3-18-723/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-723

Haldusasi

T.T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.03.2018 vastutusotsuse

nr 13-7/00744-8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle

Orav-Hinno

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.T. kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 01.03.2018 vastutusotsus nr 13-7/00744-8 osas,

millega T.T.lt nõutakse H.A.T. MEDIA OÜ intressivõla tasumist perioodi eest alates

06.10.2015.

3. Muus osas jätta T.T. kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt T.T. kasuks välja menetluskulu 1260 eurot. Maksu- ja

Tolliameti menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-18-723

2(13)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.11.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021451-42

(mille lahutamatuks osaks on MTA 23.10.2015 kontrollakt nr 12.2-3/021451-41) H.A.T.

MEDIA OÜ-d (HAT Media) tasuma maksusumma 43 699,64 eurot. Maksumenetlus hõlmas

HAT Media käibe arvestamise ning töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt

arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil juuli - detsember 2013.

1) HAT Media on kontrolliperioodil teinud esinemistasudega seotud väljamakseid mitteresi-

dentidest Euroopa Liidu (EL) maksukohustuslastele kokku 19 450 eurot. Seega tuli HAT

Medial väljamaksetelt kinni pidada ja deklareerida tulumaksu 10% (s.o 1945 eurot). HAT

Media ei ole kontrolliperioodil väljamakseid mitteresidentidele deklareerinud. Õiguslik alus:

tulumaksuseaduse (TuMS) § 29 lg 10, § 41 lg 9 ja § 43 lg 1 p 2.

2) HAT Media on kontrolliperioodil teinud juhatuse liikme tasu väljamakseid kokku 58 162

eurot. Seega oli HAT Media kohustatud kinni pidama, deklareerima ja tasuma sotsiaalmaksu,

tulumaksu ja kogumispensioni makseid kokku 41 754,64 eurot. HAT Media ei ole juhatuse

liikme tasu väljamakseid deklareerinud. Õiguslik alus: TuMS § 4 lg 1 p 1, § 13 lg 2, § 40 lg-d

1, 4 ja 5, § 41 lg 1 p 1, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4, § 7 lg 1, § 9 lg 1 p 2 ja lg 4

ning kogumispensionide seaduse (KoPS) § 7 lg 1, § 9 ja § 11 lg 1 p 4.

2. HAT Media juhatuse liikmeks perioodil 05.11.1997-05.10.2015 oli T.T.. MTA 16.03.2017

taotlusega halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks (haldusasi nr 3-17-624)

alustati juhatuse liikme vastutuse tuvastamisele suunatud menetlust T.T. suhtes.

3. MTA kohustas HAT Mediat 16.03.2017 intressinõudega nr 13-3/42697 tasuma intressivõlg

summas 31 609,20 eurot ning 10.11.2017 intressinõudega nr 13-3/186668 intressivõlg summas

6266,53 eurot.

4. MTA edastas 02.02.2018 T.T.le vastutusotsuse projekti nr 13-7/00744-7 koos lisadega.

T.T. esitas vastutusotsuse projektile 16.02.2018 vastuväited.

5. MTA kohustas 01.03.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00744-8 T.T.t tasuma solidaarselt

HAT Media maksuvõlga summas 81 575,37 eurot, mis koosneb MTA 12.11.2015

maksuotsusega määratud summast ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud

intressist.

1) Maksuhalduri sissenõudmistoimingute tulemusena ei õnnestunud võlga HAT Medialt sisse

nõuda.

2) T.T. oli ainsaks isikuks, kes juhtis äriühingut, koostas ja allkirjastas dokumente/arveid ning

otsustas rahade liikumise üle. HAT Media pangakaardid ning kassa olid tema käes ning

maksudeklaratsioonid perioodi juuli-detsember 2013 kohta esitati tema poolt.

3) T.T.

esitatud

lepingutest,

arvetest

ning

pangakontode

väljavõtetest

nähtuvad

esinemistasude väljamaksed mitteresidentidele (Leedu, Saksamaa ja Malta äriühingutele). Kuna

T.T. jättis esitamata artistide residentsuse tõendid, siis ei saa artistide residendiriigiga sõlmitud

maksulepinguid kohaldada. T.T. omas pikaajalist kogemust meelelahutuse ürituste

korraldamise valdkonnas. Seega ei ole eluliselt usutav, et ta ei teadnud, et mitteresidentidele

tehtud väljamaksetelt kuulub kinni pidamisele tulumaks. Kuna ta oli ka ainukeseks isikuks, kes

3-18-723

3(13)

teostas HAT Media nimel väljamakseid, sai tulumaksu deklareerimata jätmine toimuda vaid

tema teadmisel ja osavõtul.

4) T.T. on kontrollimenetluses selgitanud, et andis 07.07.2013 äriühingule sularahas laenu

57 862 eurot. Kontrolli- ja vastutusmenetluses kogutud tõendid kogumis annavad aluse

järelduseks, et HAT Media ei saanud T.T. käest laenu. MTA hinnangul on väidetavate laenu

tagasimaksete näol tegemist juhatuse liikme tasu varjatud väljamaksetega.

Maksuhaldurile on kontrollimenetluses seoses laenu saamisega esitatud kaks sama numbri, kuid

erineva sisuga kassa sissetulekuorderit (order nr 80). Kontrollimenetluses ei osanud

T.T. selgitada, mis põhjusel kannavad kaks erineva sisuga orderit sama numbrit. Laenu saamist

kajastav order kannab kuupäeva 07.07.2013 ning pearaamatu kontoks, kuhu raha laekumise

kanne tehakse, on märgitud 760, samas pearaamatus, mille T.T. esitas MTA-le 03.03.2014,

vastav konto puudus. Juhul, kui order oleks koostatud laenu saamise kuupäeval, ei oleks T.T.

saanud orderile märkida pearaamatu kontot 760, kuna sel ajal selline konto puudus. T.T. ei

osanud 21.05.2014 selgitada, miks ei ole pearaamatu kontol kajastatud laenu saamist, kuid

20.06.2014 kirjalikus selgituses väitis, et osaniku laen oli pearaamatus tõenäoliselt kajastatud

kontol 710 (s.o arveldused aruandvate isikutega). Kuna T.T. tegi HAT Media raamatupidamist

ise, pidi ta olema teadlik raamatpidamise kannetest. Vastutusmenetluses selgitas T.T., et 2014.

a-l läks HAT Media raamatupidamisprogrammile üle ning üleminekul avastati viga orderite

numeratsioonis, mis sai hiljem parandatud. See ei ole usutav, kuna laenu saamist kajastav order

nr 80 oli esitatud MTA-le 20.06.2014 ning kui viga oleks tekkinud raamatupidamisprogrammile

ülemineku tõttu, oleks see selleks ajaks juba tuvastatud. HAT Medial tuli 11.02.2014

korraldusest tulenevalt esitada lepingud 03.03.2014, kuid T.T. esitas laenulepingu alles

20.06.2014. Eelnev viitab, et T.T.ga sõlmitud laenuleping ning vastav pearaamatu konto olid

kunstlikult tekitatud peale seda, kui MTA hakkas kontrollimenetluses tundma huvi

laenutehingu vastu. Sellist käitumismustrit saab iseloomustada ainult tahtliku tegevusena. T.T.

andis 21.05.2014 MTA-le suulist teavet, et HAT Medial on T.T.lt saadud laenu osas laenujääk,

samas 20.06.2014 andis T.T. kirjalikku teavet, et äriühing on talle laenu detsembris 2013

tagastanud. Ebausutav on, et võlausaldajast juhatuse liige ei tea, kas ta on äriühingule antud 57

862 euro suuruse laenu tagasi saanud või mitte.

T.T. on andnud erinevat teavet selle kohta, kust ta sai HAT Mediale laenamiseks rahalisi

vahendeid. T.T. väitis kontrollimenetluses, et andis äriühingule laenu oma isiklikest

vahenditest, mis on tekkinud alates tema 22. eluaastast, samuti, et on rahalisi vahendeid saanud

oma vanemate käest ja kogumise teel. MTA andmetel on T.T.le perioodil 2003-2013 tehtud

väljamakseid kokku 55 125,69 eurot, mis teeb keskmiseks brutoväljamakseks 437,50 eurot

kuus. Arvestades antud summat, ei ole eluliselt usutav, et T.T.l oli võimalik koguda rahalisi

vahendeid, millest anda laenu summas 57 864 eurot. Lisaks väitis T.T. kontrollimenetluses, et

ta on võtnud krediidiasutustelt laenu, millest on finantseeritud HAT Mediale antud laen. T.T.

kontrollimenetluses esitatud laenulepingutest nähtub, et tegemist oli sihtotstarbeliste laenudega,

mida sai kasutada ainult kinnisvara ostmiseks ja remontimiseks ning eelmiste laenude

refinantseerimiseks. Vastutusmenetluses esitas T.T. OÜ-ga Placet Group 11.06.2013 sõlmitud

laenulepingu summas 20 000 eurot ning enda kinnistu notariaalse müügilepingu (kuupäevaga

12.08.2013) summas 50 000 eurot, mille ostja kohustus tasuma sularahas enne lepingu

sõlmimist.

Eelnevast tulenevalt on nii kontrolli- kui ka vastutusmenetluse käigus antud MTA-le erinevat

ja vastuolulist infot. Tõendeid, mis ei haaku varem esitatud tõenditega, ei saa pidada

usaldusväärseks. Ebakõlad ja lüngad tõendites viitavad sellele, et laenutehingut ei ole poolte

vahel reaalselt toimunud.

3-18-723

4(13)

T.T. selgitas 30.09.2014, et andis HAT Mediale laenu jooksvateks kuludeks. Samas nähtub

kontrollimenetluses esitatud dokumentidest, et perioodil juuli-september 2013 ei ole äriühing

teinud laenust finantseeritud väljamakseid. Samas hakkas HAT Media juba 2013. a augustis

tegema T.T.le laenu tagasimakseid.

Nõustuda ei saa sellega, et HAT Media poolt korraldatud kontsertide eest tasumine tõendab

seda, et T.T. andis äriühingule laenu. Kontrollimenetluses esitatud dokumentide põhjal ei ole

võimalik tuvastada, millistest vahenditest kontsertide eest tasumine toimus, sest HAT Media

raamatupidamine on puudulik. Samuti on 07.07.2013 laenulepingu järgi laenulepingu summaks

57 862 eurot, samas maksis äriühing T.T.le perioodil august-detsember 2013 laenu tagasi 58

162 eurot ehk 300 euro võrra rohkem. Laenulepingu kohaselt anti laenu ilma intressita ning

tegemist ei saanud olla ka viivisega, kuna laenulepingu kohaselt oligi laenu tagastamise

tähtajaks detsember 2013.

Perioodil august-detsember 2013 deklareeris HAT Media T.T.le töötasu kokku 4490 eurot. T.T.

väljaminekud antud perioodil olid kokku 70 615,10 eurot. Seega poleks laenu tagasimaksete

puudumise korral olnud T.T.l võimalik katta oma igapäevakulusid.

5) T.T. on teadlikult ja tahtlikult (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses) rikkunud

juhatuse liikme kohustusi tagada äriühingu deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmine. T.T.

soovis oma käitumisega õigusvastase tagajärje saabumist eesmärgiga saada maksueelist, mis

seisnes esinemistasudelt ja juhatuse liikme tasult maksude tasumata jätmises. Kui T.T. ei oleks

rikkunud deklareerimiskohustust ja oleks maksudeklaratsioonides deklareerinud tõeseid

andmeid ja täitnud maksukohustusi, ei oleks tekkinud maksuvõlga.

6) Maksuvõlalt arvestatud intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga. Maksuvõla

mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke. T.T. on põhjustanud oma tahtliku tegevusega HAT

Mediale maksuvõla põhivõla osas summas 43 699,64 eurot, mida MTA-l pole õnnestunud sisse

nõuda. Kui T.T. ei oleks oma süülise tegevusega tekitanud HAT Mediale maksuvõlga, ei

kuuluks sellelt ka tasumisele ja arvestamisele intress. Seega tuleb intressivõlg summas 37

875,73 eurot lugeda T.T. tahtliku tegevuse tulemiks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. T.T. esitas 11.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.01.2019 ja

11.02.2019), paludes MTA 01.03.2018 vastutusotsus tühistada.

1) Vastutusotsusest ei ole võimalik välja lugeda, milles seisneb kaebaja süü seoses sellega, et

väidetavalt ei ole HAT Media deklareerinud ega tasunud tulumaksu esinemistasudega seotud

väljamaksetelt. Üksnes äriühingu poolt maksu mittetasumine ei too automaatselt kaasa juhatuse

liikme vastutust. Jättes analüüsimata kaebaja selgitused, on vastustaja jõudnud valedele

järeldustele ja otsus on tehtud tõendeid hindamata või/ja valesti hindamise tulemusel. MTA pole

vastutusmenetluses kaebajale ka selgitanud, et viimane esitaks tõendid residentsuse kohta. Pole

välistatud, et vastustaja osundas tõendite vajadusele maksumenetluses, kuid vastutusmenetluses

ei ole vastustaja omapoolseid sellekohaseid seisukohti avaldanud.

2) Vastustaja järeldus, et juhatuse liikmele väljamaksete näol on tegemist juhatuse liikme tasu

varjatud väljamaksetega, on vale, tõendamata ja ei ole kooskõlas kogutud tõenditega. Pole

selgitatud, mida ja kelle eest varjati. See, kui äriühingus on üks juhatuse liige, ei tähenda, et

äriühingu rikutud kohustused võib automaatselt omistada sellele juhatuse liikmele.

3) Otsuses on palju asjaolusid ja analüüse, mis ei seostu kaebaja esitatud seisukohtade ja

tõenditega. Vastutusmenetluse käigus selgitas kaebaja, et 2014. a mindi üle raamatupidamis-

programmile. Üleminekul avastati viga sissetulekute ja väljaminekute orderite numeratsioonis.

3-18-723

5(13)

Raamatupidamisprogramm nummerdab automaatselt järjestikku kassa sissetuleku ja välja-

mineku orderid. Seetõttu võisid erineval ajal esitatud orderid olla sama numeratsiooniga, kuid

erineva sisuga. Üleminekul raamatupidamisprogrammile arvestati kontolt 710 laen kontole 760,

kuid see, et laen oli teisele kontole viidud, ei tähenda, et seda ei olnud. Summaarselt olid kontod

710 ja 760 võrdsed. Laenusuhet tõendavad vastavad maksekorraldused. Seejuures kaebajal

puuduvad raamatupidamisalased teadmised ja tema puhul võib olla vea tekkimise sageduse

protsent tunduvalt kõrgem kui professionaalse raamatupidaja puhul. Väide, et kaebaja on

kunstlikult tekitanud pearaamatu konto, on pahatahtlik ja tõendamata. See, et raamatupidamises

oli ebatäpsus, ei tähenda, et ettevõtte ei ole laenu saanud.

4) Asjaolust, et 03.03.2014 polnud esitatud 07.07.2013 laenulepingut, ei ole võimalik

järeldada, et 20.06.2014 esitatud 07.07.2013 laenuleping oli tehtud tagantjärgi. Tegemist on

pahatahtliku väitega, mille kaudu üritab vastustaja eirata usaldusväärse tõendi uurimist ja

arvestamist. Vastustaja on kohustatud arvestama kõigi menetluses kogutud tõenditega. Peale

vastustajalt selgituste saamist esitaski kaebaja täiendavalt kõnealuse laenulepingu. Kuna

maksukontroll oli seotud käibega, siis esitatigi käibega seotud lepingud.

5) MTA pole selgitanud, milles seisneb kontrollimenetluses ja vastutusmenetluses antud teabe

vastuolulisus. Asjakohatu on etteheide, et kaebaja ei ole varem avaldanud raha päritolu. Juba

30.09.2014 ülekuulamisel selgitas kaebaja, et raha on tulnud erinevatest allikatest. Vastustaja

ise ei hakanud neid raha saamise allikaid täpsustama. Kogu informatsioon kaebaja poolt saadud

rahade kohta on tõene ja usaldusväärne. Kaebajal on vastutusmenetluses esitanud need tõendid,

mida ta pidas piisavaks. Vastustaja ei ole tuvastanud, et esitatud tõendid (laenuleping OÜ-ga

Placet Group, 12.08.2013 kinnistu müügileping ja M. B. seletus) oleksid valed vms. Nimetatud

tõenditest tuleneb, et kaebajal oli olemas vähemalt 55 000 eurot, mida ta võis kasutada laenu

andmiseks äriühingule. Vastustajale esitati pangalaenu lepingud, millistest tuleneb, et kaebaja

sai mitmel korral erinevatest pankadest laenu tema omandis oleva korteriomandi tagatisel.

Vastustaja väited, et tegemist oli sihtotstarbelise laenuga, ei puutu asjasse. Kaebaja kasutas

saadud laene mh ettevõtluses, nt oma ettevõttele laenu andmisel. Tegemist on krediidiasutuse

ja kaebaja vahelise laenusuhtega ja seega oli kaebajal õigus otsustada, kuidas ta kasutab

saadavat laenu. See, et pank andis laenu nimetusega eluasemelaen, ei ole kaebaja määrata.

Seega tõendas kaebaja sularaha olemasolu.

6) Vastustaja seisukoht on esitatud vastustaja töötaja poolt, kes ei saa olla oma ametikohast

lähtuvalt erapooletu. Erapooletuse tagamiseks pidi vastustaja ümber lükkama esitatud tõendid

teiste dokumentaalsete tõenditega, mida aga tehtud ei ole. Vastustajas selgitused laenu osas on

ka vasturääkivad ja üksteist välistavad, st vastustajal ei ole endal seisukohta laenu osas. Ühest

küljest väidab vastustaja, et laenu ei antud, samas leiab, et laenu tagastamine toimus suuremas

ulatuses (pole välistatud, et laen oli intressiga). Kolmandaks väidab vastustaja, et laenu andmine

ettevõttele ei olnud otstarbekas.

7) MTA-l ei ole õigust hinnata, kas ja millal äriühing laenu vajab. Seejuures vastustajale

selgitati maksumenetluses, miks oli vaja laenu anda ja milleks laenu kasutati. Jääb ebaselgeks,

miks vastustaja ei ole tutvunud põhjalikult kaebaja selgitustega. Laenu sooviti kasutada

tähtesineja kontserdi eest tasumiseks (laekus vastav pakkumus) ning kuna kontserdi eest nõuti

ettemaksu, siis selle ettemaksu tasumiseks võetigi laen. Umbes 1-1,5 kuu jooksul ei toimunud

sisuliselt midagi (oli n.ö ooteaeg). Kuna tulemust ei olnud, siis otsustati laenu kasutada muuks

otstarbeks. Saadud laenu kasutati järgmiste kontsertide korraldamiskulude katteks: Presjankovi

kontsert, Arbenina kontsert, Aleksandrovi kontsert, Bandera kontsert, Safronovite etendus,

Kapela kontsert, Gruusia häälte kontsert, Gruusia ballett, Malinini kontsert, Glen Milleri

kontsert, Ljube kontsert, Verdi kontsert ja Pavel Volja kontsert. Vastustajale esitati kõik andmed

kirjalikus vormis, kus olid märgitud kulud iga kontserdi kohta. Kõik eelpool märgitud

kontserdid on toimunud, selle üle vaidlust ei ole. Kui vastustaja polnud nõus, et kontsertide

3-18-723

6(13)

rahastamine toimus saadud laenu abil, siis oleks vastustaja pidanud osundama vähemalt samas

suuruses raha olemasolule äriühingus. Sellist raha ei ole aga äriühing omanud, mistõttu vajas

äriühing vaidluse all olevat laenu. Kaebaja osundab ka sellele, et ajavahemikul juuli – november

2013 saadi rahalisi vahendeid 366 060,37 eurot (sh algsaldo oli 2237,89 eurot ja muud

laekumised 169,04 eurot) ning samal ajal moodustasid kulud 416 157,64 eurot. Seega oli

ettevõttes käiberaha puudus summas 50 097,27 eurot. Kasvõi see näide tõendab laenu andmise

kohasust ja otstarbekust.

8) 300 euro puhul on kaebaja selgitanud, et tegemist oli veaga selgituses (ehk pangaülekande

selgituses oli ekslikult märgitud „lepinguline maks“). Faktiliselt läks see 300 euro suurune

21.09.2013 ülekanne ärilisteks vajadusteks. Raamatupidamisaruandes on see makse näidatud

kontol 710 „Arveldused aruandekohustuslike isikutega“.

9) Kuna vastustaja nõuded on alusetud, siis on alusetu ka intressi väljanõudmine. Põhjuslikku

seost ei ole vastustaja suutnud ära tõendada. Samuti pole otsuses sõnastatud, milles seisnes

viidatud põhjuslik seos. Seda, milliseid ebatõeseid andmeid väidetavalt deklareeriti, ei ole

otsuses välja toodud. Kuna süü vorm, tahtlus ning põhjuslik seos ei ole kindlaks määratud, siis

tuleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 kohaselt maksusumma määramise aegumis-

tähtajaks lugeda kolm aastat ja maksunõue tuleb lugeda aegunuks.

10) Kaebaja leiab ka seda, et intress on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada.

7. Maksu- ja Tolliamet palub 14.05.2018 vastuses (täiendatud 11.02.2019) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Vastutusotsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks. MTA vastutusotsus on ka kohane ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja

põhiseaduslike printsiipidega. MTA on taganud kaebajale õiglase haldusmenetluse, kuivõrd on

kaebaja menetlusse kaasanud, hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning selgitanud maksustamisel

tähendust omavad asjaolud välja. Kaebaja ei ole esitanud väiteid, mis vastutusotsuse õigus-

pärasuse ümber lükkaksid.

2) Kaebuses on kaebaja korranud eriarvamuses ja vastutusmenetluses esitatut, mille on MTA

vastutusotsuses ümber lükanud. Summade erinevuse osas (300 euro osas) ei saa olla tegemist

veaga selgituses, vaid laenulepingu summa erineb tegelikest väljamaksetest.

3) MTA ei nõustu kaebajaga selles, et MTA selgitused laenu osas on vasturääkivad ja üksteist

välistavad. MTA on selgitanud, et laenu kaebaja HAT Mediale ei andnud ning HAT Media

poolt tehtud väljamaksed kaebajale on käsitletavad kui juhatuse liikme tasu. Seega on MTA

seisukoht laenu osas selge. Väide, et laenu tagastamine kaebajale toimus suuremas ulatuses, kui

laenulepingus märgitud, on vastutusotsuses tõesti kirjas, kuid see tõendab seda, et lepingus

toodu ei vasta väljamaksetele ehk kaebaja poolt menetluse käigus antud teave on vastuoluline.

Seega on seatud kahtluse alla, kas HAT Media ja kaebaja vaheline laenuleping vastab

tegelikkusele. Väär on kaebaja väide, et suuremas summas raha ülekandmise näol oli tegemist

intressiga. MTA on selgitanud hoopis, et laenulepingu kohaselt anti laenu ilma intressita ning

tegemist ei saanud olla ka viivisega, kuna laenulepingu kohaselt oligi laenu tagastamise

tähtajaks detsember 2013. a. See, et HAT Media hakkas tegema laenu tagasimakseid ilma, et

äriühing oleks saadud laenu oma majandustegevuses kasutanud, tõendab teiste asjaoludega

koosmõjus, et kaebaja äriühingule laenu ei andnud vaid laenu andmist püüti üksnes näidata.

Kontsertide toimumist ei ole MTA tõesti kahtluse alla seadnud, kuid on selgitanud, et pole

teada, millistest vahenditest kontsertide eest tasumine toimus, sest HAT Media raamatu-

pidamine on puudulik ja ei ole kontrollitav.

3-18-723

7(13)

4) Kaebajal on kaasaaitamiskohustus. Seega, kui kaebaja leidis, et midagi on uurimata jäetud,

siis saanuks ta puuduolevad dokumendid ja selgitused laenude kohta ise esitada, kui pidas neid

vajalikeks. Põhjendamatu on MTA-le heita ette uurimiskohustuse rikkumist osas, milles

kaebaja ise pidanuks täitma kaasaaitamiskohustust. Kuivõrd kaebaja asus uusi tõendeid raha

päritolu kohta esitama vastutusmenetluses, tekitab see küsimuse, kas vastavad tõendid on

usaldusväärsed.

5) Kaebaja on selgitanud, et perioodil juuli-november 2013 sai HAT Media rahalisi vahendeid

vähem kui olid kulud ja seetõttu puudus ettevõttes käiberaha 50 097,27 eurot, mis tõendab laenu

andmise otstarbekust. MTA-le jääb arusaamatuks, kust on võetud kaebaja poolt märgitud

väljaminekute summa. MTA on ka vastutusotsuses põhjendanud, miks kaebaja pearaamat ja

raamatupidamine ei ole usaldusväärne ega kontrollitav. Seega ei pea MTA kaebaja poolt välja

toodud arvutusi usaldusväärseteks.

6) MTA ei nõustu kaebajaga ka selles, et intress on ebamõistlikult suur, kuivõrd kaebusest ei

nähtu põhjendusi, millel kaebaja väide tugineb. Seega on tegemist põhjendamatu väitega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et T.T. kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on

vastutusotsus õiguspärane osas, millega nõutakse kaebajalt HAT Media maksuvõla tasumist

summas 43 699,64 eurot, mis on tuvastatud MTA 12.11.2015 maksuotsusega. Samuti on

vastutusotsus õiguspärane selles, et kaebajalt tuleb sisse nõude põhimaksuvõlalt arvestatud

intress. Samas on maksuhaldur jätnud arvestamata, et T.T. juhatuse liikme volitused lõppesid

05.10.2015. Seega kuulub vastutusotsus tühistamisele osas, millega nõutakse kaebajalt HAT

Media intressivõla tasumist perioodi ees alates 06.10.2015. Kohus põhjendab enda järeldusi

alljärgnevalt.

9. Valdavas ulatuses kordab kaebus vastutusmenetluses kaebaja poolt esitatud seisukohti.

Vastavaid seisukohti on analüüsitud MTA 01.03.2018 vastutusotsuses. Kohus nõustub

nimetatud haldusakti põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies mahus käesolevas otsuses

korrata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana toob kohus esile alljärgneva.

10. Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja vastutab HAT Media juhatuse (endise) liikmena MKS

§ 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 alusel HAT Media maksuvõla eest.

Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus nr

3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised:

a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus);

b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud

maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus).

Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka

kuuluvad näiteks kolmandalt isikult nõutava maksuvõla olemasolu, samuti MKS § 96 lg-s 5

nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras

võlgnikult endalt).

11. Kaebajalt nõutakse sisse HAT Media maksuvõlga (põhivõlga), mille tasumiseks kohustati

äriühingut 12.11.2015 maksuotsusega. Vastav maksuotsus on jõustunud ja HAT Media

maksuvõlg sellega tuvastatud. Kaebaja on siiski esitanud vastutusmenetluses ja kaebuses

kohtule nimetatud maksuotsusele vastuväited, milline õigus kaebajal kohtupraktikast tulenevalt

ka on (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25).

3-18-723

8(13)

12. Esmalt on maksuhaldur tuginenud maksuotsuses sellele, et HAT Media on teinud kontrolli-

perioodil esinemistasude väljamakseid mitteresidentidele kokku summas 19 450 eurot, kuid ei

ole kooskõlas TuMS § 29 lg-ga 10, § 41 p-ga 9 ja § 43 lg 1 p-ga 2 nendelt väljamaksetelt kinni

pidanud ja deklareerinud tulumaksu 10% (s.o 1945 eurot). Kohtule esitatud materjalidest

nähtuvalt on HAT Media teinud maksuotsuses viidatud summas esinemistasude väljamakseid

mitteresidentidele (Leedu, Saksamaa ja Malta äriühingutele) / EL maksukohustuslastele. Sellele

ei ole kaebaja ka vastu vaielnud. Seega tuli HAT Medial lähtuvalt eelviidatud õigusnormidest

deklareerida ja tasuda nendelt väljamaksetelt tulumaksu. Kuna HAT Media ei ole nendelt

väljamaksetelt kinni pidanud ja deklareerinud tulumaksu, on maksuhaldur tuvastanud

põhjendatult HAT Media täitmata tulumaksukohustuse (maksuvõla).

Kaebaja etteheited seisnevad selles, et maksuhaldur ei ole juhtinud vastutusmenetluses tema

tähelepanu asjaolule, et esitada tuleks artistide residentsuse tõendid, ning kaebaja selgituste ja

tõenditega on jäetud arvestamata. Kohtu hinnangul on tegemist üldsõnaliste ja põhjendamata

väidetega, mis ei sea kahtluse alla MTA 23.10.2015 kontrollaktis ja 12.11.2015 maksuotsuses

tuvastatud asjaolusid ning maksuvõla õigsust seoses mitteresidentidele tehtud väljamaksetega.

Kaebaja kui endine HAT Media ainuke juhatuse liige oli nii kontrollimenetluses kui ka

vastutusmenetluses teadlik maksuhalduri seisukohast esinemistasude maksustamisel (artistide

residentsuse tõendite esitamisel kohaldatakse residendiriigiga sõlmitud maksulepingut).

Kaebaja teadlikkusele viitab ka asjaolu, et nii HAT Medial kui ka kaebajal on juba kohtueelsest

menetlusest olnud sama vandeadvokaadist esindaja. Kaebajal (HAT Medial) oli võimalus

esitada artistide residentsuse tõendid, ent seda pole tehtud. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka

kohtule.

Kaebaja ei ole ühtlasi vastutusotsuse projektile esitatud vastuväidetes, kaebuses ega ka

täiendavates seisukohtades selgitanud, milliste selgituste ja tõenditega ei ole maksuhaldur

arvestanud või mida on hinnanud valesti. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et maksuhaldur on

selles osas tuvastanud HAT Media maksuvõla õigesti.

13. Teiseks on maksuhaldur asunud maksuotsuses seisukohale, et kontrolliperioodil HAT

Media pangakontolt tehtud väljamakseid summas 58 162 eurot T.T.le tuleb pidada juhatuse

liikme tasu väljamakseteks, mitte laenu tagasimakseteks (MKS § 84). Seega tuleb nendelt

väljamaksetelt tasuda ka sotsiaalmaks (SMS § 2 lg 1 p 4, § 7 lg 1, § 9 lg 1 p 2 ja lg 4), tulumaks

(TuMS § 4 lg 1 p 1, § 13 lg 2, § 40 lg-d 1,4 ja 5, § 41 lg 1 p 1) ja kogumispensioni maks (KoPS

§ 7 lg 1 § 9 ja § 11 lg 1 p 4) (tööjõumaksud).

MKS §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on

vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osaliste poolt tehingule

antud moonutatud juriidilisest vormist (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus nr 3-3-1-23-09, p 12;

25.04.2011 otsus nr 3-3-1-15-11, p 12; 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-79-11, p-d 18-19). MKS § 84

kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu

ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist.

Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas T.T. ja HAT Media vaheline väidetav 07.07.2013

laenutehing vastab selle tegelikule sisule ning kas selle tehingu näitamise eesmärgiks oli vältida

maksude tasumist.

13.1. Vaidlust pole selles, et laenusuhte tõendamiseks on HAT Media maksumenetluse käigus

esitanud kassa sissetulekuorderid (20.06.2014 esitatud order nr 801 ja 13.02.2015 esitatud order

nr 752), mis kajastavad väidetavat laenu, ning 07.07.2013 laenulepingu3, mille p 2.1.1. kohaselt

1 MTA vastuse lisa nr 102

2 MTA vastuse lisa nr 104

3 MTA vastuse lisa nr 94

3-18-723

9(13)

andis T.T. Worex Media Group OÜ-le (HAT Media endine nimi) laenu summas 57 862 eurot.

Kontrollaktist nähtub, et maksuhaldur ei ole jätnud eelviidatud tõendeid tähelepanuta, vaid on

leidnud, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Ka olukorras, kus tehingu toimumise

kohta on maksuhaldurile esitatud kirjalikud dokumendid, on võimalik seada tehingu toimumine

kahtluse alla. Praegusel juhul ongi maksuhaldur leidnud, et olenemata maksuhaldurile esitatud

laenulepingust ja kassa sissetulekorderitest viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud

kogumis sellele, et 07.07.2013 laenutehingut reaalselt ei toimunud. See, et kaebaja ei nõustu

maksuhalduri põhjendustega / tõenditest tehtud järeldustega, ei anna alust väiteks, et

maksuhaldur on jätnud kaebaja esitatud tõendid hindamata.

13.2. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta luges kaebaja esitatud dokumendid /

raamatupidamise ebausaldusväärseks. HAT Media on maksuhaldurile 20.06.2014 esitanud

laenu saamist kajastava kassa sissetulekuorderi nr 80, mis on seostatud pearaamatu konto nr-ga

760, samas maksuhaldurile 03.03.2014 esitatud pearaamatus4 vastav konto puudus. Kui HAT

Media esindaja ei osanud 21.05.2014 suuliste seletuste andmisel5 maksuhaldurile täpselt

selgitada, miks pearaamatus kontot nr 760 ei ole, siis 20.06.2014 kirjalikes selgitustes6 väitis ta,

et laen oli pearaamatus kajastatud kontol nr 710 ja nüüd on see kontol nr 760. Hiljem, s.o

13.02.2015 esitas HAT Media maksuhaldurile pearaamatu7, kus kajastus konto nr 760, ning

laenu kajastuva sissetulekuorderi8, mis aga seekord kandis nr-t 75. Eeltoodust nähtuvalt ei

iseloomusta HAT Media raamatupidamist mõni üksik viga (näiteks see, et HAT Media esindaja

märkis ekslikult laenu kajastavale kassa sissetulekuorderile nr 710 asemel 760), mis võis

inimlikust eksimusest või kogenematusest tekkida, vaid süsteemsed vastuolud. Ka asjaolu, et

HAT Media läks 2014. a üle raamatupidamisprogrammile, mistõttu tekkis väidetavalt segadus

orderite numeratsioonis, ei kõrvalda maksuhalduri põhjendatud kahtlust, võttes arvesse muid

kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodud asjaolusid.

Lisaks, HAT Media esindaja on väidetavalt veel eksinud sellega, et on HAT Media

pangakontolt T.T. pangakontole tehtud 300 euro suuruse ülekande (21.09.2013 maksekorraldus

nr 6723) selgituseks märkinud „lepinguline maks“, kuigi tegelikult oli see ülekanne ärilisteks

vajadusteks. Ka see eksimus teiste eksimuste kõrval toetab kohtu arvates maksuhalduri

põhjendatud kahtlust laenusuhte puudumise kohta. HAT Media esindaja tehtud eksimusi ei

õigusta see, et T.T. puhul ei ole väidetavalt tegemist professionaalse raamatupidajaga.

13.3. Oluline on ka eraldi välja tuua, et T.T. on andnud vastuolulisi / erinevaid selgitusi nii

laenu tagastamise kui ka laenuks saadud rahaliste vahendite kohta.

T.T. teatas 21.05.2014 suuliste selgituste9 andmisel maksuhaldurile, et äriühingul on olemas

veel laenujääk, kuid kuu aega hiljem, 20.06.2014 andis kirjalikku teavet10, mille järgi on 2013.

a detsembri jooksul laen tagastatud. Kohtu hinnangul on väheusutav, et T.T. (HAT Media

endine seaduslik esindaja ja raamatupidamist korraldav isik), kes on väidetavalt äriühingu nimel

võtnud laenu ja samal ajal on olnud ka laenu andjaks, ei teadnud ca 5 kuud hiljem, kas äriühing

on laenu tagastanud või mitte / kas ta on saanud äriühingule laenatud raha tagasi.

Samuti on T.T. viidanud erinevatele allikatele, kust ta on saanud rahalisi vahendeid HAT

Mediale laenu andmiseks. Nimelt andis T.T. 30.09.2014 maksuhaldurile suulist teavet11, et

põhiallikas, kust tema rahalised vahendid on tulnud, on tema vanemad (sealjuures on T.T.

4 MTA vastuse lisa nr 58

5 MTA vastuse lisa nr 145

6 MTA vastuse lisa nr 147

7 MTA vastuse lisad nr 52-57

8 MTA vastuse lisa nr 104

9 MTA vastuse lisa nr 145

10 MTA vastuse lisa nr 147

11 MTA vastuse lisa nr 122

3-18-723

10(13)

viidanud nii sellele, et vanemad on talle raha andnud, kui ka sellele, et vanemad on talle raha

laenanud). 10.11.201412 on T.T. maksuhaldurile teatanud, et tema rahaallikaks laenu andmisel

on olnud ka krediidiasutuselt (ainsuses) võetud laen. Kohus leiab sarnaselt maksuhaldurile, et

kui T.T. oleks tõesti andnud laenu krediidiasutuselt laenatud rahast, oleks T.T. sellekohast

teavet andnud juba siis, kui maksuhaldur esimest korda küsis teavet laenuks saadud rahaliste

vahendite kohta (s.o 30.09.2014). Kontrollaktist nähtuvalt13 on maksumenetluses

maksuhaldurile esitatud 04.11.2004 laenuleping AS-iga Eesti Ühispank, 05.08.2005

laenuleping AS-iga Sampo Pank ning 15.08.2006 ja 19.01.2007 laenulepingud AS-iga

Krediidipank14, mille otstarbeks laenulepingute järgi on olnud kinnisvara ostmine ja

renoveerimine ning eelmiste laenude refinantseerimine. Kohtu hinnangul tuleb ka siin nõustuda

maksuhalduriga, et väheusutavaks tuleb pidada seda, et T.T. kasutas neid laene

mittesihtotstarbeliselt ja isegi kui see ka nii oli, ei tõenda 2004-2007. a võetud laenud rahaliste

vahendite olemasolu 2013. a juulis, kui T.T. andis väidetavalt laenu enda juhitavale äriühingule.

Kohus lisab, et põhjendamatu on kaebaja etteheide maksuhalduri uurimiskohustuste

rikkumisele seoses sellega, et vastustaja ei hakanud raha saamise allikaid maksumenetluses

täpsustama. Kohus selgitab, et maksumenetluses on maksukohustuslasel ka kaasaaitamis-

kohustus (MKS § 56 lg 1) ning see eeldab maksukohustuslaselt teatavat aktiivsust. See

tähendab, et kui maksuhaldur on küsinud laenuks saadud rahaliste vahendite päritolu kohta, siis

ilmselgelt tuleks äriühingu juhatuse liikmel/laenu andjal teatada koheselt maksuhaldurile kõik

peamised raha päritolu allikad, kust laen on saadud.

Vastutusmenetluses on T.T. esitanud maksuhaldurile lisaks 11.06.2013 sõlmitud laenulepingu

OÜ-ga Placet Group summas 20 000 eurot15 ning 12.08.2013 notariaalse kinnistu

müügilepingu16 ja M. B. kinnituse, et ta tasus 12.08.2013 lepingu esemeks oleva kinnistu eest

T.T.le 2013. a juunis sularahas ettemaksu 35 000 eurot17. Seega on T.T. vastutusmenetluses

esitanud maksuhaldurile juba kolmanda versiooni väidetavalt laenuks antud raha päritolu kohta.

Kui algselt sai T.T. väidetavalt põhilise osa äriühingule laenuks antud raha oma vanematelt,

seejärel krediidiasutustelt (AS-ilt Eesti Ühispank, AS-ilt Sampo Pank ja AS-ilt Krediidipank)

siis vastutusmenetluses soovis T. T. näidata, et sai suure osa rahast OÜ-lt Placet Group ja

kinnistu müügist. Asjaolu, et T.T. annab ajas erinevaid ja ka vastuolulisi selgitusi laenuks

saadud raha kohta ning esitab tõendeid valikuliselt (OÜ-ga Placet Group sõlmitud laenuleping

esitati alles vastutusmenetluses), muudab kohtu hinnangul T.T. väited ebausaldusväärseks.

Lisaks näitab asjaolu, et isik on pidanud aastate jooksul korduvalt laene võtma, kohtu hinnangul

tema üldist rahalist võimekust ning toetab pigem maksuhalduri järeldust rahaliste vahendite

puudumise kohta. Ka maksuhalduri poolt teostatud T.T. pangakontode analüüs kontrollperioodi

kohta18 kinnitab, et T.T.l oli oma igapäeva kulude katmiseks vaja täiendavaid sissetulekuid.

13.4. Lisaks eelnevale ei ole ka laenutehingu vajaduse kohta antud selgitused olnud

järjekindlad ning need on tõendamata. T.T. on 30.09.2014 maksuhaldurile suuliste selgituste19

andmisel teatanud, et laenu anti äriühingu jooksvaks tegevuseks. Samas tuvastas maksuhaldur,

et väidetavast laenust finantseeritavaid väljamakseid on tehtud alles alates 2013. a oktoobrist.

Vastutusmenetluses on kaebaja 16.02.2018 täpsustanud20, et äriühing on laenust tasunud

erinevate kontsertide korraldamiskulud. Kohtule esitatud kaebuses täpsustab kaebaja veelgi, et

12 MTA vastuse lisa nr 179

13 kontrollakti lk 6

14 MTA vastuse lisa nr 117

15 MTA vastuse lisa nr 169

16 MTA vastuse lisa nr 172

17 MTA vastuse lisa nr 173

18 vastutusotsuse lk 10

19 MTA vastuse lisa nr 122

20 MTA vastuse lisa nr 178

3-18-723

11(13)

tegelikult sooviti laenu kasutada „tähtesineja“ kontserdi tasumiseks ning kuna selle eest nõuti

ettemaksu, siis selle ettemaksu tasumiseks võeti laen, kuid kuna selle tähtesineja kontserdi osas

tulemust ei tulnud, siis kasutati laenu teiste kontsertide (s.o vastutusmenetluses / kaebuses välja

toodud kontsertide) korraldamiskulude katteks. Kohtu arvates on tähelepanuväärne, et algselt

on kaebaja hoidunud täpsemate selgituste andmisest ning hilisemas menetluses on kaebaja

hakanud andma palju üksikasjalikumaid selgitusi, sealjuures esitamata tõendeid oma väidete

kinnituseks. Kui laenu võeti tõepoolest ühe konkreetse kontserdi toimumise eesmärgil, siis jääb

mõistetamatuks, miks jättis kaebaja sellele algselt viitamata. Kokkuvõttes see, et kaebaja on nii

maksu-, vastutus- ja kohtumenetluse käigus andnud aina täpsemaid selgitusi sündmuste kohta,

sh varasemast erinevalt, annab kohtu hinnangul aluse kahelda kaebaja selgituste

usaldusvääruses ning pigem on see iseloomulik olukorrale, kus isik püüab midagi maksuhalduri

eest varjata ja tagantjärele sobivaid selgitusi leida.

13.5. Eeltoodud põhjustel on maksuhaldur nii maksuotsuses kui ka vaidlusaluses vastutus-

otsuses asunud põhjendatult seisukohale, et tegelikku laenusuhet HAT Media ja T.T. vahel ei

olnud ning 07.07.2013 laenuleping ja kanded raamatupidamises vormistati vaid HAT Media

pangakontolt T.T. pangakontole tehtud ülekannete õigustamiseks ja isikliku tulu saamise

varjamiseks.

13.6. Vastutusotsuses on põhjendatud, miks käsitleb maksuhaldur laenu tagasimakseid / HAT

Media pangakontolt tehtud väljamakseid juhatuse liikme tasuna, mitte dividendidena ega

T.T. töötasuna21. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega hakka neid siinkohal

kordama. Ka kaebaja ei ole selles osas maksuhalduri seisukohale vastu vaielnud. Samuti on

kohus praegusel juhul eelnevalt tuvastanud ning sealjuures nõustunud maksuhalduri

järeldusega, et T.T. ja HAT Media vahel 07.07.2013 laenutehingut reaalselt ei toimunud ning

selle tehingu näitamise eesmärgiks sai olla vaid äriühingust tulu saamine makse tasumata. Seega

oli HAT Media pangakontolt tehtud väljamaksete eesmärgiks maksueelise saamine ning kohtu

arvates on see maksueelis tööjõumaksude osas ilmne (juhatuse liikme tasult tuleb arvestada kõik

maksud kui töötasudelt, v.a töötuskindlustusmakse vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2

p-le 3).

14. Kaebaja oli äriühingu ainus juhatuse liige ning seega oli ta ainuisikuliselt vastutav kõigi

juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse täitmise eest (MKS § 8 lg 1).

Olukorras, kus äriühingul on vaid üks seaduslik esindaja, on äriühingu ja seadusliku esindaja

süü väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (vt Riigikohtu 12.12.2012

otsuse nr 3-3-1-23-12 p 15). Maksuhaldur on vastutusotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud

kaebaja tegevuses tahtluse olemasolu ning põhjendatult leidnud, et kaebaja on tahtlikult

korraldanud äriühingu majandustegevuse nii, et jätnud mitteresidentidele tehtud esinemistasude

väljamaksetelt kinni pidamata ja deklareerimata tulumaksu ning hoidunud endale tehtud

väljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksukohustuste täitmisest. Vastutusotsuses kirjeldatud

asjaolude ning kogutud tõendite pinnalt on usutav, et kaebaja tegutses mitteresidentidele tehtud

väljamaksete deklareerimata jätmisel kui ka HAT Media pangakontolt väljamakseid enda

pangakontole tehes tahtlikult ning oli teadlik tasumata jäävatest maksukohustustest. Maksudest

kõrvalehoidmine eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla vaid tahtlik.

Kaebaja kohustuste rikkumise ja maksukohustuse tekkimise vahel esineb ka otsene põhjuslik

seos. Kui kaebaja oleks deklareerinud ja tasunud mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt

tulumaksu ning deklareerinud ja tasunud juhatuse liikme tasult makse vastavalt seaduses

sätestatule, siis ei oleks tekkinud HAT Media 12.11.2015 maksuotsusega määratud

maksukohustust. Samuti ei oleks sellisel juhul tekkinud intressivõlga.

21 vastutusotsuse lk 6

3-18-723

12(13)

Kuna kaebaja süü vormiks on tahtlus, kohaldus maksu määramisele MKS § 98 lg 1 ls-s 2

sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg ning seega ei ole vastutusotsuse tegemine aegunud. Samuti

on kohtu hinnangul täidetud muud formaalsed eeldused T.T. kui HAT Media endise juhatuse

liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga HAT Medialt

sisse nõuda, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud (MKS § 96 lg 5).

Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS §

114).

15. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt mh äriühingu põhimaksuvõlalt (43 699,64 eurot)

arvestatud intressi tasumist kokku summas 37 875,73 eurot, mis on arvestatud ajavahemiku

13.08.2013-10.11.2017, s.o 1521 päeva eest (MTA 16.03.2017 intressinõue ja 10.11.2017

intressinõue). Intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb MKS § 115 lg-st 1 ning

intressimäär 0,06% päevas on sätestatud MKS § 117 lg-s 1. MTA 16.03.2017 ja 10.11.2017

intressinõuetes on õiguslike alustena eelviidatud sätetele viidatud ning selgitatud, et

intressinõuete esitamise tingis maksusummade õigeaegne tasumata jätmine ning kohustuse

arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi täitmata jätmine.

Intressinõuete lisaks olevates tabelites sisalduvad andmed viivitatud päevade arvu,

intressimäära ja intressi summa kohta.

Maksuvõlalt arvestatud intress on oma olemusest tulenevalt seotud põhivõlaga ning kuna

eelnevalt leidis kohus, et kaebaja on oma süülise tegevusega tekitanud HAT Mediale

maksuvõla, siis tuleb ka intressivõlg lugeda kaebaja tahtliku tegevuse tulemiks. Samas tuleb

pöörata tähelepanu asjaolule, et kaebaja oli äriühingu juhatuse liige perioodil 05.11.1997-

05.10.2015. Kohtupraktikas on leitud, et juhatuse liige saab vastutada vaid maksuvõla (sh

intressi) eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal (vt Tallinna Halduskohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu lahendeid asjas nr 3-17-126). Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur

vääralt arvestanud vastutusotsuses märgitud intressid. Võttes aluseks, et kaebaja juhatuse liikme

volitused lõppesid 05.10.2015, puudub alus nõuda kaebajalt HAT Media intressivõla tasumist

perioodi 06.10.2015-10.11.2017 eest, s.o 737 päeva eest summas 19 323,98 eurot [= (43 699,64

x 0.06%) x 737].

16. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebajale tehtud vastutusotsus tuleb tühistada osaliselt.

Kohus tühistab vastutusotsuse intressidega seonduvalt osas, millega nõutakse kaebajalt HAT

Media intressivõla tasumist perioodi eest alates 06.10.2015. Ülejäänud osas jääb kaebus

rahuldamata.

17. Kaebaja esitas 11.02.2019 kohtule täiendava seisukoha koos tõenditega (M. B. 19.06.2017

venekeelne kiri koos selle tõlkega; 12.08.2013 sõlmitud kinnistu müügileping, asjaõigusleping

ja kinnistamisavaldus; T.T. pangakonto väljavõtted perioodidel 05.08.2005-31.12.2005,

05.11.2004-31.12.2005 ja 11.06.2013-07.07.2013).

Kohus võimaldas 14.01.2019 määrusega HKMS § 132 lg 1 alusel esitada menetlusosalistel

täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 28.01.2019 ning vastuväiteid selleks ajaks

esitatule kuni 11.02.2019. Vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud, kuid esitas oma

vastuväited 11.02.2019. Seega ei rakendunud kaebaja jaoks teine määratud tähtaeg, s.o

11.02.2019 ning sellest tulenevalt ei ole kaebaja oma 11.02.2019 esitatud seisukohta koos

tõenditega esitanud tähtaegselt. Samas leiab kohus, et vastav asjaolu ei ole põhjustanud

menetluse viibimist.

Kaebaja 11.02.2019 seisukohad kordavad põhiolemuses kaebaja varasemaid seisukohti. Samuti

on varasemalt kohtule esitatud M. B. 19.06.2017 kiri koos tõlkega ning 12.08.2013 kinnistu

müügi- ja asjaõigusleping. Kohus on nende tõenditega asja lahendamisel arvestanud. Kaebaja

täiendavad pangakonto väljavõtted ei oma kohtu hinnangul vaidluse lahendamise seisukohast

määravat tähtsust. Esiteks ei saa kohtu arvates 2005. a kaebaja pangakonto seisuga tõendada

3-18-723

13(13)

07.07.2013 laenu andmist HAT Mediale. Samuti ei ole kohus kahtluse alla seadnud asjaolu, et

kaebaja sõlmis 11.06.2013 laenulepingu OÜ-ga Placet Group summas 20 000 eurot. Seega

asjaolu, et kaebaja esitatud pangakonto väljavõttelt perioodi 11.06.2013-07.07.2013 kohta

nähtub eelmainitud laenusumma kandmine kaebaja pangakontole ning suures osas selle summa

väljavõtmine pangakontolt, ei muuda kohtu eelnevalt väljendatud seisukohti laenutehingu

toimumise usutavuse kohta.

18. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 7950 eurot, sh esindajatasu 7200 eurot

ja riigilõiv 750 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Vastustaja vaidles menetluskuludele vastu, leides, et esindajatasu vajalikuks ja põhjendatuks

suuruseks oleks 2000 eurot. Vastustaja selgitas, et kaebuse koostamisele ja vastutusotsusega

tutvumisele kulutatud aeg (12,5 tundi) on ülepaisutatud arvestades, et kaebaja on kaebuses

valdavalt korranud eriarvamuses ja vastutusmenetluses esitatut. Samamoodi on ülepaisutatud

MTA vastusega tutvumisele kulunud aeg (9,5 tundi), arvestades, et MTA vastus oli kokku 3

lehekülge ja valdavalt viiteline. Lisaks on vastustaja hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse

koostamisega ja sellega seotud kulude vastustajalt välja mõistmine põhjendamatu, kuna

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja sellele koostatud määruskaebus jäeti rahuldamata.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja esindaja välja toodud ajakulu seoses kaebuse

koostamisega (12,5 tundi) ja MTA vastusega tutvumisega (9,5 tundi) ei saa pidada

põhjendatuks. Seda eelkõige põhjusel, et kaebaja esindaja on olnud kaebaja esindajaks juba

alates maksumenetlusest ning seega oli kaebaja volitatud esindaja sisuliselt kursis maksu- ja

vastutusmenetluse materjalidega. Esialgse õiguskaitse taotlemise kulu tuleb pidada kaebusega

seotuks sõltumata sellest, kas taotlus rahuldatakse. Arvestades eeltoodud asjaoludega, samuti

käesoleva asja keerukust ja mahtu, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks esindajatasu

suuruseks 4500 eurot (HKMS § 109 lg 1). Seega on kaebaja vajalikuks ja põhjendatuks

menetluskuluks koos riigilõivuga kokku 5250 eurot.

Kohus rahuldab kaebuse ca 24% ulatuses, seega on põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja viimase menetluskulu summas (5250 * 24% =) 1260 eurot (HKMS § 108 lg 2).

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

OSALISELT TÜHISTATUD TRK 21.10.2019 KOHTUOTSUSEGA