3-18-1658/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2019 Haldusasja number 3-18-1658 Haldusasi

R. L kaebus Viru Vangla 8. augusti 2018 vastusele nr 6- 10/27916-2

RESOLUTSIOON

Tagastada R. L kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. R. L esitas 21. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 8. augusti 2018 vastusele. Kaebaja soovib enda õiguste kaitset. Kaebaja hinnangul on vangla tema suhtes rikkunud EIÕK artikleid. Vangla ei ole midagi ette võtnud kaebaja taasühiskonnastamiseks, vaid pigem takistanud taaslõimumise võimalust ühiskonda. Kaebaja osundab, et on esitanud 15. ja 16. augustil vanglale vaide. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtu hinnangul on tegemist puudustega kaebusega, st pole esitatud konkreetset nõuet halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 kohaselt. Kohus ei pea otstarbekaks jätta kohtule esitatud kaebus käiguta ja seda alljärgneval põhjendusel.

Viru Vangla 8. augusti 2018 vastuse nr 6-10/27916-2 näol on tegemist toiminguga, mistõttu ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust. Vangla vastusel puudub haldusaktile omane regulatiivsus ning seepärast on eelnimetatu puhul tegemist toiminguga. Toimingu peale saab esitada õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.

3. Halduskohus märgib, et isiku õigust esitada tuvastamiskaebust on seadusega piiratud. Tuvastamisnõude esitamisel tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kaebaja ei ole selgitanud, mis eesmärgil ta kaebuse on esitanud ning miks ta leiab, et see on tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus ei peaks ka antud juhul vajalikuks kaebaja eesmärgi väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta. Kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

4. Isik saab kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). See tähendab, et kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Isikul peab olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse õiguse riivega.

5. Kaebuse materjalidest nähtub, et Viru Vangla käsitles kaebaja 15. juuli 2018 pöördumist selgitustaotlusena ning vastas sellele tähtaegselt (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 2, § 6). Vangla selgitas, et kinnipeetavate sotsiaalhoolekande, ehk taasühiskonnastamisega tegeleb väiksemal või suuremal määral kogu vangla. Konkreetset juhendajat ja abistajat sotsiaaltöötaja näol ei ole võimalik määrata. Vastavalt probleemi olemusele aitavad kinnipeetavaid enda pädevuse piires sotsiaalhoolekandega tegelevad erinevad spetsialistid. Eraldiseisvat kriminaalhooldusametnikku just kaebajale ei määrata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, millist tema õigust vangla on rikkunud või miks ta ei nõustu vangla vastusega.

Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul vangla vastuse sisuga, ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda temale meelepärase sisuga vastust. Kaebaja õigusi rikuks see, kui vangla oleks jätnud pöördumisele vastamata või ei oleks seda teinud tähtaegselt. Antud juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaitsta kaebaja õigusi. Vaidlusaluse vastuse tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et kaebaja saaks tulevikus enda esitatud pöördumistele temale sobiva sisuga vastuse.

Kuigi kaebaja märgib, et esitas vanglale antud asjas kaks vaiet (s.o 15. augustil ja 16. augustil), nähtub vangla vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud dokumentidest, et esitatud pöördumised olid taotlused ja selgitustaotlused, millele vangla vastas.

6. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevaks ajaks on kaebaja Viru Vanglast vabanenud, mistõttu ei esine vajadust suunata kaebajat kohustamisnõude esitamisele (kohustada vanglat määrama kaebajale isiklik juhendaja või abistaja). Kohus märgib, et kui kaebaja leiab, et vangla rikkus tema õigusi, on tal õigus esitada kahju hüvitamise kaebus.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks sel põhjusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)