2-15-12922/81 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-12922

Tsiviilasi

AB Flivik Shipping hagi XXX ja XXX vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB Flivik Shipping (registrikood: 556853-5263)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo

Räppo (e-post: kaimo.rappo@mercatoria.ee)

Kostja 1: XXX (isikukood XXX)

Kostja 2: XXX (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus

Lentsius (e-post: margus@lentsius.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

21.02.2018 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta AB Flivik Shipping kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt 30.01.2015 edastas AB Flivik Shippingu lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo JGC Forest OÜ-le (pankrotis) pankrotihoiatuse seoses JGC

Forest OÜ (pankrotis) poolt AB Flivik Shipping esitatud arvete tasumata jätmisega. 10.03.2015

esitas JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerija XXX Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse. Pärnu

Maakohus võttis 12.03.2015 määrusega menetlusse JGC Forest OÜ (pankrotis) poolt esitatud

pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 06.04.2015 esitas Ly

Müürsoo Pärnu Maakohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt on võlgnikul

pankrotiavalduse esitamise hetkeks vara 1002,82 eurot ja kohustusi kokku vähemalt 365

614,55 eurot, mille muuhulgas moodustavad likvideerija selgituste kohaselt Rorvik Skob AB

Holteryd saadud ettemaks 105 007 eurot ja võlgnevus Flivik Shipping AB-le 245 542,98 eurot.

Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada panrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. 07.04.2015 kohtumäärusega tegi kohus võlgnikule,

võlausaldajatele

ja

kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 14 päeva jooksul pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks kulude katteks 2500 eurot. 23.04.2015 tasus

Kaimo Räppo Advokaadibüroo pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse

jätkamiseks kulude katteks 2500 eurot. 28.04.2015 kuulutas Pärnu Maakohus välja JGC Forest

OÜ (pankrotis) pankroti ja määras pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

JGC

Forest

OÜ

(pankrotis)

raamatupidamise

dokumentidest

ning

ettevõtte

likvideerimisaruandes sisalduvas tegevusaruandest nähtub, et hiljemalt märtsis 2014 ületasid

ettevõtte võlad (s.h. tasumata AB Flivik Shipping arved summas 245 542,98 eurot) oluliselt

tema varasid ning JGC Forest OÜ (pankrotis) oli püsivalt maksejõuetu. Alles 11.03.2015 esitas

likvideerija XXX JGC Forest OÜ (pankrotis) nimel kohtule pankrotiavalduse ja kohus määras

ajutise pankrotihalduri 12.03.2015.

XXX, olles ettevõtte ainuosanik ning juhatuse liige teadis, et JGC Forest OÜ (pankrotis) on

maksejõuetu hiljemalt märts 2014 ning et XXX ei esitanud kohtule pankrotiavaldust. Selle

asemel, et esitada õigeagselt pankrotiavaldus, otsustas XXX 22.09.2014 ettevõtte lõpetada ning

hageja nõuet ignoreerides asus ühes määratud likvideerija XXX ega ettevõtet varadest tühjaks

kandma (muuhulgas omandades isiklikult ettevõttele kuuluva sõiduauto ning rahalisi vahendeid

“tasaarvelduste” ja “laenulepingute” alusel.

JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerijaks on alates 22.09.2014 XXX. Kuivõrd JGC Forest OÜ

(pankrotis) likvideerimisaruandes sisalduvast tegevusaruandest nähtub, et ettevõte oli juba

likvideerimise alustamisel maksejõuetu, pidi likvideerija maksejõuetusest teadma juba tema

nimetamisest alates. Sama nähtub ka JGC Forest OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri

aruandest (nt aruande punkt 7 jm). Seega pidanuks likvideerija 20 päeva jooksul alates enda

ametisse nimetamisest esitama kohtule pankrotiavalduse. XXX esitas kohtule JGC Forest OÜ

(pankrotis) pankrotiavalduse alles 11.03.2015, millega rikkus ÄS § 180 lg 5 1 sätestatud

kohustust. Selle asemel, et legitiimselt toimides esitada koheselt pankrotiavaldus, asus XXX

hageja nõuet ignoreerides (kuigi selle olemasolu oli temale teada) ettevõtet likvideerima ning

ettevõtte varasid sellest välja kandma (muuhulgas ka endaga isiklikult seotud ettevõttesse

Causa Õigusbüroo). Ka pärast 30.01.2015 hageja lepingulise esindaja poolt edastatud

pankrotihoiatust ei esitanud likvideerija pankrotiavaldust. Selle asemel jätkas ta ettevõtte

varade väljakandmist ning alles pärast JGC Forest OÜ (pankrotis) täielikult tühjaks pumpamist

esitas 10.03.2015 pankrotiavalduse kohtule.

Hageja on õigustatud PankrS § 30 lg 3 alusel nõudma deposiidina tasutud summa hüvitamist

isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.

Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks JGC Forest OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluse katteks deposiiti kantud summa 2500 eurot ja jätta menetluskulud kostjate

kanda.

Kostja I seisukoht

Kostja I ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja I palub jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I leiab, et tal ei olnud kohustust esitada pankrotiavaldust, kuna JGC Forest OÜ

(pankrotis) ei olnud püsivalt maksejõuetu ajal, mil kostja I oli äriühingu juhatuse liige.

Hagejal ei olnud nõuet OÜ JGC Forest (pankrotis) vastu 2014. aasta märtsis ning seda ei ole ka

käesoleval ajal. Kostja I vaidleb vastu hageja väidetele, mille kohaselt OÜ JGC Forest

(pankrotis) vastutas laeva lasti eest. Äriühing ei vastutanud lasti eest. Otsene vale on hageja

poolt väidetu, justkui oleks Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažikohus teinud otsuse OÜ JGC

Forest (pankrotis) kahjuks.

Kostja I ei ole äriühingut „varadest tühjaks kandnud“ ega „täielikult tühjaks pumbanud“.

Hagiavalduses esitatud väite kohaselt on deposiidi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on

tasunud Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ. Kostja ei ole näinud deposiidi tasumise

maksekorralduse selgitust, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud tõendeid selle

kohta, et makse tehti Flivik Shipping AB eest.

Kostja II seisukoht

Kostja II ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja II vaidleb hagile

täies ulatuses vastu.

Kostja II leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist, kuna hageja

makset ei teinud. PankrS § 30 lg 3 annab nõudeõiguse vaid makse teinud isikule. Deposiidi

tasumise maksekorralduselt nähtub, et ülekande on teinud Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ

(registrikood: 12537082). Nõude üleminek makse teinud isikult hagejale on tõendamata.

Kostja II ei vaidlusta asjaolu, et ta oli JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerija. Kostja II esitas

pankrotiavalduse 10. märtsil 2015.a ning tal ei olnud kohustust pankrotiavaldust varem esitada.

Teabe ja dokumentide alusel, mis likvideerija valduses olid, ei olnud alust arvata, et äriühing

on püsivalt maksejõuetu.

Likvideerijal on pankrotiavalduse esitamise kohustus, kui selgub, et likvideeritava osaühingu

varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210). Asjaolu, et osaühingu

varast ei pruugi võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks piisata, üheselt selgunud ei ole.

Äriühingul puudusid vahendid pankrotimenetluse väliselt hageja nõude põhjendatuse üle

vaidlemiseks, mistõttu esitas kostja II pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse üks ülesannetest on

võlausaldajate ja nende nõuete väljaselgitamine.

JGC Forest OÜ (pankrotis) tegutses puidu ostmise ja müügiga. Äriühing ostis puitu peamiselt

Vene Föderatsioonist ja müüs seda Rootsi ja Taani Kuningriigi äriühingutele. Vastab tõele, et

Vene Föderatsiooni tolliametnikud pidasid 28. veebruaril 2014.a kinni kaubalaadungi, mida

tarniti hagejale. Väär on hagiavalduses esitatud väide, et kaubalaadungi eest vastutas JGC

Forest OÜ (pankrotis). Laadungi eest vastutas AB Flivik Shipping. Väide, et Rootsi vahekohus

on teinud otsuse JGC Forest OÜ (pankrotis) kahjuks on samuti väär. Hagejal ei ole nõuet JGC

Forest OÜ (pankrotis) vastu.

Pankrotihalduri esialgne arvamus, et äriühingu püsiv maksejõuetus kujunes välja 2014. aasta

veebruaris, on põhjendamata. Selline hinnang on antud ex post vaatleja poolt, kel hinnangu

andmise ajal (30. juuni 2015.a) oli oluliselt rohkem informatsiooni, kui juhatuse liikmel või

likvideerijal kaubalaadungi kinnipidamise ajal ning sellele vahetult järgnenud perioodil.

Äriühingu püsiva maksejõuetuse väljakujunemise aja kindlaksmääramisel on vale lähtuda vaid

retrospektiivsest hinnangust. Kaubalaadungi hõivamise hetkel ei olnud selge, kes või mis

asjaoludel on laadungi kinni pidanud ega seegi, kui kaua laadungit kinni hoitakse.

Juhatuse liikmel ja likvideerijal on kohustus seada esiplaanile äriühingu huvid. Sarnases

olukorras ei ole äriühingu huvides kohene pankrotiavalduse esitamine. Olulisem on faktiliste

asjaolude väljaselgitamine, olukorra hindamine ja läbirääkimiste pidamine lahenduse leidmise

eesmärgil. Sellega tegelesid kostjad kaubalaadungi kinnipidamise järgselt. Hageja on lähtunud

ebaõigest eeldusest, justkui oleks juhatuse liikme (ja hilisemalt likvideerija) ainus kohane

reaktsioon olnud pankrotiavalduse esitamine.

PankrS § 30 lg 3 tuleb sisustada konservatiivselt. Vaid siis, kui on tuvastatud täpne ajahetk, mil

tekkis äriühingu püsiv maksejõuetus, saab rääkida juhatuse liikme või likvideerija

tegevusetusest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb äriühingu maksejõuetust hinnata nii

objektiivse kui subjektiivse kriteeriumi alusel. Võlgniku maksejõuetuse objektiivsel

kindlakstegemisel tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi

asjaolusid kogumis, mitte üksnes üksikut kohustust. Püsiva maksejõuetuse tuvastamine eeldab

tervikliku hinnangu andmist nii äriühingu varalisele seisundile kui ka majandustegevuse

tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Hagejal ei ole JGC Forest OÜ (pankrotis) vastu nõuet,

mistõttu ei olnud kummalgi kostjal kohustust pankrotiavaldust esitada. Pankrotihalduri

ülesandeks on PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt võlausaldajate nõuete väljaselgitamine ning

pankrotivara moodustamise korraldamine. Mida haldur on teinud, selgitamaks välja

kaubalaadungi saatus ning AB Flivik Shipping nõude põhjendatus, ei ole kostjale II teada.

Kostja II ei ole rikkunud oma kohustusi ega jätnud pankrotiavaldust õigeaegselt esitamata.

PankrS § 30 lg 3 kohaldamiseks puudub alus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2

sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi

kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks:

1) 10.03.2015 esitas JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerija XXX Pärnu Maakohtule

pankrotiavalduse (I kd lk 185-188).

2) Pärnu Maakohus võttis 12.03.2015 määrusega menetlusse JGC Forest OÜ (pankrotis)

poolt esitatud pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo (I kd

lk 66-68).

3) 23.04.2015 tasus Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks kulude katteks 2500 eurot (I kd lk 44).

4) 28.04.2015 kuulutas Pärnu Maakohus välja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankroti ja

määras pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

5) Kostja I XXX oli JGC Forest OÜ juhatuse liige 03.07.2012-26.09.2014 ja kostja II

XXX oli JGC Forest OÜ likvideerija 26.09.2014-29.04.2015 (I kd lk 54-56).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista Kaimo Räppo Advokaadibüroo kaudu JGC

Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse katteks deposiiti kantud summa 2500 eurot. Hageja

leiab, et kuna kostjad on rikkunud oma kohustusi jättes pankrotiavalduse õigeaegselt

esitamata, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt tema poolt pankrotimenetluse katteks kohtu

deposiiti kantud 2500 euro hüvitamist. Kostja I vastuväidete kohaselt ei olnud tal kohustust

esitada pankrotiavaldust, kuna JGC Forest OÜ (pankrotis) ei olnud püsivalt maksejõuetu ajal,

mil kostja I oli äriühingu juhatuse liige. Hagejal ei olnud nõuet OÜ JGC Forest (pankrotis)

vastu 2014. aasta märtsis ega ka käesoleval ajal. Samuti vaidleb kostja I vastu hageja väidetele,

mille kohaselt OÜ JGC Forest (pankrotis) vastutas laeva lasti eest. Otsene vale on hageja poolt

väidetu, justkui oleks Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažikohus teinud otsuse OÜ JGC

Forest (pankrotis) kahjuks. Kostja II vastuväidete kohaselt jääb jälgimatuks, mis asjaoludest

hageja järeldab, et JGC Forest OÜ (pankrotis) oli maksejõuetu 2014.a märtsis või

likvideerimismenetluse alustamisel või mis alusel süüdistab hageja likvideerijat „varade välja

kandmises“. Kostja II esitas pankrotiavalduse 10. märtsil 2015 ning tal ei olnud kohustust

pankrotiavaldust varem esitada. Teabe ja dokumentide alusel, mis likvideerija valduses olid, ei

olnud alust arvata, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Kostja II vastuväidete kohaselt vastab

tõele, et Vene Föderatsiooni tolliametnikud pidasid 28. veebruaril 2014.a kinni kaubalaadungi,

mida tarniti hagejale. Väär on hagiavalduses esitatud väide, et kaubalaadungi eest vastutas JGC

Forest OÜ (pankrotis). Laadungi eest vastutas AB Flivik Shipping. Väide, et Rootsi vahekohus

on teinud otsuse JGC Forest OÜ (pankrotis) kahjuks on samuti väär. Hagejal ei ole nõuet JGC

Forest OÜ (pankrotis) vastu.

PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised: (i) nõude esitaja

peab olema teinud PankrS § 30 lg 1 järgse makse; (ii) pankrotiavaldus peab olema jäetud

õigeaegselt esitamata; (iii) pankrotiavalduse esitamise esitamine peab olema selle isiku

kohustus, kelle vastu nõue on esitatud.

Hageja väidab, et ta on tasunud JGC Forest OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja

pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu deposiiti 23.04.2015 2500 eurot. Kostjad väidavad, et

hagejal ei ole PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõudeõigust, sest hageja ei ole tõendanud, et hageja

on teinud kohtu deposiiti makse JGC Forest OÜ pankrotimenetluses. Kostja väidab, et

hagiavaldus punktis 1.6 on hageja selgelt avaldanud, et makse tegi Kaimo Rappo

Advokaadibüroo OÜ ja nõude üleminek hagejale on tõendamata. Kohutule esitatud tõenditest

nähtuvalt 23.04.2015 tasus Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ Rahandusministeeriumi kontole

2500 eurot ja selgitusse on märgitud 2-15-3808 (I kd lk 44). Asja materjalist ei nähtu, et Kaimo

Räppo Advokaadibüroo OÜ-l oleks nõue JGS Forest OÜ vastu ja sellest tulenevalt huvi vältida

JGC Forest OÜ pankrotimenetluse raugemist. Kostjad ei ole esile toonud, millise teise

võlausaldaja eest võis Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot.

Lisaks sellele on tavapärane, et advokaadibürood tasuvad riigile oma klientide eest ja nimel

kohtule riigilõivu, deposiiti ja tagatisi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus usutavaks hageja

väidet, et Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ poolt on 27.06.2014 kohtu deposiitkontole

tasutud 2500 hageja eest ja nimel.

Kohus märgib, et ei nõustu kostjate seisukohaga, et PankrS § 30 lg 3 on ette nähtud üksnes

olukordadeks, kus deposiidina tasutud raha ei ole võimalik üldreegli alusel pankrotivara arvelt

tagastada. Kohus leiab, et PankrS § 30 lg 3 lõige ei ole seadnud deposiiti tasutud summa

hüvitamise nõuet pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätnud isiku vastu sõltuvusse sellest,

kas tasutu on võimalik tagasi saada pankrotipesast PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 või § 150

lõike 1 punktis 6 alusel tulenevalt PankrS § 30 lg 4 sätestatutust. Seega ei oma nimetatu

käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.

Hageja on kostja I vastu nõuet esitades tuginenud osaniku ja juhatuse liikme kohustusele

esitada pankrotiavaldus. Osaniku vastav kohustus tuleneb ÄS §-st 176, mille kohaselt, kui

osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seaduses ette nähtud

minimaalne suurus, peab osanik võtma tarvitusele abinõud: 1) osakapitali vähendamise või

suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist

ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille

tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud

osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

Äriseadustiku § 180 lõikest 5¹ tuleneb osaühingu juhatuse kohustus esitada osaühingu

pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel alates maksejõuetuse

ilmnemisest, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Hageja on kostja II vastu nõuet esitades tuginenud likvideerija kohustusele esitada

pankrotiavaldus. ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis

ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. ÄS § 210 kohaselt, kui likvideeritava osaühingu

varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerija esitama

pankrotiavalduse. Nimetatud säte ei näe ette ajalist piirangut pankrotiavalduse esitamiseks.

Pooled vaidlevad selle üle kas kostjad on oma kohustust rikkunud. Seega pooltevahelise

vaidluse lahendamisel omab keskset tähendust küsimus, kas ja millal muutus JGC Forest OÜ

maksejõuetuks. Kohus on hagejale 05.02.2016 määruses selgitanud, et juhindudes PankrS § 30

lg 3 sätestatust tuleb hagejal tõendada, millal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks, kuna

sellest sõltub, millal tekkis kostjatel kohustus esitada pankrotiavaldus. Juhul kui hageja on

tõendanud JGC Forest OÜ maksejõuetuks tekkimise aja, siis PankrS § 30 lg 3 teise lause

kohaselt peab isik, kelle vastu nõue esitatakse vaidluse korral tõendama, et ta ei ole

pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama

paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Riigikohus on 14.12.2011 otsuses nr 3-1-1-85 -11 leidnud järgmist: Püsiva

maksejõuetuse tuvastamine eeldab tervikliku hinnangu andmist nii äriühingu varalisele

seisundile kui ka majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Üldjuhul ei ole

võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja -

sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See on vaid üks asjaolu, mida tuleb võlgniku

maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta, kuid millest ei saa automaatselt järeldada, et

äriühing on pankrotiseisus. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud

objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda

mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale.

Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani

perspektiivikust, kui selline äriplaan eksisteerib (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.

oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11, p-d 17, 19 ja 21). Seega võlgniku

maksejõuetuse objektiivsel kindlakstegemisel tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku

olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, mitte üksnes üksikut kohtustust.

Kohus nõustub kostjatega, et hageja on alusetult käsitlenud kostjaid solidaarvõlgnikena. VÕS §

65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut

peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra,

samuti muul seadusest sätestatud juhul või tehingu alusel ja lg 3 kohaselt solidaarkohustus

tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I oli JGC

Forest OÜ juhatuse liige 03.07.2012-26.09.2014 ja kostja II oli JGC Forest OÜ likvideerija

26.09.2014-29.04.2015. Seega ei ole kostjad olnud samaaegselt JGC Forest OÜ (pankrotis)

juhatuse liikmed ega likvideerijad. Hageja heidab mõlemale kostjale ette pankrotiavalduse

õigeaegset esitamata jätmist. Kuna kostjad ei ole olnud samaaegselt JGC Forest OÜ (pankrotis)

juhatuse liikmed ega likvideerijad, siis ei saa kohtu hinnangul kostjate vastutus põhineda samal

etteheidetaval sündmusel, vaid nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on erinevad. Seega ei

saa kostjad vastutada hageja ees solidaarvõlgnikena.

Hageja on oma nõude puhul hagiavalduses tuginenud JGC Forest OÜ (pankrotis) ajutise

halduri Ly Müürsoo aruandele ja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt

PankrS § 132 lg 1 alusel 30.06.2015 kohtule esitatud ettekandele, samuti JGC Forest OÜ

likvideerimisaruandele. Hageja väidab, et JGC Forest OÜ objektiivne maksejõuetus tekkis

seoses kaubalaadungi kinnipidamisega- just see oli asjaolu, kus võlgniku majanduslikku

olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule

kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Hageja hinnangul kui võrrelda

likvideerimisbilanssi, samuti võlgniku enda pankrotiavaldust ja sellele lisatud võlanimekirja,

mille hulka kuulub hageja nõue summas 245 000 eurot, siis on ilmne, et maksejõuetuse tingis

vaidlusaluse kaubalaadungi kinnipidamine ning ka sel hetkel oleks pidanud juhatus esitama

pankrotiavalduse.

Kohus tuvastab, et JGC Forest OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt

06.04.2015 Pärnu Maakohtule esitatud ajutise halduri aruande kohaselt on JGC Forest OÜ

(likvideerimisel) vara 1002,82 eurot ja kohustusi summas 365 614,55 eurot. Ajutine haldur on

seisukohal, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest teadaolevad kohustused ületavad

varasid 364 511,73 euro võrra. Maksejõuetuse põhjusena on ajutine haldur välja toonud, et

Vene Föderatsiooni tolliteenistus arestis 28.02.2014 JGC Forest OÜ kaubalaadungi, mis oli

määratud transportimiseks Rootsi Kuningriiki firmale Flivik Shipping AB-le. Kuna JGC Forest

OÜ (likvideerimisel) vastutas lasti kaotsimineku eest, pöördus Flivik Shipping AB Stockholmi

Kaubanduskoja Arbitraži, mis tegi lahendi võlgniku kahjuks. Flivik Shipping AB esitas

30.01.2015 JGC Fores OÜ-le (likvideerimisel) pankrotihoiatuse nõudega 2 299 055,84 SEK

ehk 245 542,98 eurot (I kd lk 91-99). Kohus tuvastab, et JGC Forest OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt 30.06.2015 Pärnu Maakohtule esitatud pankrotihalduri

ettekande kohaselt on haldur seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise aeg on veebruar 2014, kui

Vene Föderatsiooni tolliteenistus arestis kaubalaadungi, mis oli transportimiseks Rootsi

Kuningriiki firmale Flivik Shipping AB. Kuna JGC Forest OÜ (pankrotis) vastutas lasti

kaotsimineku eest, pöördus Flivik Shipping AB Stockholmi Arbitraaži, mis tegi lahendi

võlgniku kahjuks. 30.01.2015 esitas Flivik Shipping AB JGC Forest OÜ-le (likvideerimisel)

pankrotihoiatuse nõudega 2 299 055,84 SEK ehk 245 542,98 eurot (I kd lk 62-65).

Harju Maakohtu 30. november 2016 määrusega määras kohus läbi viia JGC Forest OÜ

(pankrotis) püsiva maksejõuetuse tuvastamise aja ja põhjuste väljaselgitamiseks ekspertiis ja

ekspertiisi tegemine teha ülesandeks audiitor Sergei Tšistjakovile. 28.02.2017 kohtule esitatud

ekspertarvamuse koostamisel on aluseks võetud asjaolu, et 22.09.2014 otsustas ettevõtte

omanik lõpetada äriühingu tegevuse, kuna seoses Vene Föderatsiooni majanduspolitsei poolt

oli 2014 aprillis üle võetud laevatäis puitmaterjali, mille saajaks on Rootsi ettevõte Flivik

Shipping A.B.. Kauba saaja teatas, et kavatseb esitada Stockholmi KTK Arbitraažikohtule hagi

JGC Forest OÜ vastu kogusummas ligi 600 000 euro. Nimetud info põhjal on ekspert teinud

järeldused, et tuleks teha kaks põhimõttelist netovara väärtuse korrigeerimist: 1) Eeldusel, et

varudes on ettemakse tehtud lasti eest, mille üle äriühing on kaotanud kontrolli, tuleb

tekkepõhiselt kanda kuluks lasti eest tehtud ettemakse 194 348 eurot. 2) Eeldusel, et

lepingupooled teavad, milline on Flivik Shipping A.B. lepingukohase hüvitisnõude suurus

(tegevusaruande kohaselt 600 000 eurot) JGC Forest OÜ-le ja selle hüvitamise kohustise

tekkemoment, milleks on eeldatavasti põhjusliku sündmuse toimumise kohta. Selle tulemusena

väheneks JGC Forest OÜ omakapital ehk netovara 600 000 euro võtta. Eeltoodust tulenevalt on

ekspert asunud seisukohale, et nimetatud tehingud viiksid netovara negatiiveks (166 387 eurot-

194 438 eurot- 600 000 eurot= -627 961 eurot). Ekspertarvamuse kokkuvõtte kohaselt oli JGC

Forest OÜ püsivalt maksejõetu PankrS § 1 lg 3 tähenduses alates 2014. veebruar –märtsist (II

kd lk 75-80).

Kohus märgib, et eeltoodust nähtuvalt on JGC Forest OÜ ajutine haldur ja pankrotihaldur Ly

Müürsoo lähtunud oma aruannete esitamisel sellest, et Vene Föderatsiooni tolliteenistus arestis

28.02.2014 JGC Forest OÜ kaubalaadungi, mis oli määratud transportimiseks Rootsi

Kuningriiki firmale Flivik Shipping AB-le ja kuna JGC Forest OÜ vastutas lasti kaotsimineku

eest ning Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažikohus on JGC Forest OÜ-lt välja mõistnud

Flivik Shipping AB kasuks 2 299 055,84 SEK ehk 245 542,98 eurot. Kohtule esitatud

ekspertarvamuses on ka Sergei Tšistjakov lähtunud sellest, et Flivik Shipping AB pöördus

Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaži, mis tegi 28. novembril 2014 lahendit JGC Forest OÜ

(pankrotis) kahjuks. Kohus leiab, et eelnimetatud väide ei vasta tõele. Kohtule esitatud 29.

november 2014 Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaži vahekohtu otsuse kohaselt on menetlus

lõpetatud poolte taotlusel. Kohtuotsusest nähtuvalt 17. novembril 2014 võttis Flivik oma

vahekohtumenetluse taotluse tagasi, tingimusel, et i ) kumbki pool kannab ise oma kulud ning

ii) vahekohus jätab vahekohtuasja läbi vaatamata, ilma, et see piiraks edasist menetlust. JGC on

nõustunud nendel tingimustel vahekohtuasja lõpetamisega (I kd, 121-123, II kd lk 137-140).

Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on pankrotihaldur saanud JGC Forest OÜ maksevõime osas

seisukoha võtmisel aluseks võtta seisukoha, et Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažikohus on

JGC Forest OÜ-lt välja mõistnud Flivik Shipping AB kasuks 2 299 055,84 SEK ehk 245

542,98 eurot, kui sellist otsust ei ole kunagi tehtud. Kohus märgib, et vahekohtu otsus

menetluse lõpetamise kohta on käesoleva tsiviilmaterjalide hulgas olemas ja kohtule jääb

arusaamatuks, mis on ka ekspert Sergei Tšistjakov otsustanud seda eirata ja on asunud hoopis

seisukohale, et Stockholmi Arbitraažikohus on teinud otsuse JGC Forest OÜ kahjuks. Kohus

leiab, et selline eksitus, kas tahtlik või mitte, näitab Sergei Tšistjakovi pinnapealset suhtumist

temale antud ülesandesse. Kohus märgib, et lisaks selle põhineb Sergei Tšistjakovi pool antud

arvamus oletusel, et varudes on ettemakse tehtud lasti eest, mille üle äriühing on kaotanud

kontrolli ja ta on teinud järelduse, et seetõttu tuleb tekkepõhiselt kanda kuluks lasti eest tehtud

ettemakse 194 348 eurot. Samuti põhineb eksperdiavamus oletusel, et Flivik Shipping AB-l on

JGC Forest OÜ vastu nõue summas ligi 600 000 eurot. Nimetatud oletustest tulenvalt on

ekspert teinud arvutuse ja leidnud, et JGC Forest OÜ omakapital on negatiivne. Kohus asub

seisukohal, et kuna Sergei Tšistjakovi poolt koostatud ekspertarvamus põhineb oletustel ning

ebaõigetel eeldustel, siis on tegemist ebausaldusväärse tõendiga ja kohus jätab selle käesoleva

asja lahendamisel tähelepanuta. Samuti ei saa lähtuda JGC Forest OÜ maksejõuetuse tekkimise

ja selle aja tuvastamisel pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt esitatud arvamusest, sest ka

pankrotihalduri poolt esitatud arvamuse tugineb ebaõigele väitele, et Stockholmi

Kaubanduskoja Arbitraažikohus on JGC Forest OÜ-lt välja mõistnud Flivik Shipping AB

kasuks 2 299 055,84 SEK ehk 245 542,98 eurot.

Kohtule esitatud Urmas Võimre 15.05.2017 ekspertarvamuses, mida kohus käsitleb TsMS §

272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina, on leitud järgmist: JGC Forest OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses eksisteerib mitmeid küsitavaid asjaolusid, mille alusel on võimatu öelda,

millal ja kas äriühing püsivalt maksejõuetuks muutus. Küsitavateks asjaoludeks peab Urmas

Võimre muuhulgas, a) Flivik Shipping AB nõude summa, õigusliku aluse ning sissenõutavaks

muutmise aja ebaselgust, sest pankrotimenetluses on esitatud üksnes arvete nimekiri ja arved,

kuid puudub nõude aluseks olev leping, teadmata on nõudesumma kujunemise alus, hagi nõude

tunnustamiseks Flikvik Shipping AB esitanud ei ole jne. b) Rorvik Skob AB Holteryd

ettemaks, mille osas JGC Forest OÜ pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ei ole- puudub

selgus, kas tegemist on JGC Forest OÜ kohustusega või muu tehinguga. Ajutise halduri

aruandest alates käsitletakse seda kui JGC Forest OÜ kohustust, kuigi ettemakse teinud isiku

hilisem käitumine (nõudeavalduse esitamata jätmine) seda ei kinnita. Urmas Võimre on asunud

seisukohale, et 2014.a märtsis ei saanud JGC Forest OÜ olla maksejõuetu, kuivõrd kõikidest

Flivik Shipping AB arvetest oli märkimisväärne osa seisuga märts 2014 esitamata. Märtsis

2014 polnud isegi teada, kas ja millal Peterburis kinni peetud alus vabastatakse, mistõttu JGC

Forest OÜ-l puudus teadmine, milliseks võib kujuneda Flivik Shipping AB arvete summa

(arvestamata siinkohal Flivik Shipping AB nõude ebaselgust). Urmas Võimre on asunud

seisukohale, et ei ole võimalik vastata küsimusele, millal muutus JGC Forest OÜ (pankrotis)

objektiivne maksejõuetus ilmseks hoolikale asjatundliku kõrvaltvaatajale (hinnates ex ante

meetodil), sest hoolikas ja asjatundlik kõrvalseisja järeldab, et Flivik Shipping AB nõue on

ebaselge ja kinnitada maksejõuetust ebaselge nõude puhul ei ole võimalik (II kd lk 143-148).

Riigikohus on 22.02.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 punktis 17 märkinud, et kui

võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu, tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata

võlausaldaja väidetava nõudeta. Kui võlgnik on maksejõuetu ka ilma vaidlusalust nõuet

arvestamata, tuleb hinnata, kas võlgniku maksejõuetus on püsiv. Eeltoodust tulenevalt ei saa

JGC Forest OÜ maksejõulisuse hindamisel arvestada Flivik Shipping AB nõudega. Kohtule

esitatud JGC Forest OÜ (pankrotis) 19.08.2015 toimunud nõuete kaitsmise protokollist

nähtuvalt on tunnustatud XXX võlanõue summas 488,14 eurot ja XXX nõue summas 601 eurot

(II kd lk 140). Seega on 19.08.2015 nõuete koosolekul tunnustatud nõuete kogusumma 1

100,14 eurot. JGC Forest OÜ pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt 17.01.2019 Pärnu Maakohtule

esitatud JGC Forest OÜ (pankrotis) jaotusettepaneku kohaselt on tunnustatud järgmised

nõuded: XXX võlanõue summas 499,14 eurot täies ulatuses II järgi nõudena, XXX võlanõue

summas 601 eurot, täises ulatuses II järgu nõudena ja XXX võlanõue 5665 eurot tunnustatud

tuginedes PankrS § 119 lg-le 5 III järgu nõudena. JGC Forest OÜ pankrotihaldur Ly Müürsoo

poolt esitatud jaotusettepanekust nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-15-14033 on kohus keeldunud AB

Flivik Shipping hagi nõude tunnustamiseks menetlusse võtmisest (III kd lk 81-84). Kohtule

esitatud pankrotihalduri Ly Müürsoo erinevad aruanded näitavad, et läbivalt on pankrotivara

olnud nõuetest ja pankrotimenetluse kulude rohkem ja asjaolu, et vara hulk ületab kohustuste

hulka, välistab püsiva maksejõuetus olemasolu (I kd 62-64, lk 91-99).

Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et JGC Forest OÜ

(pankrotis) ei olnud 2014 ega 2015 püsivalt maksejõuetu ning heas usus tegutsev objektiivne ja

asjatundlik kõrvalseisja ei oleks ajavahemikul 28. veebruarist 2014.a (laeva kinnipidamine)

kuni 10. märtsini 2015.a (pankrotiavalduse esitamine) arvanud teisiti.

Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et 10.03.2015 kostja II poolt Pärnu Maakohtule

pankrotiavalduse esitamise ajal oli JGC Forest OÜ maksejõuetu, siis puuduvad tõendid, et

kostjad oleksid oma hoolsuskohustust rikkunud ja pankrotiavalduse esitamine ei toimunud

õigeaegselt.

Hageja on kostja I vastu nõuet esitades tuginenud juhatuse liikme kohustusele esitada

pankrotiavaldus. Juhatuse liikme kohustus esitada pankrotiavaldus tuleneb ÄS § 180 lg-st 51

ning eeldab ühingu püsivat maksejõuetust (+ 20 päeva). Kohus on tuvastanud eelnevalt, et

kostja I oli JGC Forest OÜ (pankrotis) juhatuse liige kuni 22. septembrini 2014.a. Kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu, et selle ajani oleks alust arvata, et JGC Forest OÜ (pankrotis) on

püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I ei ole juhatuse

liikmena rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust.

Hageja on kostja II vastu nõuet esitades tuginenud likvideerija kohustusele esitada

pankrotiavaldus. ÄS § 210 kohaselt, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate

kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerija esitama pankrotiavalduse. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kuna Flivik Shipping AB on 17. novembril 2014 võtnud oma

vahekohtumenetluse taotluse tagasi ja Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaži vahekohtu 29.

november 2014 otsuse kohaselt on menetlus lõpetatud poolte taotlusel, siis sai kostja II kohtu

hinnangul lähtuda sellest, et Flivik Shipping AB-l puudub nõue JGC Forest OÜ vastu seoses

Vene Föderatsiooni tolliteenistuse poolt 28.02.2014 JGC Forest OÜ kaubalaadungi

arestimisega. Rorvik Skog AB Holtery ei ole nõudnud oma ettemaksu tagasi. Sellest tulenvalt

on kohus seisukohal, et kostjal II JGC Forest OÜ likvideerijana ei olnud alust eeldada, et JGC

Forest OÜ varast ei jätku kõiki võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 30. jaanuaril 2015 on

Flivik Shipping AB esitanud JGC Forest OÜ-le pankrotihoiatuse (I kd lk 189). Kostja väitel sai

ta selle kätte veebruaris ja Flivik Shipping AB arved jõudsid kostjale II alles pankrotihoiatusele

lisatuna. Kuna ÄS § 210 ei näe likvideerijale ette ajalist piirangut pankrotiavalduse esitamiseks

ja olukorras, milles 2 kuud pärast hageja poolt kostjale II pankrotihoiatuse esitamist on esitanud

kohtule JGC Forest OÜ pankrotihavaldus, ei ole kostja II rikkunud õigeaegse pankrotiavalduse

esitamise kohustust. Seega kulus täiendav aeg võlausaldaja väidetava nõude sisukuse

hindamisele. Likvideerija on andnud oma hinnangu nõude perspektiivile, kui kajastas seda

bilansivälise nõudena. Et mitte rikkuda oma kohustusi, esitas likvideerija 10. märtsil 2015.a

pankrotiavalduse, kuigi ei nõustunud Flivik Shipping AB nõudega. Kostja II poolt esitatud

seletuses võlgniku maksejõuetuse kohta 2014 aastal oli Sankt Peterburgi sadamas laaditud

laevale 400 m3 palke, mis pidi lepingujärgselt minema Rootsi selle kauba ostjale. Laadungi

maksumuseks oli 600 00 eurot. Ootamatult tõkestas Vene tolliteenistus laeva lahkumise ja

tollitöötajad nõudsid altkäemakse. Võlgnik keeldus altkäemaksu tasumast ja selle tulemusena

ei lubatud laeva koos laadungiga Peterburi samast välja. Lõppkokkuvõtteks vastutas JGC

Forest OÜ kui kauba tarnija lasti kaotsimineku eest. Kauba tellija pöördus Stockholmi

Kaubanduskoja Arbitraaži, mis tegi lahendi võlgniku kahjuks (I kd lk 187-188). Nagu on kohus

eelnevalt tuvastanud Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažikohus ei ole teinud otsust, mille

kohaselt JGC Forest OÜ oleks Flivik Shipping AB kasuks välja mõistetud kahju hüvitist,

samuti ei ole JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud Flivik Shipping OÜ

nõue. Kohus leiab, et Flivik Shipping AB nõudega seonduv oli ilmselgelt 2015. aastal ebaselge

ja viimase 4 aasta jooksul on tuvastamist leidnud, et antud nõue on alusetu. Seega kohtu

hinnangul on ka kostja II ebaõigesti hinnanud pankrotiavalduse esitamisel Flivik Shipping AB

nõuet JGC Forest OÜ maksejõulisuse hindamisel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et

olukorras, kus JGC Forest OÜ ei olnud selgelt maksejõuetu, ei saanud kostjal II olla kohustust

esitada pankrotiavaldus enne kui see tegelikult esitati ja kosja II ei ole rikkunud enda

hoolsuskohustust.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.

Kohud määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik