2-18-15308/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15308

Tsiviilasi

Villy Peepson hagi Tatiana Vasilieva vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Villy Peepson; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja esindaja: Maia Ploom; e-post maiapl@hot.ee

Kostja: Tatjana Vasilieva; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja esindaja: Olga Väina; e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

10. jaanuar 2019. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Villy Peepsoni hagi Tatiana Vasilieva vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Lõpetada Villy Peepsoni ja Tatiana Vasilieva kaasomand korteriomandile asukohaga XXX ,

registriosa nr XXX selliselt, et korteriomand jääb Villy Peepsoni ainuomandisse.

3. Kohustada Tatiana Vasilievat andma alljärgnevad tahteavaldused:

3.1. nõusolek korteriomandi asukohaga XXX, registriosa nr XXX , kaasomandi lõpetamiseks

selliselt, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX , jääb Villy Peepsoni

ainuomandisse;

3.2. nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu

registriosa nr on XXX , teise jao omanikukande, mille kohaselt Villy Peepson ja Tatiana

Vasilieva on viidatud korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Villy Peepson

(isikukood XXX).

4. Tatiana Vasilieval on resolutsiooni punktis 3 nimetatud kohustused juhul, kui Villy Peepson on

tasunud Tatiana Vasilievale Tatiana Vasilieva kaasomandi osa kaotamise eest 26 298 eurot.

5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

6. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud Tatiana Vasilieva kanda.

8. Mõista Tatiana Vasilievalt Villy Peepsoni kasuks välja menetluskulu 820 (kaheksasada

kakskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Villy Peepson esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Tatiana Vasilieva vastu kaasomandi

lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja kaasomandi korterile asukohaga XXX,

registriosa nr XXX .

Kostja esitas 10. veebruaril 2019. a kohtule avalduse. Kostja märkis, et kostja annab oma nõusoleku,

selleks, et ainsaks korteri aadressiga XXX omanikuks jääb hageja. Kostja on nõus saama

kompensatsiooni suuruses 26 298 eurot arvelduskontole XXX, Swedbank.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kostja on kohtule esitatud avalduses märkinud, et kostja annab nõusoleku, selleks, et ainsaks korteri

aadressiga XXX omanikuks jääb hageja. Kostja on nõus saama kompensatsiooni suuruses 26 298

eurot. Kostja on hageja põhinõude seega sisuliselt õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi

õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks.

Kohus rahuldab seega hageja põhinõude. Kohus lõpetab hageja ja kostja kaasomandi korteriomandile

asukohaga XXX , registriosa nr XXX selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kohus

kohustab kostjat andma alljärgnevad tahteavaldused:

 nõusolek korteriomandi asukohaga XXX, registriosa nr XXX , kaasomandi lõpetamiseks

selliselt, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX , jääb hageja ainuomandisse;

 nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu

registriosa nr on XXX , teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja ja kostja on viidatud

korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.

Kostjal on kohustatud nimetatud tahteavaldused andma juhul, kui hageja on tasunud kostjale kostja

kaasomandi osa kaotamise eest 26 298 eurot.

Kuna kohus on hageja põhinõude rahuldanud, jätab kohus hageja alternatiivnõude rahuldamata. Kohus

ei põhjenda TsMS § 442 lg 8 järgi alternatiivse nõude rahuldamata jätmist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kostja on nii vastuses hagile kui ka kohtuistungil hagile vastu vaielnud. Kostja on hagi õigeks võtnud

alles pärast toimunud kohtuistungit. Seega ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud ning ei esine TsMS

§ 168 lg 6 kohaldamise eeldusi, mis võimaldaks menetluskulud hageja kanda jätta.

Kohtu hinnangul ei ole ka alust jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusele poolte endi kanda.

Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et menetluskulu kostja kanda jätmine oleks

äärmiselt ebaõiglane. Kostja on põhjustanud hageja kohtusse pöördumise, vaieldes kaasomandi

lõpetamisele vastu. Asjaolu, et hageja pöördus vaidluse lahendamiseks kohtusse ega üritanud seda

lahendada läbirääkimiste teel, ei tähenda, et hageja peaks hagi rahuldamise korral kandma oma

menetluskulud ise (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

Menetluskulude tekkimise oleks saanud kostja seega ise ära hoida. Kostjal oli võimalus

menetluskulude kandmist vältida hagi kohese õigeksvõtuga. Kostja seda aga ei teinud. Kostja varaline

seis olukorras, kus kostja saab kaasomandi lõpetamise eest rahalise hüvitise, ei ole ka aluseks hageja

menetluskulude hageja kanda jätmisele. Menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 300 eurot,

ekspertarvamuse tasu 400 eurot ja esindajatasu 670 eurot, kokku 1370 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Dokumentaalse tõendi saamise kulu on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Samas peab

selleks, et tegemist oleks menetluskuluga, dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulutus olema

tehtud seoses kohtumenetlusega (samal seisukohal V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 699). Kinnisvara väärtuse väljaselgitamiseks

tehtud ekspertiis on koostatud enne hagiavalduse esitamist. Samuti nähtub hagile lisatud hageja kirjast,

et hageja on kasutanud seda juba enne hagi esitamist kohtueelsetel läbirääkimistel kostjalt kaasomandi

lõpetamise

nõudmiseks.

Tegemist

ei

ole

seega

menetluskuluga.

Kinnisvara

väärtuse

väljaselgitamiseks tehtud ekspertiisi kulu menetluskuludena väljamõistmine ei ole seega põhjendatud.

Hageja esindajakulu koosneb tasust 5 tunni 35 minuti õigusabi eest hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus

mõistab TsMS § 175 lg 1 kohaselt esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on

esitanud kostja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Tegemist on õiguslikult keskmiselt keerulise

vaidlusega. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka nõudeid, millest hageja on hagi

menetlusse võtmise ajaks loobunud (korteri valduse üleandmise nõue ning üürilepingu alusel saadu ja

korteri üürihinna hariliku vääruse vahe väljamõistmise nõue). Nende nõuete esitamisele kulunud aeg

ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja poolt hagiavalduse koostamisele ja hagi täpsustamisele kulunud

aeg on seega põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja 3. detsembri 2018. a menetlusdokumendi

koostamisele kulunud aeg ei ole tervikuna põhjendatud, kuivõrd nimetatud dokument sisaldab

menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud,

kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule

esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-4-15, p 13). Hageja 3. detsembri 2018. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on

seega põhjendatud 20 minuti ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu

on seega põhjendatud kokku 4 tunni ja 20 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta on põhjendatud, kuivõrd see ei ületa oluliselt keskmist esindaja tunnitasu määra. Hageja

põhjendatud esindajakulu on seega 520 eurot.

Hageja menetluskulud on seega kokku 820 (300 + 520) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 820 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

kohtunik