2-18-10097/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10097

Tsiviilasi

R R hagi M T (T) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R R (isikukood xxx), seaduslik esindaja A R

Kostja M T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M Tlt (T) R R kasuks elatis 250 eurot kuus alates 2.07.2018 kuni

31.12.2018.

3. Välja mõista M Tlt (T) R R kasuks igakuine elatis alates 1.01.2019 pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (käesoleval ajal 270

eurot) kuni R R täisealiseks saamiseni, so kuni 30.05.2023.

4. Igakuine elatis tuleb tasuda A R arvelduskontole nr x, selgitusega „lapse elatisraha“

ning viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis tuleb tasuda

hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

5. Kõik kostja poolt hagejale menetluse kestel makstud elatise summad kuuluvad välja

mõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Võtta tsiviilasja materjalide juurde kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtted

Annika R ja M T kohta.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et käesolevas tsiviilasjas

menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja ei osale mingil viisil hageja

ülalpidamises. Kostja kohtub hagejaga paar korda aastas ning on elatist tasunud harva

väikestes summades. Perioodil 2.07.2017 kuni 2.07.2018 on kostja tasunud elatist

ebaregulaarsete maksetena kokku 850 eurot. Alates 2018. aasta märtsist ei ole kostja kordagi

elatist tasunud. Hageja taotleb alates 2.07.2018 elatise väljamõistmist seadusjärgses

miinimummääras, milleks 2018. aastal on 250 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

kahjuhüvitis (elatise võlgnevus) perioodi 2.07.2017 kuni 2.07.2018 eest summas 2 150 eurot.

2. Kohtule 21.11.2018 esitatud seisukoha kohaselt on hageja alates 2017. aastast üritanud

korduvalt suhelda kostjaga lapsele elatise maksmise teemal. Mõned korrad on hageja

seaduslikul esindajal õnnestunud kostja kätte saada telefoni teel. Kostja on avaldanud, et tal ei

ole võimalik maksta. Varasemalt on elatise maksmise osas kehtinud suulised kokkulepped.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vastas 3. oktoobril 2018 e-kirjaga kohtule, et tema arvates on nõue summas 2 250

eurot liiga suur ning 3. novembril 2018, et hageja ei ole põhjendanud kostjale hagi sisu.

4. 17.12.2018 teatas kostja kohtule, et temal puudub vara (väärtpaberid, kinnisvara, hoiused).

Kostja on ametlikult töötu ning ei oma kindlat sissetulekut. Koheselt, kui ta on saanud

ametliku sissetuleku, taastab elatisemaksed. Võlgu oleva summa osas püüab leida hagejaga

lahenduse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagi on

põhjendatud igakuise elatise nõudes. Hageja nõue tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes

perioodi 2.07.2017 kuni 2.07.2018 eest summas 2 150 eurot rahuldamisele ei kuulu. Esmalt

lahendab kohus hageja igakuise elatise nõude, seejärel võtab seisukoha tagasiulatuva elatise

nõude osas.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimummääras alates 2.07.2018 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma

kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS §

97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule esitatud

sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et 30.05.2005 sündinud R R on M T (T) ja Annika R

alaealine laps (tl 4). Seega on kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist

saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist

andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg

2). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja elab koos emaga.

7. Kohus on pooltele 8.11.2018 kohtumääruses selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte

tõendamiskohustust.

8. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100

lg 1). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastal

270 eurot kuus. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui

vanem

annab

lapsele

ülalpidamist

ebapiisavalt

või

ebaregulaarselt.

Vanem

on

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p

11). PKS §-s 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle

tema vanemad saavad võimaldada. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole alates 2.07.2018

hageja ülalpidamiseks igakuist elatist miinimumsummas ega ka vähem hageja ema

pangakontole tasunud. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja ei ole alates hagi esitamisest

hagejale ülalpidamist andnud ning on sellest tulenevalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust.

9. Kostja ei ole hageja poolt taotletud elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja nõue on

esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so

aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär ning, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus on

seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud,

et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-

2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma

igakuiseid vajadusi ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis

olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.

10. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid

andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lg-te 3-6

alusel. Mõlemad hageja vanemad esitasid kohtu nõudel pangakonto väljavõtted viimase kuue

kuu kohta.

11. Kohus kogus tõendeid omal algatusel kinnistusraamatust ning äriregistrist. Kohus

tuvastas, et hageja emale kuulub kinnisasi asukohaga x. Nimetatud kinnisasi on hageja ja

tema ema igapäeva kasutuses olev eluase. Hageja ema on kohtule avaldanud, et talle kuulub

sõiduauto väärtusega 2 000 eurot. Kostja igakuine sissetulek on perioodil 01.06.2018 –

1.09.2018 keskmiselt 779,05 eurot kuus (vt kostja pangakonto väljavõte tl 38). Kostjale

kinnisasju ei kuulu, samuti puudub kostjal muu registritesse kuuluv vara. Kostjaga seotud

kahest äriühingust üks on registrist kustutatud ja teisele on tehtud kustutamishoiatus.

12. Kostja on 17.12.2018 e-kirjas tuginenud mh ka enda töötusele ning lubab ametliku

sissetuleku saamisel taastada elatismaksed. Kohus märgib, et vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul

andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12

p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanemal on kohustus oma

alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides.

Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda

tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning

kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Kohus leiab, et kostja on suuteline tööd

leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama. Kohtu hinnangul on kostjal 41-aastasena

võimalik leida sobivat tööd ja vajadusel omandada selleks lisaoskusi. Kohtu hinnangul on

kostjal võimalik leida vähemalt miinimumpalgaga tööd.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis

miinimummääras. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates hagi esitamisest,

so alates 2.07.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot ja alates 01.01.2019 270 eurot kuni

hageja I täisealiseks saamiseni. Kõik kostja poolt hagejale alates 2.07.2018 makstud elatise

summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Vältimaks korduvat kohtu

poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus

kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud

elatis miinimumelatisest väiksemaks. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega

hagejale väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

14. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmise eest tekkinud kahjuhüvitis perioodi 2.07.2017 kuni 2.07.2018 eest summas 2

1250. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud

isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise

nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga

saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

15. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja nõudis kõnealusel perioodil kostjalt

elatise maksmise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine

paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning sellest tulenevalt ei suudaks kostja sel

juhul täita hageja igakuise elatise tasumise kohustust. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise

välja mõistmine enam oma eesmärki. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamata.

16. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxx, selgitusega „lapse elatisraha“. Samuti on

Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st

hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5). PKS §

100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

17. Kohus kogus omal algatusel TsMS § 230 lg 5 alusel tõendeid hageja vanemate varalise

seisundi kohta registritest ning võtab käesoleva tsiviilasja juurde kinnistusraamatu ja

äriregistri väljavõtted.

MENETLUSKULUD

18. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul menetlusosalistel

menetluskulud puuduvad. Seega ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik