ei ole õiguspärane. Puudutatud isik Horticom OÜ-le jääb
arusaamatuks, miks tuleb katkestada võlanõude täitemenetlus võlgniku haigestumise tõttu.
Horticom OÜ on teinud kulutusi nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtulikus menetluses,
et võlanõue realiseerida ning selleks on kasutusele võetud kõik õiguslikud ja seaduslikud
meetmed. Mainimist väärib asjaolu, et avaldaja sõlmis Horticom OÜ-ga krediidilepingu
ning näitas üles valmisolekut võlakohustus täita. Heas usus on võlakohustuse täitmist
oodatud kuni tänase päevani. Horticom OÜ huvi on saada täitedokument täidetud.
Kohtumääruse põhjendused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse
omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1
vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse
kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isikute
seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid
kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel
täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on
võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid
asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
6. Riigikohtu 3-2-1-79-12 kohtumääruse p 11 on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise
õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või
pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb
TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et
täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.
3 (4)
Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks
erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise
täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse
täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges
vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha
leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku
iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte
aastatepikkuseks ajavahemikuks.
7. Avaldaja on avalduses tuginenud oma tervislikule seisundile. Kuna täitemenetlus
peatatakse edasiulatuvalt, siis ei oma antud asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et avaldaja
oli tsiviilasja 2-18-2718 menetluse kestel raskesti haige. Täitemenetluse peatamise aluseks
olevad asjaolud peavad olema ajutised, mitte pikaajalised, st pärast peatamist peab võlgnik
olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma. Avaldusest ja selle
lisadest nähtub, et avaldajale tehti operatsioon 15.04.2016, st ligikaudu 2,5 aastat tagasi
ning ta tegeleb siiani operatsiooni tagajärjel tekkinud erinevate tüsistusega. Avaldaja ei ole
esile toonud, kuidas operatsiooni tüsistused takistavad täitemenetluse läbiviimist, mis
muutub tema tervislikus seisundis peale 11 kuu möödumist ning kuidas ta saab võlausaldaja
nõuet peale peatamise lõppu täita. Arvestades haiguste senist kulgu, ei ole tõenäoline, et
võlgnik paraneb peale 11 kuu möödumist ning tal on siis võimalik täita nõue oma
suurenenud sissetulekute arvelt.
8. Avaldaja on erandliku asjaoluna välja toonud ka selle, et ta on esitanud täitemenetluse
aluseks oleva täitedokumendiga seoses avalduse Riigikohtule ning Riigikohus peaks 11 kuu
jooksul tegema otsuse. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja
huvidele. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on
vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse
menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole
võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega
ei ole normi eesmärk kohtuotsusega tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid
asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega
kaasnev ootus, et Riigikohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole kohtu hinnangul
täitemenetluse peatamise aluseks.
9. Kohtutäituri seisukohast tuleneb, et lisaks sissetulekule, on avaldajal ka muud kinnisvara,
mis ei ole tema elukoht ning mille arvelt saaks nõuet täita. Seega ei ole täitemenetluse
jätkamine võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja sellega ei rikuta oluliselt võlgniku õigusi.
Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi
täitmisele põhjendamatute viivitusteta.
10. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause
2 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses. Kuna
puudutatud isikud on märkinud, et nad ei soovi menetluskulude hüvitamist ja
menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.
11. 23.01.2019 määrusega anti avaldajale menetlusabi ja vabastati ta täies ulatuses avalduse
esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses
avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse
rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt
TsMS § 190 lg 7, sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus
mõjuval põhjusel, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena
tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude
4 (4)
riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades avaldaja tervislikku seisundit, osalist
töövõimetust ning vähest võimalust teenida täiendavat sissetulekut, peab kohus
põhjendatuks vabastada avaldaja avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot
riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/