2-18-18167/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18167

Tsiviilasi

XX avaldus Osaühingu Revaloffice (kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19. detsembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetlusosalisel on õigus esitada

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 30. novembril 2018 Harju maakohtule avalduse Osaühingu

Revaloffice (kustutatud, edaspidi „osaühing“) likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

Avalduse kohaselt:

2 (3)

-

osaühing kustutati äriregistrist 26. jaanuaril 2016 äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel

majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu;

-

avaldaja töötas 2009. aastal osaühingus ja tal jäi saamata töötasu. Töövaidluskomisjon

(TVK) mõistis osaühingult avaldaja kasuks välja kokku 23 954 krooni;

-

peale TVK otsust pöördus avaldaja kohtutäituri poole, kellel ei õnnestunud osaühingult

midagi välja nõuda ja 11. märtsil 2016 tehti otsus täitemenetluse lõpetamise kohta;

-

ainuke võimalus saada TVK-s väljamõistetud töötasu, on pöörduda Töötukassa poole

avaldusega pankrotihüvituse saamiseks;

-

avaldaja edastas 2013. aastal Harju Maakohtu nõude osaühingu vastu sundlõpetamise

otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kohus kohustas tasuma

avalduselt riigilõivu ja likvideerija tasu. Avaldaja loobus avaldusest seoses kehva

majandusliku olukorraga;

-

seoses 14. mail 2018 jõustunud õigusmuudatusega (pankrotiseaduse § 15 lg 4¹ ja § 27

lg 4¹) muutus avaldaja taotletava õigluse saamine tunduvalt odavamaks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 19. detsembri 2018 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud

jättis maakohus avaldaja kanda.

Osaühingu kohta avaldati ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teade Ametlikes Teadaannetes

11. septembril 2012. Seega oli viimane päev nõudest teatamiseks ja likvideerimismenetluse

läbiviimise taotlemiseks 11. märts 2013. Avaldaja on osaühingu võlausaldaja, seega võib

ÄS § 60 lg 5 teisest lausest tulenevalt praegusel ajal tema nõudel likvideerimise ette võtta

üksnes juhul, kui tema jaoks ennistatakse likvideerimise taotlemise tähtaeg.

TsMS § 68 lg 2 kohaselt koos menetlustoiminguga tuleb esitada ka tähtaja ennistamise avaldus.

Sama paragrahvi esimese lõike teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses

tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. TsMS § 142 lg 1 ja lg 3 p 2 järgi

tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt hagita menetluses kautsjon summas, mis

vastab veerandile hagita asja riigilõivule, kuid mitte vähem kui 25 eurot. Avaldaja ei ole tähtaja

ennistamise taotlust esitanud ega kautsjoni tasunud.

Samas ei ole otstarbekas anda avaldajale tähtaega tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks.

Isegi kui avaldaja esitaks nõuetekohase avalduse tähtaja ennistamiseks, ei esineks alust selle

rahuldamiseks, sest tähtaja lõppemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud ja ennistamine ei

ole enam võimalik. Avaldusest ei nähtu, et antud juhul võiks esineda mõni erandlik asjaolu, mis

välistaks TsMS § 67 lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamise. Avaldusest nähtub, et avaldaja

esitas 2013. aastal kohtule avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks, st ta oli juba siis

teadlik, et osaühing võidakse registrist kustutada.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tema avaldus läbi vaadata. Avaldaja selgitab

veel kord, et tal ei olnud võimalik 2013. aastal esitada avaldust likvideerimismenetluse

läbiviimiseks, kuna tal puudus raha.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. veebruaril 2019.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt Riigikohtu 21. detsembri 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul põhjendas maakohus oma

menetluslikku otsustust piisavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid.

7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et oma õiguse maksmapanemiseks

kohtus on sätestatud menetlusosalisele tähtaeg. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, et

käesoleval juhul ei ole võimalik osaühingu likvideerimismenetlust ette võtta, kuna avaldaja ei

ole esile toonud erandlikku asjaolu, mis annaks alust likvideerimise taotlemise tähtaega

ennistada.

Osaühing kustutati äriregistrist jaanuaris 2016 ja avaldaja ei ole avalduses ega määruskaebuses

avaldanud, miks sel ajal ei olnud tal võimalik esitada kohtule avaldust osaühingu

likvideerimismenetluse algatamiseks.

Samuti ei saanud 2013. ega 2016. aastal olla kohtumenetluse läbimata jätmise mõjuvaks

põhjuseks avaldaja vähene rahaline võimekus. Mõlemal aastal kehtisid TsMS sätted

menetlusabi kohta, mis võimaldasid avaldajal taotleda menetluskulude kandmisest vabastamist

või nende osaliselt või tervikuna kandmist riigi arvel (TsMS § 180 jj). Järelikult ei ole avaldajal

raha puudumine selline erandlik asjaolu, mis annaks alust jätta kohaldamata TsMS § 67 lg-s 2

sätestatud kuue kuu pikkune tähtaeg.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus menetluskulusid

kindlaks määrata. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse

mõlemas kohtuastmes.

9. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm