2-17-132249/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

1. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi A Ki vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista A Kilt Coop Finants AS-iga 19.02.2015 sõlmitud Säästukaart Pluss

kasutamise lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 800 (kaheksasada) eurot ja viivis 200

(kakssada) eurot OMEGA INVEST OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud A Ki kanda.

2. Välja mõista A Kilt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulud 655 (kuussada

viiskümmend viis) eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Hageja nõue

1. OMEGA INVEST OÜ (edaspidi hageja) esitas hagi A Ki (edaspidi kostja) vastu hagi

võlgnevuse 800 euro põhivõla ja 200 euro viivise väljamõistmiseks.

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja

koht

28. veebruar 2019.a Lubja 4, 10115 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-132249

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi A Ki vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) lepinguline esindaja

Anne-Liis Veski (e-post anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagiavalduse asjaolud

2. 19.02.2015 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr

xxx, mille alusel sai ta kasutada krediidilimiiti summas 800 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt moodustus koguintressi määraks 19,90 % aastas ning tagasimakse kuupäevaks

lepiti kokku iga kuu 10. kuupäev. Krediidikulukuse määraks oli 4,76 % aastas. Kostja

asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimustel ei teinud, mistõttu jäi

võlgnevusse ning Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 17.10.2016. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu

loovutati olemasolev nõue kostja vastu hagejale 20.04.2017. Vaatamata hageja püüdele

võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, samuti ei

ole õnnestunud kohustust sisse nõuda inkassomenetluse raames, mistõttu on hageja

pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja hagiavalduses esitanud tõendeid

selle kohta, kas kostja kasutas Coop Finants OÜ krediidilimiiti summas 800 eurot ja kui

kasutas, siis millal ja mis summade ulatuses oli hageja omandanud Coop Finants OÜ-nõuded

kostja vastu. Hageja ei ole esitanud Coop Finants OÜ kehtivat nõude loovutamise teatist,

hagiavalduse lisas esitatud teatisel puudub Coop Finants OÜ seadusliku esindaja või volitatud

esindaja allkiri. Hageja ei ole esitanud tõendeid nõude loovutamise teatise kostjale saatmise

ja/või kättetoimetamise kohta. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõude omandamise lepingut.

Eeltoodu tõttu ei ole nõue kostja vastu hagejale üle läinud ja hagejal puudub nõue, millega

kohtusse pöörduda. Kostja on ka seisukohal, et kohtutäituri tasu on täitemenetluse kulu,

mitte tsiviilkohtumenetluse kulu ja seda hageja kulu ei saa menetluskuluna kostjalt välja

mõista.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb

majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

5. Lepinguga nr xxx (lk 31 pöördel) on tõendatud, et 19.02.2015 sõlmis kostja Coop Finants

AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada

krediidilimiiti summas 800 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi

määraks 19,90 % aastas ning tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 10. kuupäev.

Krediidikulukuse määraks on 4,76 % aastas.

6. Väljavõttega Laagri Maksimarketist (lk 71) on tõendatud, et kostja asus raha kasutama,

kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimustel ei teinud, mistõttu jäi võlgnevusse. Lepingu

ülesütlemise teatisega (lk 70 pöördel) on tõendatud, et Coop Finants AS ütles

laenulepingu üles 17.10.2016. Ülesütlemise teatisest nähtuvalt oli kostja võlg teatise

koostamise seisuga 848,66 eurot, millest 768,47 eurot oli laenu tagastamatu osa, 6,88

eurot tasumata intressid, 70,46 eurot viivis ja kahjuhüvitised ja 2,85 eurot lepingu

haldamisega seotud muu kulu. Laenulepingu haldamine ja kulude arvestus on tõendatud

nõude arvestusega (lk 72-75). Lepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt on see

adresseeritud kostjale lepingus märgitud aadressil xxx. Coop Finants AS-i teatisega (lk

70) on tõendatud, et olemasolev nõue kostja vastu loovutati hagejale 20.04.2017, mis on

VÕS § 170 järgi piisav nõude ülemineku toimunuks lugemiseks. Asjaolu, et Coop

Finants AS-i juhatuse liige ei ole kostjale suunatud dokumente allkirjastanud ei oma

seejuures tähendust, sest TsÜS § 116 lg-st 2 tulenevalt kui tehingu on teinud majandus-

või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik töötab, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 115 tulenevalt või tehingu teha esindaja

kaudu.

7. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata

igakuised kokkuleppelised maksed.

8. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb

lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse

laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS §

101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt laenulepingu üles ja nõudis kostjalt kogu laenusumma

kohest tagastamist. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud ega nõutud summasid

tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus summas 800 eurot.

9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-

25-16 arvestanud viivist lähtudes kolmekordsest seadusjärgsest määrast s.o 0,066%

päevas alates lepingu ülesütlemisest 18.10.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.06.2018

summas 315,22 eurot, kuid vähendanud hagis väljamõistetavat viivist 200 eurole.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide

kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu, TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks

kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

13. Hageja menetluskuludeks on käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 175 eurot, esindaja osutatud

õigusabikulud 450 eurot (käibemaksuta) ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Kohus on

seisukohal, et esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning esitatud mõistlikus

ulatuses. Põhjendatud on kostjalt välja mõista ka hageja poolt tasutud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulu, milleks on maksekäsu kiirmenetluses kohtutäituri vahendusel

menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulu 655 eurot (käibemaksuta).

14. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Käeoleval juhul taotleb hageja kohtu poolt TsMS § 177 lg 4

kohaldamist, mistõttu tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik