2-18-1085/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-1085

Tsiviilasi

I M hagi Tallinn, xxx korteriühistu

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 703,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: I M (isikukood xxx),

esindajad

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Kostja: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

menetlusabi riigile hüvitamise määramine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja I M (isikukood xxx) ja kostja Tallinn, xxx korteriühistu

(registrikood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja kinnitab, et tasub kostjale tema poolt kantud menetluskulud summas 1

267,20 eurot graafiku alusel, mille pikkuseks on 13 kuud. Graafikujärgseks

kuumakseks on 100 eurot, v.a viimane graafikujärgne makse. Hageja alustab

maksete tasumist alates 28.03.2019.

1.2. Hageja kohustub tasuma kostjale alates 28.03.2019 100 eurot iga kuu 28.

kuupäevaks kuni summa 1 267,20 eurot tasumiseni järgmiselt:

28.03.2019 100 eurot

28.04.2019 100 eurot

28.05.2019 100 eurot

28.06.2019 100 eurot

28.07.2019 100 eurot

28.08.2019 100 eurot

28.09.2019 100 eurot

28.10.2019 100 eurot

28.11.2019 100 eurot

2-18-1085

28.12.2019 100 eurot

28.01.2020 100 eurot

28.02.2020 100 eurot

28.03.2020 67,20 eurot

1.3. Hageja tasub kõik kompromissist tulenevad kohustused kostja arveldusarvele

nr xxx (AS Swedbank).

1.4. Maksekohustuse täitmisega viivitamise korral on hageja kohustatud tasuma

kostjale viivist 0,2% viivitatud summalt päevas.

1.5. Kui hageja on viivitanud maksekohustuse täitmisega rohkem kui seitse (7)

päeva, muutub kogu selleks hetkeks tasumata summa koheselt sissenõutavaks.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss reguleerib lõplikult

tsiviilasjas nr 2-18-1085 esitatud nõudeid ning nõuete aluseks olevatest

suhetest pooltele tulenevad õigused ja kohustused.

1.7. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja palub jätta menetlusabi kulud ja RÕA kulud riigi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kompromissis reguleerimata menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud

hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

4. Vabastada hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigile

hüvitamise kohustusest hagiavalduselt tasuda tulnud riigilõivu 325 euro ulatuses.

5. Mõista hagejalt I M Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja menetluskulud

summas 500 eurot, mille tasumisest Harju Maakohus 28.08.2018. a määrusega

hageja taotluse esitamisel vabastas. Nimetatud summa tuleb tasuda vastavalt

määrusele lisatud makseinfole kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

Tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Saata määrus resolutsiooni punkti 5 täitmise korraldamiseks pärast jõustumist

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võivad pooled kokkuleppel esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Määruse resolutsiooni p 5 peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik ning p-de 4-5

peale Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse

tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

2 (4)

2-18-1085

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes.

Kohus tegi

31.10.2018 pooltele ettepaneku asjas kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkuleppele ei

jõudnud. Kohus määras lahendi teatavaks tegemise ajaks 27.02.2019.

Pooled esitasid

26.02.2018 kohtule kirjaliku kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja

menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub jätta menetlusabi ja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada.

3. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte

endi kanda. Pooled ei saa otsustada, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli

vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb hagimenetluses

menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest vabastada. TsMS § 190 lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas

menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti

menetlusosalisele menetlusabi, tuleb menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või

isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (vt Riigikohtu

12.11.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253, p 15.2).

Kohus on 09.02.2018. a määrusega rahuldanud hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega jääb hageja esindaja

kulu Eesti Vabariigi kanda.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Käesolevas asjas on hagejale antud 07.03.2018. a määrusega menetlusabi 325

eurot ja 28.08.2018. a määrusega menetlusabi 500 eurot. Arvestades menetluses kompromissi

sõlmimist, peab kohus võimalikuks TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Võttes arvesse

kompromissi sõlmimise aega (mitte kohtu vastaval ettepanekul, vaid otse kuulutamise päevale

eelneval päeval), vaidluse asjaolusid ja menetlusabi liiki (lõiv hagiavalduselt ning

ekspertiisi-kulu hageja taotletud ekspertiisi eest), vabastab kohus hageja riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu 325

euro ulatuses.

Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 ja § 190 lg-le 4 mõistab kohus hagejalt riigi kasuks välja

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus

3 (4)

2-18-1085

menetlusosalisena. Hagejalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista ekspertiisikulu 500

eurot.

4. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS §

179 lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuigi TsMS § 179

lg 5 järgi tuleb üldjuhul lahend täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest, siis võttes arvesse

hageja keerulist majanduslikku olukorda, kompromissi sisu ja hüvitatavate kulude suurust,

määrab kohus, et lahend tuleb täita kahe kuu jooksul alates jõustumisest. TsMS § 179 lg 9

järgi tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. TsMS § 179 lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast

lahendi

jõustumist

viivitamata

rahandusministri

käskkirjaga

määratud

asutusele.

Rahandusministri 30.10.2015. a käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on

vastavaks asutuseks määratud Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel

21.02.2013. a sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja

lahendit eraldi saata, vaid kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute

Infosüsteemi vahendusel. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva

lahendi riigilõivu väljamõistmise osas saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole

riigilõivu kohtu määratud tähtajaks täitnud nõuetekohaselt.

6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme

päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule

esitatud kompromissis. Menetlusabi hüvitamisega seonduvas osas saavad määruskaebuse

esitada üldises korras hageja või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud asutuse kaudu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

4 (4)