2-18-101337/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-101337

Tsiviilasi

X Xi ja X Xi hagi X Xi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4 500 eurot (2 x 2 250)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 X X (isikukood x)

Hageja 2 X X (isikukood x)

Hagejate seaduslik esindaja X X (isikukood x)

Kostja X X (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22.06.2018, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus keelduda käesoleva hagi menetlemisest.

2. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista X Xilt X Xi kasuks elatis 222,50 eurot kuus alates 17.01.2018 kuni

31.12.2018.

4. Välja mõista X Xilt X Xi kasuks elatis 222,50 eurot kuus alates 17.01.2018 kuni

31.12.2018.

5. Välja mõista X Xilt X Xi kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast muutuva suurusena millest on maha arvestatud pool X

Einebrgile makstavast riiklikust lapsetoetusest alates 1.01.2019 kuni X Xi täisealiseks

saamiseni, so kuni 9.03.2024. Käesoleval ajal on igakuise elatise suurus 240 eurot.

6. Välja mõista X Xilt X Xi kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast muutuva suurusena millest on maha arvestatud pool X Xile

makstavast riiklikust lapsetoetusest alates 1.01.2019 kuni X Xi täisealiseks saamiseni, so

kuni 21.09.2027. Käesoleval ajal on igakuise elatise suurus 240 eurot.

7. Igakuine elatis tuleb tasuda X Xi arvelduskontole nr X LHV pank, selgitusega

„elatisraha X ja X X“ viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis

tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

8. Kõik kostja X Xi poolt hagejatele menetluse kestel makstud elatise summad kuuluvad

välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele.

9. Jätta rahuldamata X X ja X Xi hagi X Xi vastu tagasiulatuva elatise võlgnevuse

nõudes alates 1.12.2017 – 16.01.2018.

10. Jätta rahuldamata kostja X Xi taotlus hagejate vaimsele tervisele psühholoogilise

ekspertiisi teostamiseks.

11. Jätta rahuldamata kostja X Xi 8.02.2019 menetlusdokumendis esitatud taotlused.

Menetluskulude jaotus

12. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et käesolevas tsiviilasjas

menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal kaks alaealist last, kes

elavad koos emaga x. Kostja ei ela lastega koos alates 05.12.2016. Kostja ei ole oma

ülalpidamiskohustust täitnud alates 1.12.2017. Samuti ei ole kostja panustanud laste kulude

katmiseks mingil muul moel. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt alates 1.12.2017 igakuine

elatis miinimumsummas. Elatise paluvad hagejad kanda oma ema X Xi arvelduskontole nr X

LHV pank, selgitusega „elatisraha X ja X X“.

2. Hagejate igakuised kulud on kokku 1 542,70 eurot. Kulud ühes kuus moodustuvad

järgmiselt: kooli õppemaks hagejale 1 185,83 eurot kuus (aastas 6. klass 2 230 eurot) ja

hagejale 2 162,50 eurot kuus (aastas 3. klass 1 970 eurot); koolivormikulud hagejale 1 5,83

eurot ja hagejale 2 5,83 eurot; ekskursiooniraha ja taskuraha hagejale 1 7,08 eurot ja hagejale

2 5,85 eurot; klassiraha kummalegi hagejale 8,3 eurot; koolitarbed kummalegi 8,33 eurot;

toidukulud ühele hagejale kuus 93,41 eurot; koolitoit pikapäeva rühmas 20 eurot kuus;

koolitoit ühe hageja kohta 10 eurot kuus; väljas söömine ühe hageja kohta 20 eurot kuus;

huvitegevuse trennid kokku kahele hagejale ujumine 100 eurot kuus (9 kuud), võistlused 30

eurot aastas; animatsiooniring 25 eurot kuus; robootika 8,3 eurot kuus; kitarr 23,83 eurot;

youtube ring 8,33 eurot kuus; suvel on plaanitud hagejale 1 ujumine 220 eurot; kunstilaager

hagejale 2 180 eurot; mõlemale hagejale animatsiooni suvekursus 60 eurot; Kurgjärve laager

95 eurot; tervisekulutused 12,66 eurot kuus; hambaravi visiiditasu kummalegi hagejale 0,83

eurot; kodukulud kokku ühele hagejale (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas,

kodukindlustus) 43,32 eurot kuus; auto kulud kuus kokku ühele hagejale 49,48 eurot; riided

ühele hagejale 50 eurot; sünnipäevad 12,50 eurot kuus ühele hagejale; ühe hageja sünnipäev

ja kingitus 500 eurot; jõulukink ühele hagejale 100 eurot; telefonikulud hagejal 1 8 eurot kuus

ja hagejal 2 2 eurot kuus; nädalaraha 5 eurot nädalas mõlemal hagejale; juuksur 7,50 eurot

kuus ühele hagejale; reisikulu 600 eurot aastas ühele hagejale; muu kulu (loomaaed, kino,

teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) ühel hagejale 30 eurot kuus; muud kulud (sportlase

tervisekontroll, puugivaktsiinid, aastane varu mett, maasikad jm marjad, hoidised, pere

lemmikloom, remont laste tubades) ühele hagejale 33,33 eurot.

3. 17.08.2018 menetlusdokumendi kohaselt sai hageja 2 isa käest detsember 2017 jõuludeks

kingituseks sularaha 125 eurot. Hageja 1 kingitust ei saanud. Vanema lapse sünnipäeva

kingituseks (märts 2018) kandis kostja üle hagejate esindaja pangakontole ainsa kingina 3

eurot. 28.03.18 määrati hagejatele kohtumenetlusaegne elatisabi. Igapäevaselt on olnud ja on

jätkuvalt vaja lastele tagada toit lauale, kodu, huviringid ja riided selga. Varade lahutamise

protsess on pooleli nii kostja kui ka hagejate esindaja jaoks ja seega ei saa see olla alus

elatisraha maksmisest keeldumisel. Kostja on maksnud endale 2017 aastal olulisel määral

dividende, mis võimaldavad lastele elatisraha maksmist. Kostja on väitnud tsiviilasjas nr. 2-

17-17139 (varade lahutamine), et kostja on saanud OÜ-lt X Konsultatsioonid (kostjale kuuluv

ettevõte) 2017. aastal dividende 60 000 eurot, mis on läinud x laenu tasumiseks. Hagejal on

alust arvata, et tegelikkuses on OÜ X Konsultatsioonid antud ajavahemikul kostjale tasunud

dividende rohkem kui 60 000 eurot. Kostja on korduvalt saatnud kirju, et ei soovi elatisraha

ega kooliraha maksta. Lapsed käivad erakoolis, mille aastatasud on kokku 4200 eurot (alates

4. klassist kooli aastatasu tõuseb veelgi) ja aastane miinimum elatiseraha on 6000 eurot, siis

iga kuu jääb elatisest muudeks kuludeks kahe lapse peale kokku 150 eurot. Seega on väga

vale ja pahatahtlik väita, et hagejate esindaja selle summaga rikastub. Ei lastel, ega hagejate

esindajal ei ole olnud ligi aasta infot kostja elukoha kohta. Kostja on väitnud oma vastuses, et

peale kostja väljakolimist 5.12.2016 ühisest eluasemest ei ole hagejate esindaja võimaldanud

kohtuda oma alaealiste lastega. Kostja käis veebruaris 2017 noorema lapsega koos Rootsis

reisil, mis kestis nädala. Pärast seda viibis noorem laps mõnda aega üle nädalavahetuseti

kostja juures ja kostja viis last trenni. Kostja loobus ise omal algatusel lapse trenni viimist ja

saatis kirja, et lapsed ei ole tema energiat väärt.

4. Hagejate esindajale jääb selgusetuks, missuguste kahtluste põhjal taotleb kostja oma

29.03.2018 vastuses laste vaimsele tervisele psühholoogilist ekspertiis määrata. Kahjuks ei

ole kostja pöördunud hagejate esindaja poole mitte kordagi küsimusega, et kas ja kuidas lastel

läheb. Hagejate esindaja on andnud laste saavutustest kirja teel kostjale regulaarselt ülevaadet,

mis kahjuks on toonud kostja poolt vaid halvustavat tagasisidet. Hagejate esindaja ei ole

võtnud kostjalt ära vanemlike õigusi ja praegusel juhul ka ei taotle seda. Kostja lahkus

detsember 2016 ühisest elukohast omal initsiatiivil ja omal tahtel. Isa rolli ei ole täitma

pandud kedagi teist. Kohtu soovitusel toimus kohtumine perelepitajaga 16.07.2018.

Perelepituse vastuvõtt lõppes, kui kostja lahkus ruumis öeldes, et ei soovi rohkem vastuvõtul

viibida. Kahjuks ei ole soovinud kostja pärast perelepitust lastega suhelda, ega perelepitusel

kokkulepitud tegevusi koos lapsega ette võtta. Hagejate esindaja kirjadele 20.07 ja 7.08

küsimusega, kas kostja soovib perelepitusega jätkata, kostja ei ole vastanud.

5. 16.10.2018 seisukohas leiab hagejate esindaja, et kostja ei ole maksnud laste elatist alates

1.12.2107 ega toetanud laste kulusid muul moel. Välja arvatud ühekordselt 1. oktoober 2018

makstes 500 eurot elatisraha hagejate esindaja arvele. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõsiseltvõetavat tõendit, et ta oleks panustanud laste kulude katmisesse pärast 1.12.2017.

Kostja ei ole väitnud ega esitanud ühtegi tõendit, et tal ei ole võimalik lastele elatisraha

maksta. Kostja on isegi väitnud, et tasus ainuisikuliselt ühisvara laenumakse ja seda tuleb

käsitleda elatise ettemaksena lastele. Kostja arvelt küll tasuti korteriomandi laenumakse, kuid

seda abielu kestel teise ühisvara arvelt. Lisaks on vara jagamine kostja ja hagejate esindaja

vaheline abieluvara jagamine, mis ei puutu lastele elatisraha küsimusse.

6. 7.01.2019 seisukoha kohaselt hagejad ja nende esindaja ei olnud teadlikud kostja

kolmandast lapsest enne kohtu poolt avaldatud infot. Kostja on oma lõplikus seisukohas

rõhutanud, et ta on „loonud kolm firmat, mille teenustele on Eesti turul suur nõudlus kus on

kokku 10 rahulolevat töötajat, MTA ees ei ole ühtegi võlgnevust“. Kostja on toonud välja

oma kolmanda lapse kulud aasta kohta. Kostja on näidanud aastaseid kulusid koos ühekordse

kuluga vankrile, turvahällile, haiglakulu. See ei kajasta iga aastaseid väljaminekuid lapsele

õigesti. Kui kostja kolmanda lapse kulutused on olnud nii suured, siis võib väita, et kostjal ei

ole majanduslikke põhjuseid, miks mitte elatisraha miinimumi maksta. Kostja on toonud välja

aastase kulu lapsele, kuid laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste

vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste

ülalpidamisse. Kostja ei ole toonud tõendeid lapse ema sissetulekute kohta. Hagejate esindaja

kinnitab, et on võtnud laenu igapäeva kulutuste katmiseks ja seepärast taotleb ka elatisraha

määramist tagantjärele. Hagejate esindaja panustab ja on ka tulevikus valmis tunduvalt

rohkem rahaliselt lastesse panustama.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja ei ole hagejate nõuetega nõus. Esitatud hagil puudub alus, sest abieluvara jagamise

kohtumenetlus on pooleli ja laste hooldusküsimus on lahendamata. Kostja soovib ise hagejaid

kasvatada ja hooldusõigust. Kostja arvates ei saa vaidlust lahendada enne kui pole lahendatud

ära hooldusõiguse küsimust. Teismelised poisid vajavad kasvamiseks isa, mitte ema poolt

välja pressitud varandust. Hagejate ema rikub volitusnorme ja käitub nii nagu oleks laste

hooldusõigus

ära

võetud.

Kostja

taotleb

laste

vaimsele

tervisele

ekspertiisi.

Ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu. Kostja palub

kohtul keelduda TsMS § 371 alusel hagi menetlemisest. Kostja leiab, et hageja esindaja on

pahatahtlik ja kahjustab oma tegevusega laste õigusi ja huve. Hagejate esindaja ei ole kostja

kodunt välja kolimise hetkest võimaldanud hagejatega kohtuda ja normaalselt suhelda.

Hagejate esindaja on pannud kostja olukorda, kus kostjal on ainult kohustused, aga mitte

mingisuguseid õigusi. Kostja on soovinud hagejaid psühholoogi vastuvõtule viia, kuid

hagejate esindaja ei ole sellega nõus. Hagejate esindaja tegevus on ajendatud isikliku

majandusliku heaolu kindlustamisest ja vihast kostja vastu. Laste vajaduste kaetuse

hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm

lapsetoetustega. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit.

Lisaks annab hagejate esindaja hagejaid hoida, ilma kostjat teavitamata ja kostja nõusolekuta,

kolmandatele isikutele. Kostjal puudub info hagejate asukoha kohta. Tulenevalt PKS §-ist 101

ei ole kostja nõus tasuma elatist hagejate esindajale aja eest, mil kostja ei ole teadlik hagejate

asukohast ja selleks ei ole hagejate esindaja saanud kostja nõusolekut.

8. Kostja esitas 03.09.2018 täpsustused millest nähtuvalt kostja panustab jätkuvalt iga kuu

hagejatega seoses tekkivate kulude katmisse 800 eurot (täielikult möbleeritud eluase ja auto).

Kostja on korduvalt kohtule saadetud kirjades, dokumentides väljendanud, et kostjal puudub

teave, kus ja kellega lapsed elavad. Kostja on kohtule esitatud kirjades tõendanud, et tihti

elavad hagejad koos hagejate esindaja venna, ema ja vanatädiga erinevates asukohtades.

Hagejate seaduslik esindaja on omavoliliselt omastanud lapsed, võtnud kostjalt hooldusõiguse

ja pressib kostjalt elatisraha ja varandust välja.

9. 8. oktoobril 2018 kohtule esitatud menetlusdokumendi kohaselt on kostja panustanud laste

ülalpidamisse, kostja kodunt lahkumise hetkest so 06.12.2016 kuni 08.10.2018 (so 22 kuud)

kokku 55 194,85 eurot. Nimetatud summa koosneb laste eluasemeks oleva korteriomandi

poole laenujäägimakse 35 750 euro tasumisest; kommunaalkuludest 153,23 eurot; ühisvaraks

oleva korteriomandi kindlustusmaksetest 163,25 eurot; ühisvaraks oleva korteriomandi

laenumaksetest 1 248,1 eurot; ühisvaraks oleva auto liisingumaksetest 830,91 eurot; ostnud

ühisvaraks oleva auto liisingandjalt välja ja sellest 7 297,07 eurot tuleb arvestada kostja

poolse lastele mõeldud elatisena; tasunud laste koolimakseid summas 3 571,5 eurot; tasunud

laste kooli söögirahad summas 44,2 eurot; tasunud X Xi trenniarved summas 300 eurot;

ostnud X Xile talveriided summas 175 eurot; ostnud X Xile jalgratta summas 379,46 eurot;

tasunud X Xi trenniarved summas 215 eurot; kandnud raha hagejate esindaja pangakontole 5

067,13 eurot. Ühisvara jagamisel andis kostja kompromissi kokkuleppega hagejate esindajale

täielikult möbleeritud korteriomandi (150 m2 ja krunt 700 m2) ja suhteliselt uue auto ehk vara

väärtusega u 250 000 eurot. Kostja näeb, et väljakolimise hetkest (06.12.2016) kuni tänase

päevani (08.10.2018) on kostja kindlustanud ühiste laste ja hagejate esindaja muretu elu.

10. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejate elatise nõue on alusetu, sest kostja on tasunud

sisuliselt kogu hagejate elatiseks ettenähtud vahendid eelnenud 22 kuuga juba ette, hagejate

täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on tasunud kogu eluaseme laenu ja auto liisingumaksed

ning see vara kuulub nüüd hagejate esindajale, siis seda kulu, mida hagejate esindaja ei pea

enam kandma seoses eluaseme ja auto soetamisega, millest 2/3 moodustab laste osa, so 1 088

eurot kuus, sellest pool tuleb arvestada, kui kostja poolset elatise tasumist lastele 544 eurot

kuus. Alates 06.12.2016, on kostja olnud sunnitud leidma omale uue eluaseme, seega kostja

kannab hagejate esindaja ühisvara ainuisikulisest kasutamisest tulenevalt lisakulusid.

Hagejate esindaja ei ole perekonna eluaseme ainuisikulise kasutamise eest kostjale hüvitist

maksnud, seega on ka see summa 2/3 ulatuses võetav, kui kostja elatis lastele, so 433,33

eurot. Kostja andis 03.10.2018 sõlmitud ühisvarajagamise kompromissiga kogu likviidse vara

hagejate esindajale, seega ei ole kostjal kohest ja kiirelt realiseeritavat vara. Hagejate esindaja

varaline seis on parem kui kostjal. Hagejate esindaja sissetulekud on suuremad ja hagejate

esindaja sai endale ühisvaraks olnud täismöbleeritud eluaseme ja auto. Kostja palub elatise

menetlusel kohtul kindlasti arvestada hagejate esindaja saadavaid riiklikke toetusi, seoses

lastega lastetoetus kokku 110 eurot kuus; tulumaksutagastus, mis on seotud lapsevanemaks

olemisega ja tulumaksutagastus, mis on seotud laste koolituskuludega. Kostja palub

arvestada, et hagejad on 3,5 aastase vanusevahega samast soost lapsed, see võimaldab lastega

seotud kulusid mastaabiefektist tulenevalt minimeerida. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks

ülalpeetav. Riiklikud maksud, mis on välja toodud, ei tähenda dividendide maksmist ja on

meelevaldne tõlgendus.

11. 3.01.2019 seisukohas märgib kostja, et soovib kolmandale ülalpeetavale võrdväärset

elustandardit võrreldes hagejatega, so eluase, auto ja miinimumnõudes sätestatud elatise

suurusjärgus rahaline panus. Kostja leibkonna pere-eelarve ei võimalda võrdväärset elustiili

hagejatega, seega ei ole ka võimalik esitada kõiki kuludokumente. Kostja peab

põhjendamatuks antud elatisenõude menetlusse kaasata kostja kolmanda ülalpeetava isiku

ema, tema sissetulek ja varaline seis oleks põhjendamatu isikuandmete avaldamine. Kostja

kolmanda ülalpeetava emal on veel üks ülalpeetav, kellega kostja moodustab ühise leibkonna.

Kostja on mõlemat elatist hagevat last ning nende ema pidanud sünnijärgselt üleval kuni laste

kolme aastaseks saamiseni. Kostja peab õigeks ja õiglaseks, et sama õigus on ka kostja

kolmandal ülalpeetaval ja tema emal. Kostja ei ole andnud hagejat esindajale nõusolekut

ainuisikuliseks ühiste laste kasvatamiseks, seega alus elatise väljanõudmiseks puudub. Kostja

palub arvestada asjaoluga, et kostja ei ole nõus elatisepanusena lihtsalt kandma raha hagejate

esindaja pangakontole. Olukorras, kus kostja on panustanud laste ülalpidamiseks suuri

summasid ja heas usus sõlminud ja soovinud sõlmida kompromisse hagejate esindajaga, oleks

elatise väljamõistmine kostjalt eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Lisaks seaks elatise

väljamõistmine kostja kolmanda ülalpeetava ebavõrdsemasse olukorda võrreldes hagejatega,

kellele on kostja juba taganud eluaseme ja auto.

12. Kostja esitas 8.02.2019 kohtule esitatud seisukohas taotlused milles soovib jätkuvalt

sisulist kohtumenetlust; kohtu selgitusi, kuidas kostja esitatud vabas vormis avaldus kohtule

lastega suhtluskorra määramiseks ei olnud piisav, et seda menetlusse võtta ja antud

kohtuasjaga

siduda;

kuidas

kompromissi

sõlmimise

eeldustingimused

on

igas

menetlusprotsessis erinevad; kostja soovib juurdluse alustamist ja kostja näeb samasugust

ohtu ja riigiametnike omavahelist kokkumängu ka elatise menetluses; kostja soovib kohtu

selgitusi, miks kohus ignoreerib kõiki kostja avaldusi, seisukohti; kostja ei ole nõus jääma

hagejate esindaja orjaks laste täisealiseks saamiseks; kostjal on etteheited kohtu töötajatele;

kohus rakendaks sunnimeetmeid hagejate esindaja korrale kutsumiseks, et hagejate esindaja

oma senist käitumist muudaks ja laste õigust ja heaolu esiplaanile seaks ning kostja soovib

ametlikku kolmanda osapoole sekkumist, kes aitaks taastada emotsionaalse sideme ja sisulise

suhtluse kostjal oma lastega; kostja soovib teada detailselt, mis on toimunud lastega sellel

ajal, kui hagejate esindaja on takistatud kostja ja hagejate omavahelist suhtlust ning kostja

soovib lastele psühholoogilist abi. 20.01.2018 seisukohas hagejate seadusliku esindaja lõpliku

seisukoha kohta leiab kostja, et elatise nõue ja elatise nõude hagimenetlus on alusetu. Kostja

ei ole teadlik, kus ja kellega tema alaealised lapsed (hagejad) elavad. Kostja on panustanud

oma laste (hagejate) ülalpidamisse ühisest kodunt lahkumise hetkest so 06.12.2016 alates 55

194,85 eurot. Hagejate esindaja ei ole siiani tõendanud, et hagejate esindaja oleks laste

ülevalpidamisse samal perioodil sama palju panustanud. Exceli tabelis olevad numbrid ja

suvalised pangaväljavõtted ei ole tõendid. Kostja keeldub hagejate esindaja pangakontole raha

kandmast. Ükskõik millises summas elatise väljamõistmine kostjalt on antud olukorras

diskrimineeriv ja ebavõrdne kohtlemine kostja suhtes. Kostja soovib, et menetluskulud jäävad

hagejate seadusliku esindaja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagi on osaliselt

põhjendatud igakuise elatise nõudes. Hagejate nõue tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes

perioodi eest 1.12.2017 kuni 16.01.2018 rahuldamisele ei kuulu.

14. Esmalt lahendab kohus kostja poolt esitatud ja lahendamata taotlused. TsMS § 442 lg 5

kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

15. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 371 alusel.

Nimetatud paragrahv sätestab hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. Kohus on hagi

menetlusse võtnud. Samuti puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Tulenevalt

eelnevast lahendab kohus tsiviilasja kohtuotsusega. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse

hagejatele psühholoogilise ekspertiisi teostamiseks. Nimetatu ei oma elatise vaidluse

lahendamisel tähtsust ning sellist taotlust ei ole võimalik elatise vaidluse raames rahuldada.

Kohus jätab rahuldamata kostja 8.02.2019 esitatud taotlused sunnimeetmete rakendamiseks

hagejate esindaja korrale kutsumiseks, ametliku kolmanda osapoole sekkumiseks; detailselt

teada saamiseks laste osas ning psühholoogilise abi taotlemiseks. Nimetatud taotlused on

esitatud kohtule hilinemisega ning jääksid ka nende õigeaegselt esitamise korral rahuldamata,

kuna ei puuduta elatise vaidlust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesolev tsiviilasi on esitatud elatise nõudes,

seega saab kohus elatise menetluse raames lahendada üksnes elatise vaidlusega seotud

seisukohti ja taotlusi.

16. Kohus selgitas 14.05.2018 määrusega, et tulenevalt elatise nõude ja hooldusõiguse nõude

menetluste erinevustest, ei ole kohtul võimalik ühe tsiviilasja raames lahendada korraga

elatise ja hooldusõiguse küsimust. Kohus selgitas, et kostjal on võimalik algatada eraldi

menetlus hooldusõigusküsimuste lahendamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks,

taotledes ühise hooldusõiguse lõpetamist või suhtluskorra kindlaksmääramist. Kostja esitas

8.10.2018 avalduse lastega suhtluskorra määramiseks. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt keeldus

kohus 17.10.2018 määrusega X Xi avaldust menetlusse võtmast. Nimetatud määrus on

jõustunud edasikaebamata 05.11.2018. Seega on käesoleval ajal alaealiste laste huvides

lahendada käesolev vaidlus kohtulahendiga. Kostjal on õigus esitada uuesti kohtule avaldus

hooldusõigusküsimuste lahendamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks, taotledes ühise

hooldusõiguse lõpetamist või suhtluskorra kindlaksmääramist. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Nimetatud menetluses

kaasatakse menetlusse lastekaitsetöötaja ning määratakse lastele riigi poolt esindaja. Seega on

suhtluskorra määramise ja hooldusõiguse menetluses võimalik kontrollida kõiki kostja väiteid

hagejate ema poolt hagejate vaimse väärkohtlemise jms kohta. Kohus on hoolimata elatise

vaidlusest püüdnud laste huvidest lähtuvalt vanemaid lepitada ja soovitanud pöörduda

pereteraapiasse (vt eelistungi protokoll, I kd tl 87-88). Samuti märgib kohus, et hooldusõiguse

ja suhtluskorra avalduse ning ühisvara jagamise menetluste kohta tuleb selgitusi küsida asja

menetlenud kohtunikelt. Kohtu hinnangul on elatise küsimuses sisuline arutelu toimunud ja

käesolevas kohtuotsuses käsitletakse üksnes elatise nõudega seotud küsimusi.

17. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on

ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule esitatud sünnitunnistusega on

tõendamist leidnud, et 9.03.2006 sündinud X X on X Xi ja X Xi alaealine laps (I kd, tl 39).

Samuti on kohtule esitatud sünnitunnistusega tõendatud, et 21.09.2009 sündinud X X on X Xi

ja X Xi alaealine laps (I kd, tl 40). Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on õigustatud

kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate isana kohustatud

hagejatele ülalpidamist andma. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimummääras

alates 1.12.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb elatise väljamõistmisele

vastu kuna soovib ise lapsi kasvatada. Samuti esitas kostja väite, et kostja on panustanud laste

ülalpidamisse perioodil 06.12.2016 kuni 08.10.2018 kokku 55 194,85 eurot ning kostja on

tasunud sisuliselt kogu hagejate elatiseks ettenähtud vahendid eelnenud 22 kuuga juba ette

hagejate täisealiseks saamiseni. 8.10.2018 esitas kostja väite, et kostjal on lisaks hagejatele

veel üks ülalpeetav.

18. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust

esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

19. Kostja leiab, et hagejate ema omastas hagejad ja kostjal puudub info hagejate asukoha

kohta. 22.06.2018 toimunud eelistungil kinnitas kostja kohtule, et ta ei vaidlusta asjaolu, et

lapsed elavad emaga (I kd, tl 87). Kohus leiab, et asjaolu, et hagejad käivad aeg-ajalt onu või

vanemaga reisil või veedavad suvel mingi aja vanavanema(te) juures ei tõenda asjaolu, et

hagejad ei ela koos emaga. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt isiku elukoht on koht,

kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega asub kohus seisukohale, et hagejate elukoht on oma

ema juures, käesoleval ajal x.

20. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). PKS § 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastal 270 eurot

kuus. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal peale hagejate veel üks

alaealine ülalpeetav kes on sündinud 12.09.2018 (II kd, tl 4). Kohus märgib, et kohus saab

käesoleval juhul elatise nõude lahendamisel arvestada üksnes neid kostja alaealisi lapsi, kelle

suhtes kostjal on käesoleval ajal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

21. Kohus on pooltele 22.06.2018 eelistungil (kd I tl 87-88) ja kohtumäärustes 24.09.2018 (I

kd, tl 165) ja 13.12.2018 (II kd, tl 2-3) selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte

tõendamiskohustust.

22. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega siis, kui vanem

annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Riigikohus on märkinud, et

vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või

ebapiisavas suuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-57-04, p 9 ja 10; RKTKo nr 3-2-1-108-07, p 11).

Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha

maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-

159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada üldjuhul üksnes

ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida

kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab

esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 18). PKS

§-s 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle

tema vanemad saavad võimaldada.

23. Seega tuleb tuvastada, kas kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Vaidlus

puudub selles, et kostja ei ole alates 1.12.2017 (välja arvatud oktoober 2018) hagejate

ülalpidamiseks igakuist elatist miinimumsummas hagejate ema pangakontole tasunud. Seega

tuleb tuvastada, kas kostja on andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Kostja leiab, et ta on

panustanud laste ülalpidamisse, kostja kodunt lahkumise hetkest so 06.12.2016 kuni

08.10.2018 (so 22 kuud) kokku 55 194,85 eurot. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid

leiab, et kostja poolt tasutud kommunaalkulud, kindlustusmaksed, korteriomandi

laenumaksed, auto liisingumaksed, laste koolimaksed, laste kooli söögiraha, trenniarved, X Xi

talveriided summas 175 eurot; X Xile jalgratas summas 379,46 eurot; X Xi trenniarved 215

eurot; hagejate esindaja pangakontole kantud 5 067,13 eurot ei oma käesolevas asjas tähtsust.

Nimetatud kulude kandmine ei tõenda hagejatele elatise andmist vaidlusalusel perioodil.

Hagejate igakuine elatisenõue on esitatud alates 17.01.2018 ja tagasiulatuv alates 1.12.2017.

Nimetatud kulutused on kostja poolt kantud enne elatise nõude esitamist (I kd, tl 188-210).

Kostja ei ole tõendanud, et on pärast elatisenõude kohtule esitamist mingeid lastega seotud

kulutusi kandnud. Asjaolu, et ühisvara jagamisel andis kostja kompromissiga hagejate

esindajale täielikult möbleeritud korteriomandi ja suhteliselt uue auto ehk vara väärtusega u

250 000 eurot, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Elatisenõue on lapse nõue vanema vastu.

Samuti on Riigikohus märkinud, et ühisvara arvel kohustuse täitmine puudutab

vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses (vt (RKTKo

3-2-1-35-16, p 21). Seega on tuvastamist leidnud, et kostja ei ole alates 1.12.2017 andnud

hagejatele ülalpidamist ning on selles tulenevalt rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.

24. Kohus leiab, et tuleb kindlaks teha hagejate igakuised vajadused. Hagejad on esitanud

kohtule 26.06.2018 enda igakuised vajadused ühes kuus kokku kahele hagejale 1 542,70 eurot

(I kd, tl 92). Kohus leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud ja ei ole ka eluliselt usutavad

olukorras, kus hagejate kulud ületavad hagejate ema igakuise sissetuleku. Samuti ei nähtu

nimetatud summas kulutuste tegemine koos hagiavaldusega kohtule esitatud hagejate ema

pangakonto väljavõtetelt (I kd, tl 43-48). Nimetatud pangakonto väljavõte on esitatud perioodi

1.12.2017 kuni 13.03.2018 kohta.

25. Kohus arvestab hageja I igakuisteks põhjendatud ja vajalikeks kuludeks järgmised kulud.

Kooli õppemaksu 185,83 eurot kuus. Kooli õppemaks on põhjendatud kulu, kuna vaidlust ei

ole selles, et hagejate vanemad panid ühise otsuse alusel lapsed erakooli. Samuti nähtub

õppemaksu tasumine hageja pangakonto väljavõtetelt (I kd tl 43-48). Koolivormikulud

hagejale 1 5,83 eurot; ekskursiooniraha, taskuraha, klassiraha, koolitarbed 20 eurot kuus.

Toidukuludeks kodus ja koolis arvestab kohus kokku 130 eurot. Asjaolu, et lapsed vajavad

elamiseks ja kasvamiseks toitu, on kohtu hinnangul üldtuntud. Hagejad on aktiivses kasvueas,

kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju.

Huvitegevuse ringid 50 eurot kuus. Kohus lähtub hageja pangakonto väljavõtetest, millest

nähtuvalt on x MTÜ-le tasutud mõlema hageja eest kokku 100 eurot ja ka nähtuvad võistluste

kulud. Ülejäänud ringide kulutuste kohta tasumist hageja arvelduskontolt ei nähtu.

Tervisekulutused (sh hambaravi visiiditasu) 13 eurot; kodukulud kokku ühele hagejale

(energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43,32 eurot kuus. Kohtule

esitatud tõendite kohaselt kuulub hagejate emale sõiduauto Volkswagen Tiguan (I kd, tl 96).

Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nimetatud sõiduautot kasutatakse ka hagejate huvides

(kooli minek/tulek, arsti visiidid, vaba aeg). Mõistlikud auto kulud kuus kokku ühele hagejale

20 eurot. Riided ja jalanõud 50 eurot. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps

vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kuna hageja on kasvueas laps, siis on tema sage

garderoobi uuendamine ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et osad riided

tuleb osta mitmes komplektis, kuna lapse riided võivad määrduda tihemini ning kuluvad

kergemini. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva

paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Sünnipäevadele

arvestab kohus 12,50 eurot. Hageja enda sünnipäeva kingitusi ega jõulukingitusi kohus

igakuiste kulutuste hulka ei arvesta. Telefonikulud on 8 eurot kuus. Kohus ei pea

põhjendatuks nädalaraha kulu, kuna hagejate ema ei ole nimetatud kulu selgitanud.

Põhjendatud on ka juuksurikulu 7,50 eurot. Reisikulu ei ole vajalik kulu. Muud kulutused

(loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) ühele hagejale on mõistlik 20 eurot

kuus. Muud kuludeks (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, pere lemmikloom, remont

laste tubades) arvestab kohus 15 eurot. Puugivaktsiine ei tehta iga aasta, samuti remonti ei

viida läbi iga aasta. Marjad, mesi lähevad toidukulude hulka. Kokku on hageja I mõistlikud

kulud ühes kuus 580,98 eurot. Seega on hageja I mõistlikud kulud ühes kuus suuremad kui

kahekordne miinimumelatis.

26. Kohus arvestab hageja II igakuisteks põhjendatud ja vajalikeks kuludeks järgmised kulud.

Kooli õppemaksu kulu 162,50 eurot kuus. Kooli õppemaks on põhjendatud kulu, kuna

vaidlust ei ole selles, et hagejate vanemad panid ühise otsuse alusel lapsed erakooli.

Koolivormikulud 5,83 eurot. Ekskursiooniraha, taskuraha, klassiraha, koolitarbed 20 eurot

kuus; toidukulud kodus ja koolis kokku 130 eurot; huvitegevuse trennid 50 eurot kuus (sh

võistluste kulud), tervisekulutused (sh hambaravi visiiditasu) 13 eurot; kodukulud kokku

ühele hagejale (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43,32 eurot

kuus. Mõistlikud auto kulud kuus kokku ühele hagejale 20 eurot. Kohus arvestab hageja II

mõistlikeks kulutusteks riidetele ja jalanõudele 40 eurot, kuna kostja II saab kasutada mingis

osas vanema venna riideid ja jalanõusid. Kostja on palunud arvestada mastaabisäästuga. Kuna

mõlemad hagejad on kasvueas lapsed, siis on tema sage garderoobi uuendamine ka vajalik.

Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et kuna tegemist on poistega, siis poiste riided

võivad kuluda ja katki minna kergemini kui tüdrukutel. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et

erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid ja noorem laps ei pruugi saada

kanda kõiki vanema venna riideid. Sünnipäeva kingitused sõpradele 12,50 eurot. Sünnipäeva

kingitusi ega jõulukingitusi kohus igakuiste kulutuste hulka ei arvesta. Telefonikulud 2 eurot

kuus. Kohus ei pea põhjendatuks nädalaraha kulu, kuna hagejate ema ei ole nimetatud kulu

selgitanud. Põhjendatud on ka juuksurikulu 7,50 eurot. Reisikulu ei ole vajalik kulu. Muud

kulutused (loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) ühel hagejale 20 eurot

kuus. Muud kuludeks (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, pere lemmikloom, remont

laste tubades) arvestab kohus 15 eurot. Puugivaktsiine ei tehta iga aasta, samuti remonti ei

viida läbi iga aasta. Marjad, mesi lähevad toidukulude hulka. Kokku on hageja II mõistlikud

kulud ühes kuus 541,65 eurot. Seega on hageja II kulud samuti suuremad kui kahekordne

miinimumelatis.

27. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud

vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid. Hagejad nõuavad kostjalt

miinimumelatise tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul

tõendada oma igakuiseid vajadusi ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele

väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast. Kohus märgib ka,

et hagejate kulud on miinimumist suuremad erakoolis käimise tõttu.

28. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra (PKS

§ 102 lg 2 ls 3). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmisel seadusjärgses määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 ls 4). Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed

osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab

põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda (RKTKo 3-2-1-17-

16, p 12). Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, millised

on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste

vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Kuna laste

ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse

üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (RKTKo 3-2-1-17-16, p

12).

29. Kohus selgitas kostjale 13.12.2018 määrusega, et arvestades PKS § 102 lg 2 ja Riigikohtu

selgitusi, tuleb kostjal selgitada ja tõendada, kui suured on tema kolmanda lapse igakuised

kulud ning missugune on kolmanda lapse ema majanduslik võimekus last ülal pidada ehk

lapse ema varaline seis. Kostja tõi välja enda kolmanda lapse igakuised vajadused summas 1

306,20 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kolmanda lapse vajadusi ühes kuus

1 306,20 eurot ning kohtu hinnangul on nimetatud kulud ülepaisutatud. Kostja on küll

esitanud osaliselt tõendid (II kd tl 11-14), kuid nimetatud tõendid ei tõenda lapse kulutusi

ühes kuus 1 306,20 eurot. Lapse sünniga kaasnevad tõepoolest ühekordsed suuremad

väljaminekud (vanker, häll, turvatool jne), kuid nimetatud kulud on võimalik kanda osaliselt

makstavate sünnitoetuste arvelt. Samuti ei ole kostja välja toonud lapse ema panust kolmanda

lapse ülalpidamisse ega lapse ema igakuist sissetulekut. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole

põhjendatud vähendada kostjalt välja mõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra, kuna PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmisel ei

jääks kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Arvestades asjaolu, et

lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, tuleb arvestada kostja kolmanda lapse

igakuiste kulude suuruseks kahekordne elatise miinimumäär, millest osad kulud loeb kohus

kaetuks igakuise lastetoetusega. Seega tuleb arvestada kolmanda lapse igakuisteks kuludeks

480 eurot (540 – 60) ning kostja kanda jääb kolmanda lapse kuludest 240 eurot.

30. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

elatist tasuda. Kostjal on kolme lapse ülalpidamise kohustus. Riigikohus on varem asunud

seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul

analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel

ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.

Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS §

230 lg-te 3-6 alusel. Mõlemad hagejate vanemad esitasid kohtu nõudel tõendid enda varalise

seisundi kohta.

31. Kostja on leidnud, et hagejate ema varaline seisund on kostja omast parem, kuna tal on

laenuvaba korter ning sõiduauto. Riigikohus on kinnitanud, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad

mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte

kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele

võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb

aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi

proportsioonile (vt RKTKo nr 3-2-1-165-13 p 16).

32. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja seadusliku esindaja keskmiseks

igakuiseks sissetulekuks töötasu 1 316,68 eurot (I kd, tl 89-91), nimetatule lisandub

peretoetus. Hagejate emale kuulub kinnisasi asukohaga Tuki 1-2, Tallinn (I kd, tl 91).

Nimetatud kinnisasi on laenuvaba ning on hagejate ja nende ema igapäeva kasutuses olev

eluase. Samuti kuulub hagejate emale sõiduauto Volkswagen Tiguan (I kd, tl 96). Kostja

igakuine sissetulek on 1 000 eurot (vt istungi protokoll I kd tl 88 ja pangakonto väljavõte tl

98). Nimetatule lisandub sõiduauto kompensatsioon 335 eurot kuus. Kohtule esitatud

äriregistri väljavõtetest nähtuvalt on kostja kolme ettevõtte, so X LP OÜ, X projekt OÜ ja OÜ

X Konsultatsioonid, juhatuse liige (tl 100-104). Ühelgi ettevõttel ei ole maksuvõlga. Kostjale

ei kuulu muud registritesse kantud vara. Seega ei ole kohtu hinnangul ühe vanema varaline

seisund teise omast sedavõrd parem. Kostjal küll kinnisvara ega autot ei ole, samas on kostjal

kolm tegutsevat äriühingut.

33. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 3-2-

1-118-12). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise

andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada

tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanemal on kohustus

oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides.

Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda

tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning

kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15).

34. Kostja palub kohtul arvestada hagejate esindaja saadavaid riiklikke toetusi, so lastetoetus

kokku 110 eurot kuus; tulumaksutagastus, mis on seotud lapsevanemaks olemisega, ja

tulumaksu tagastus, mis on seotud laste koolituskuludega. Riigikohus on leidnud, et kohus

saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta

üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu

vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui

seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest

lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.

(RKTKo nr 3-2-1-174-16). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt

RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kohus leiab, et käesoleval juhul on igati põhjendatud lugeda

osad hagejate kulud kaetuks lastetoetuste arvelt. Hagejal on kaks ülalpeetavat. Kostjal on

kolm alaealist ülalpeetavat, kellele kõigile tuleb kostjal anda elatist. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud antud juhul arvestada osa hagejate kulude katmisel tulumaksutagastusega ning

laste koolituskuludelt tulumaksutagastusega. Esiteks on nimetatud tagastused igal aastal

erinevad olenevalt laste koolitustest ning teiseks saab hagejate esindaja kasutada eelnimetatut

laste kulude katteks, kuna laste igakuised kulud on miinimumist suuremad. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on suuteline andma kõigile kolmele ülalpeetavale

elatist miinimummääras, millest on maha arvatud pool lastetoetusest.

35. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuine elatis

miinimummääras, millest on maha arvatud pool lastetoetusest. Vältimaks korduvat kohtu

poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud laste huvides määrata elatise suurus

kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud

elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus rahuldab hagejate nõude poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatise saamiseks, millest on maha

arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega

hagejatele väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama poole

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool

hagejatele maksavast riiklikust lapsetoetusest.

36. Alates 1.01.2019 on lapsetoetuse suuruseks 60 eurot kuus, 2018 aastal oli 55 eurot. Kohus

mõistab kostjalt välja hageja I kasuks elatise alates 17.01.2018 kuni 31.12.2018 summas

222,50 eurot (miinimumelatis 250 eurot – 27,50 (55 eurot lapsetoetus kuus jagatud kahega))

ja alates 01.01.2019 240 eurot (miinimumelatis 270 – 60 lapsetoetus kuus jagatud kahega)

kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks elatise

alates 17.01.2018 kuni 31.12.2018 summas 222,50 eurot (miinimumelatis 250 eurot – 27,50

(55 eurot lapsetoetus kuus jagatud kahega)) ja alates 01.01.2019 240 eurot (miinimumelatis

270 – 60 lapsetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hagejad on

igakuise elatise palunud välja mõista alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi

loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Hagejad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.01.2018. Seega on hagi

esitamise aeg 17.01.2018. Kohus on seisukohal, et sellises suuruses elatise väljamõistmine

tagab alaealiste hagejate ülalpidamise määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja

areneda. Kõik kostja poolt hagejatele alates 17.01.2018 makstud elatise summad kuuluvad

välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele.

37. Järgmisena võtab kohus seisukoha hagejate nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis

perioodi 1.12.2017 kuni 16.01.2018 ees. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud,

et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud

isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel

(vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

38. Kohus leiab, et hagejad on tõendanud, et hagejad nõudsid kõnealusel perioodil kostjalt

1.01.2018 e-kirjaga elatise maksmise kohustuse täitmist (I kd, tl 95). Kohus leiab, et

tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning

samuti ei suudaks kostja sel juhul täita hagejate igakuise elatise tasumise kohustust ning

üleval pidada ka enda kolmandat last. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostjal on kohustus

maksta elatist alates 17. jaanuarist 2018, so peaaegu terve aasta eest (va oktoober 2018)

kahele hagejale. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise välja mõistmine enam oma eesmärki.

Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

39. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostja on kohtule avaldanud, et tema keeldub elatise

kandmisest hagejate ema arveldusarvele. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr X, selgitusega „elatisraha X ja X X." Samuti on

Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st

hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5). PKS §

100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Seega on hagejate emal kohustus kasutada elatist üksnes laste huvides ja arvestades laste

igakuiste kulude suurust hagejate ema seda ka teeb.

40. Poolte poolt menetluses esitatud väited ja e-kirjad, mida kohus käesolevas otsuses ei

käsitlenud, on elatise vaidluse puhul asjasse puutumatud.

41. Samuti selgitab kohus, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt

pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati

kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib

muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda

otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse

muutmiseks on seega alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samuti juhul, kui

muutub laste hooldusõigus või lapsed on tulevikus osalise aja kostja juures, saab kostja

taotleda käesoleva otsuse muutmist.

MENETLUSKULUD

42. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul menetlusosalistel

menetluskulud puuduvad. Seega ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

43. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik