1-18-6398/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-6398

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-6398 (17231602534)

Kohtukoosseis

kohtunik Elina Elkind

Sekretär

Berit Paluoja

Tõlk

Ingrid Oja

Kriminaalasi

Sergei Barankovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Sergei Barankov (isikukood: 37410160255; elukoht:

xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel:

vene keel; töökoht: OÜ Xxxx, xxxx; kehtivaid

kriminaalkaristusi 1, Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016.

a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

vangistusega

kuud,

mis

jäeti

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui

isik ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku

kuritegu

(24.10.2016–23.10.2018);

ärakandmata karistus 9 kuud 28 päeva; kahtlustatavana

kinni peetud 18.11.2017–20.11.2017, s.o 3 päeva; tõkend

elukohast lahkumise keeld alates 20.11.2017

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras)

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia

Lebed

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Sergei Barankov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus viis kuud.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016. aasta

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheksa kuu kahekümne

kaheksa päeva võrra. Mõista liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kakskümmend

kaheksa päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kohtueelses menetluses

kahtlustatavana kinnipidamise aeg kolm päeva, s.o 18.-20. november 2017.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on üks aasta kaks kuud kakskümmend viis

päeva vangistust.

4. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga,

arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o

445 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 24 kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel allutada Sergei Barankov üldkasuliku töö tegemise ajal

KarS § 75 järgi käitumiskontrollile. Sergei Barankovile mõistetud karistust ei pöörata

täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud

alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks;

5)

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Rahuldada R K tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 5 alusel Sergei Barankovilt kannatanu R K kasuks välja 104 eurot 80 senti

varalise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta R K arveldusarvele AS Xxxx

xxxx, märkides makse tegemisel selgituse „Sergei Barankov, kriminaalasi 1-18-6398,

tsiviilhagi hüvitamine“.

7. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et Sergei Barankov peab hüvitama kannatanu R

Kle tekitatud kahju hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Käitumiskontrolli tingimuse seadmine ei mõjuta võimalikku täitemenetlust tsiviilhagi

puudutavas osas.

8. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

9. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei

Barankovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 168 eurot ja kohtumenetluses 510 eurot ning teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1488 eurot.

11. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 124 eurot.

12. Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99919700009539 ja selgitus „Sergei Barankov, kriminaalasi 1-18-6398, menetluskulud

ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

13. DVD turvakaamera salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

14. Kohtuotsus edastada Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ( Tartu

mnt 85, Tallinn Tel: 612 7758. E-post: harjukrho.info@just.ee).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Sergei Barankovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu

24.10.2016 otsusega nr 1-16-6691 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel, taas 18.11.2017 kell 22.15

võttis xxxx asuvas xxxx riidehoiust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K Ple

kuuluva kasuka maksumusega 610,41 eurot ning R Kle kuuluvad halli värvi suusamütsi

väärtusega 10 eurot ja tumesinist värvi nahktagi väärtusega 110 eurot, mille taskus olid R K

nimele välja antud sõiduki registreerimistunnistus ning 3 koduvõtit koguväärtusega 20 eurot.

Seega Sergei Barankov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4

järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Menetluse käik

2. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 14. augustil 2018 süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt S. Barankovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohus

andis süüdistatava 12. novembri 2018. a määrusega üldmenetluses kohtu alla.

3. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 15. jaanuaril, 22. jaanuaril ja 28. jaanuaril 2019.

Süüdistatav end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, leides, et tegemist ei olnud

vargusega, kuid nõustudes siiski sellega, et ta tekitas oma teoga kannatanule R. Kle varalist

kahju.

4. Prokurör taotles tunnistada S. Barankov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda

vangistusega 6 kuud, mõista isikule liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi ning asendada mõistetud

vangistus üldkasuliku tööga, allutades isik käitumiskontrollile ja kohustades teda hüvitama

kannatanule tekitatud kahju. Kannatanu R K esitatud tsiviilhagi varalise kahju osas on

põhjendatud ning süüdistatavalt tuleb seega kannatanu kasuks välja mõista 104 eurot 80 senti.

5. Kaitsja taotles isiku õigeksmõistmist, asudes seisukohale, et S. Barankovi teos puudub

subjektiivne koosseis. Süüdistatava joobeseisundist tingitult ei mõistnud isik oma teo tähendust.

Juhul, kui kohus mõistab siiski isiku süüdi, palub kaitsja karistada süüdistatavat rahalise

karistusega, kuid süüdistatav on nõus ka üldkasuliku töö kohaldamisega. Samuti taotleb kaitsja

ajatada nii rahalise karistuse kui ka menetluskulude tasumise tähtaega ja võimaldada nende

tasumist ühe aasta jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Sergei Barankovile süüdistuse kohaselt etteheidetav tegu on leidnud

tõendamist kohtumenetluses vahetult uuritud tõenditega ja põhistab seda järgmiselt.

6.1. Kohtuistungil uuritud videosalvestise kui asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 21-34) on

tõendatud, et 18. novembril 2017 kell 22.14 – 22.20 viibis S. Barankov xxxx asuva xxxx

riidehoius, lahkudes sealt kell 22.20. Kohtuistungil vaadeldud salvestiselt (asitõendi

vaatlusprotokolli lisa DVD-l) nähtub, et süüdistatav viibib riidehoius ja sobrab sinna jäetud

jopedes ja jalatsikotis, otsides midagi. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdistatava tegevuse

iseloomu ja eesmärki seejuures ilmekalt tõsiasi, et nähes riidehoidu sisenemas teist isikut

(salvestise aja järgi kell 22.15.41) lõpetab S. Barankov järsult otsingud ja istub aknalauale,

jätkates siiski oma tegevust pärast seda, kui teine inimene teda enam eelduslikult ei näe. Kohtu

arvates kinnitab eelmärgitu tõsiasja, et süüdistatava tegevuse eesmärk oli võõraste jopede või

mantlite taskutest mõne sobiva asja või ka sobiva riideeseme otsimine endale pidamiseks.

Samuti nähtub videosalvestiselt, et vahetult enne riidehoiust lahkumist (salvestise aja järgi kell

22.19) on S. Barankovil käes jope, mis vastab kannatanu R. K nahkjope kirjeldusele vastavalt

kannatanu kohtuistungil antud ütlustele – tumedat, võimalik, et tumesinist värvi meeste

nahkjope. Samuti viskab süüdistatav aknalaualt maha teise musta jope või mantli, võttes

seejärel samalt aknalaualt eseme, mis vastab kannatanu K P kasuka kirjeldusele nii kasuka kui

asitõendi vaatlusprotokollist (tl 35-37) kui ka kannatanu kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt

– tumehalli värvi naise kasukas. Kannatanu K. P selgitas oma ütlustes, et tema kasukas ei olnud

riidehoius nähtaval kohal, vaid oli mähitud tema mehele kuuluva mantli sisse. Seetõttu ei

saanud selle eseme leidmine olla süüdistatava poolt juhuslik, vaid eeldas S. Barankovi sihilikku

tegevust kaasavõtmiseks sobiva eseme otsimisel. Seejärel lahkub süüdistatav riidehoiust,

hoides kaenla all riideesemeid ja käes mitu kingapaari. Kuigi on näha, et S. Barankovil on

mõningad koordinatsioonihäired, jätab süüdistatava tegevus seejuures eesmärgistatud

käitumise muljet ega ole käsitatav joobes inimese juhuslike liigutustena. Kohtu hinnangul

tõendab videosalvestisel jäädvustatu, et süüdistatav võttis tahtlikult ära teistele isikutele

kuuluvaid esemeid, s.o K. Ple kuuluva kasuka ja R. Kle kuuluva nahktagi, ning lisaks ka R. K

mütsi, dokumendid ning võtmed, võõraste asjade omastamise eesmärgil.

6.2. Teo toimepanemist tõendavad ka kannatanu R. K ja K. P ütlused, kes kirjeldavad neile

kuuluvaid riietusesemeid (üleriideid), mis olid jäetud xxxx toimunud peole tulles riidehoidu.

Kannatanu R. K ütluste kohaselt oli tal seljas tumesinine nahktagi, mille taskus oli auto

registreerimistunnistus ja võtmed ning peole minnes jättis ta selle riidehoidu. Kui ta soovis

lahkuda, ei olnud jopet enam alles, kuid talle helistati politseist ja selgus, et jope oli süüdistatava

käes. Kannatanu K. P selgitas, et klubisse tulles oli tal seljas tumehall naiste kasukas, mida ta

riidehoidu tagasi pöördudes enam üles ei leidnud.

6.3. Samuti tõendavad S. Barankovi tegu politseiametnikust tunnistaja T. T ütlused

kohtuistungil, mille kohaselt kannatanutelt kadunud esemed avastati süüdistatava valdusest

18. novembril 2017 kell 23.40, kui politseipatrull pidas isiku kinni aadressil xxxx.

Kinnipidamise põhjuseks oli isiku ebakindel liikumine ja tema käes olev hunnik asju, mis äratas

politsei tähelepanu. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka S. Barankovi ja tema asjade

läbivaatuse protokoll, mille kohaselt oli süüdistataval kinnipidamisel muu hulgas musta värvi

kasukas „Giglio“, mis võeti hoiule (tl 46). Kannatanu R. K ütlustest nähtub, et jope tagastati

talle pärast S. Barankovi kinnipidamist. Kinnipeetud isiku identiteeti tõendab omakorda

S. Barankovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (tl 69-76).

6.4. Kohtu hinnangul ei lükka tuvastatud asjaolusid ümber ka süüdistatava enda ütlused, mille

kohaselt isik möönab, et viibis töökaaslastega peol xxxx ja tunnistab, et süüdistuses nimetatud

esemed olid kinnipidamisel tema käes, kuid eitab nende tahtlikku võtmist klubi riidehoiust.

Nimelt väidab süüdistatav, et tarbis peole tulles hulganisti alkoholi ega mäleta midagi

toimunust enne seda, kui ta avastas võõraid esemeid enda käes, olles juba xxxx puiesteel. Sel

hetkel otsustas ta minna oma venna juurde, kes oleks teda klubisse tagasi viinud, sest

tagasipöördumine klubisse jalgsi olnuks liiga keeruline ja helistamine ei olnud võimalik, kuna

telefoniaku sai tühjaks. Süüdistatava ütluste kohaselt ei soovinud ta esemeid endale pidada.

6.5. Kohus leiab, et isegi kui pidada usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selles osas, et ta ei

mäleta asjade äravõtmist ja selle eesmärki, ei muuda see iseenesest teole antavat õiguslikku

hinnangut. Ka juhul kui S. Barankovil puudub praegusel ajal mälestus toimunust ja enda

tegevuse tagamaadest, ei mõjuta see kuidagi tema tahtluse olemasolu teo toimepanemise ajal.

Kohtu hinnangul on eeskätt videosalvestiselt nähtuvaga tõendatud, et teo toimepanemise ajal,

s.o asjade väljaviimisel klubist, oli isiku tegevus sihipärane ega saanud olla põhjendatav millegi

muuga, kui võõraste asjade äravõtmise ja endale pidamise sooviga, mida kinnitab ka tõsiasi, et

hiljem ilmselgelt võõraste asjade avastamisel enda käest ei otsinud süüdistatav reaalseid

võimalusi esemete tagastamiseks. Kohus leiab siiski, et juhul, kui süüdistatav ka tegelikult

avastanuks tänaval enda jaoks ootamatult võõraste esemete valdamist, siis olles teadlik enda

varasemast karistatusest, otsinuks ta aktiivselt võimalusi esemete tagastamiseks, vajadusel ka

jalgsi klubisse tagasi pöördudes, otsides abi politseilt või teistelt inimestelt. Tunnistaja T. Ti

ütluste kohaselt ei selgitanud aga S. Barankov ka kinnipidamisel tema käes olnud esemete

päritolu, mainides vaid, et oli eelnevalt firmapeol. Seega mäletas süüdistatav vähemalt oma

eelnevat viibimiskohta. Seda, et süüdistatav ei selgitanud asjade päritolu, kinnitavad ka

kannatanu R. K ütlused, mille kohaselt politsei helistas talle ja küsis, kus tema auto on, mis oli

ilmselgelt tingitud S. Barankovilt kannatanule kuuluvate dokumentide leidmisest. Nagu

märgitud eespool, ka süüdistatava käitumine riidehoius ei jäta muljet purjus inimese juhuslikest

käitumisaktidest, vaid eesmärgistatud tegevusest, mis on suunatud asjade äravõtmisele. Kuigi

tunnistaja T. Ti ütluste kohaselt oli süüdistatav kinnipidamisel joobes, ei viita siiski tunnistaja

ütlused sellele, et S. Barankov oleks sellises seisundis, mis välistaks oma teost arusaamise.

Seega leiab kohus, et S. Barankovi ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed ja on kantud soovist

vältida vastutust talle etteheidetava teo eest ning neid tuleb tõendina kõrvale jätta.

7. Süüdistuses nimetatud varastatu väärtust tõendavad kannatanu K. P esitatud dokumendid, s.o

kasuka ostmist kinnitavad tšekid ja G P pangaarve väljavõte, mille kohaselt on kasuka väärtus

610 eurot 41 senti, mis ületab KarS § 218 lg-s 4 nimetatud pisivarguse piirmäära (200 eurot),

vt tl 38-44. Kohus märgib, et kannatanule R. Kle kuuluvate esemete väärtuse osas ei ole kohtule

tõendeid esitatud, kuid võttes arvesse K. P kuuluva kasuka väärtust, ei ole sel tähtsust teole

õigusliku hinnangu andmise seisukohalt.

8. Karistusregistri väljavõtte (tl 48) ja Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-6691 (tl 58 – 60) on tuvastatud, et S. Barankovit on varem karistatud

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 9 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti kohaldamata

tingimisi kahe aasta pikkuse katseajaga, mis kulges alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Eeltooduga on tõendatud, et S. Barankov on varem toime pannud varguse ja ta pani uue teo

toime katseajal.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S. Barankovile süüdistuses ette heidetud tegu on

tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o korduvalt toime pandud

vargus. Kuna eelmises kohtuotsuses kirjeldatud tegu pandi toime 2014. aastal ja tegemist oli

sissetungimisega ning grupis toime pandud vargusega sõiduautost, nõustub kohus prokuratuuri

hinnanguga, et tegemist ei ole praegusel juhul süstemaatiliselt toime pandud teoga.

10. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuigi isik ei tunnista otsesõnu teo

toimepanemist, avaldas ta siiski kahetsust kannatanutele põhjustatud ebamugavuste osas.

Varastatud esemed on kannatanutele tagastatud ja tekitatud kahju piirdub R. Kl kadunud

võtmete taastamise ja luku vahetamise väärtusega. S. Barankovile etteheidetav tegu on toime

pandud enam kui aasta tagasi ja süüdistatav, viibides vabaduses, ei ole vahepeal uusi tegusid

toime pannud. Siiski leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole praegusel juhul

põhjendatud. S. Barankovi on varem karistatud varguse toime panemise eest vangistusega,

mille kandmisest teda vabastati tingimisi. Kohus leiab, et katseajal uue sama õigushüve vastu

suunatud teo toimepanemine ei saa tingida kergema karistusliigi kohaldamist. Siiski peab kohus

võimalikuks karistada S. Barankovi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o viis kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016. aasta

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheksa kuu kahekümne kaheksa päeva

võrra. Mõista liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kohtueelses menetluses kahtlustatavana

kinnipidamise aeg kolm päeva, s.o 18.-20. november 2017. Ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks on üks aasta kaks kuud kakskümmend viis päeva vangistust.

11. Kohtuistungil antud ütlustes nõustus süüdistatav vangistuse asendamisega üldkasuliku

tööga. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud üldkasuliku töö kohaldamine ja isiku

allutamine käitumiskontrollile, mis võimaldab isikul näidata, et ta suudab elada seaduskuulekat

elu. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades,

et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 445 tundi üldkasulikku

tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69

lg 4 alusel allutada Sergei Barankov üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 järgi

käitumiskontrollile. Sergei Barankovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane

üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6

ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et Sergei Barankov peab hüvitama

kannatanu R Kle tekitatud kahju hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Käitumiskontrolli tingimuse seadmine ei mõjuta võimalikku täitemenetlust tsiviilhagi

puudutavas osas.

12. Kohus leiab, et R. K tsiviilhagi (tl 4-5) summas 104 eurot 80 senti on põhjendatud ja see

tuleb rahuldada. Tsiviilhagi kohaselt tekkis kahju seoses koduvõtmete kadumisega ja sellest

tingitult lukuvahetamise ja uute võtmete valmistamise vajadusega, mille suurust tõendab

kannatanu esitatud tõend Xxxx OÜ-lt (tl 45). Kannatanu on andnud usaldusväärseid ütlusi selle

kohta, et võtmed oli jope taskus ja jope tagasi saamisel ei olnud võtmeid enam alles. Võtmete

kadumine on vahetult tingitud S. Barankovi tegevusest, s.o jope äravõtmisest, mistõttu sellega

tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. S. Barankov on kohtuistungil ka hagi sisuliselt omaks

võtnud, nõustudes vajadusel tekkinud kahju hüvitada.

13. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Sergei

Barankovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

168 eurot ja kohtumenetluses 510 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 810 eurot, kokku 1488 eurot. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et

menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt

124 eurot.

14. DVD turvakaamera salvestisega – jätta asitõendina KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde.

15. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Kohtunik