2-18-16465/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Erki Jõelaiu hagi Villy Peepsoni vastu sundtäitmise lubamatuks Jätta läbi vaatamata Erki Jõelaiu nõue jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitekulud
Legislator headnote
AI generated2-18-16465/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada Erki Jõelaiu hagi Villy Peepsoni vastu sundtäitmise lubamatuks Jätta läbi vaatamata Erki Jõelaiu nõue jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitekulud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-18-16465
Tsiviilasi
Erki Jõelaid hagi Villy Peepson vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja: Erki Jõelaid (isikukood XXX); lepingulised
esindajad vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar, advokaat
Karin Ploom (tartu@leadell.com )
kostja: Villy Peepson (isikukood XXX, elukoht XXX, e-
post
XXX);
lepinguline
esindaja
Maia
Ploom
(maiapl@hot.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Erki Jõelaiu hagi Villy Peepsoni vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise nõudes.
2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 193/2018/753 lubamatuks.
3. Jätta läbi vaatamata Erki Jõelaiu nõue jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitekulud
sissenõudja Villy Peepsoni kanda.
4. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 02.11.2018 määrusega
kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus Tartu kohtutäitur
Sirje Taela menetluses olevas täiteasjas nr 193/2018/753.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta menetluskulud Villy Peepsoni kanda.
6. Määrata Erki Jõelaiu menetluskulude rahaliseks suuruseks 2540 eurot.
7. Välja mõista Villy Peepsonilt Erki Jõelaiu kasuks menetluskulu 2540 eurot ja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata menetluskuludelt
alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1. Erki Jõelaid (hageja) esitas 01.11.2018 Tartu Maakohtule hagi Villy Peepsoni (kostja) vastu
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude täideasjas nr 193/2018/753 (tl 2-7). Hageja
taotles hagi tagamise korras peatada täitemenetlus nimetatud täiteasjas kohtuasja menetlust
lõpetava lahendi jõustumiseni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.08.2016 kompromissi tsiviilasjas nr 2-16-2844,
mille kohus kinnitas. Kompromissi p 2.1 järgi kohustus hageja andma kostjale XXX asuva
ehitusobjekti osas vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks hiljemalt 20.12.2016 ja p
2.3 järgi juhul, kui hageja ei anna vallavalitsusele kasutusloa saamiseks vajalikke
dokumente 20. detsembriks 2016, tasub ta kostjale 5000 eurot. Kuigi hageja täitis
tähtaegselt p-is 2.1 ettenähtud kohustuse, esitas kostja 24.09.2018 täitmisavalduse 5000
eurot täitmiseks.
Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 193/2018/753 lubamatuks, jätta
nimetatud täiteasja täitmiskulud sissenõudja Villy Peepsoni kanda ning määrata kindlaks
menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Hagiavaldusele on lisatud 10.08.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-2844, 24.09.2018
täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 193/2018/753, Tartu
Vallavalitsuse XX.XX.XXXX kiri nr XXX, riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus (tl
8-15).
2. 30.11.2018 taotluses (tl 36-40) hageja selgitab, et saunakatla/kerise hankis kostja ise ja see
on kostja tellimusel meistrimehe poolt tehtud toode, millel puudus igasugune tehniline
dokumentatsioon. Seetõttu puudus hagejal kompromissi täites ja puudub siiamaani
võimalus saunakatla dokumentide esitamiseks. Hageja hinnangul ei ole korstna kõrguse
teema antud vaidluse küsimus ja ei ole asjassepuutuv. Vastusele on lisatud Urmas Uibolehe
kirjalik selgitus (tl 41-42).
3. 21.01.2019 taotluses (tl 62-65) palub hageja võtta tsiviilasja materjalide juurde Margit Teino
17.01.2019 kirjalikud selgitused/ütlused ja sellele lisatud tsiviilasja nr 2-16-2844
menetlusdokumendid ja AS Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) pakkumine nr XXX (tl 66-
94) .
4. 21.01.2019 lõplikes seisukohtades (tl 95-101) jääb hageja hagi ja esitatud taotluste juurde.
Hageja osutab, et 11.12.2018 istungil kostja väitis, et hageja poolt kompromissi rikkumine
seisneb selles, et hageja ei esitanud Tartu Vallavalitsusele kõik vajalikke dokumente, samas
jäi ebaselgeks, milline konkreetne dokument jäi kostja arvates hageja poolt kompromissis
sätestatud tähtajaks esitamata. Kostja on muutnud oma seisukohta hageja väidetava
rikkumise fakti ja väidetava rikkumise sisu osas. Hageja leiab, et kasutusloa saamine või
selle saamise tagamine ei ole täitedokumendiks oleva kompromissmääruse sisu kohasel
hageja kohustus, sellises tingimuses ei ole pooled täitedokumendis kokku leppinud. Kui
kostja käsitleb dokumendina, mida hageja oli kohustatud hiljemalt 20.12.2016 üle andma,
ka fotosid korstnast koos mõõdulindiga korstna kõrval, siis ei saanud nimetatud dokument
olla täitedokumendi esemeks, s.o kompromisskokkuleppega hõlmatud kohustuseks.
Täiendavate dokumentide esitamise nõue tekkis alles 2017. aastal, seega kompromiss on
hageja poolt täidetud nõuetekohaselt ja kostja täitmiseks antud leppetrahvinõue on alusetud.
Kostja on hageja hinnangul valinud osa kasutusloa saamist takistavatest puudustest, mille
kõrvaldamine on tema kui taotleja kohustus ja esitanud täitmisavalduse, et täitemenetluses
sisse nõuda leppetrahv hagejalt, mis ei ole relevantne õiguskaitsevahend kujunenud
olukorras. Tsiviilasja nr 2-1-6-2844 menetluses ei olnud Villy Peepsonil hageja vastu
korstna vastavust kinnitavate dokumentide puudustest/mitteesitamisest tulenevat või
saunakatla dokumentide esitamise nõuet. Seega ei olnud kompromissi sõlmimisel ja
kinnitamisel kokku lepitud nimetatud dokumentide esitamise kohustuses. Hageja ei
saanudki teada hiljem avastatavatest puudustest ja ei saanud puuduste kõrvaldamist
tõendavaid dokumente esitada kompromissi täitmise tähtajaks, s.t täitedokumendiks oleva
kompromissi p 2.1 kohaselt 20. detsembriks 2016. a. Kostja poolt hagejale menetluse käigus
esitatud korstna kõrguse korrigeerimise nõue ja selle tulemuse dokumenteerimise teema on
oma olemuselt tsiviilõiguslik vaidlus tellija ja töövõtja vahel, mida ei saa lahendada
täitemenetluses ega täitemenetluse lubatavuse kontrolli menetluses.
KOSTJA VASTUS
5. 16.11.2018 vastuses hagile (tl 23-25) kostja ei võta hagi õigeks. Hageja väitel on ta esitanud
vallale kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid, sama Tartu vald kostja elamule
kasutusluba ei väljasta. Kostja osutab, et vastusele lisatud ehitusregistri väljatrükile
märgitud ehitusspetsialisti Ergo Nõmme allkirjastatud selgitusest nähtub, et korsten tuleb
laduda kõrgemaks. Tartu Valla 12.10.2018 selgituse kohaselt on vallal Päästeameti jaoks
saamata fotod korstnast (korstna kõrgus ei vasta Päästeameti nõuetele) ja saunas paikneva
katla võimsust ja nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid. Kostja leiab, et ehitus on
hageja kohustus. Kostja leiab, et seega on ehitusloa saamiseks korsten kõrgemaks ehitamata
ja katla dokumendid vallale esitamata ning hagejalt trahvi nõudmine on põhjendatud.
Kostja vastusele on lisatud Tartu valla 18.09.2018 e-kiri, Tartu valla väljavõte
ehistusregistrist, XX.XX.XXXX töövõtuleping, Tartu Vallavalitsuse 12.10.2018 vastus
päringule (tl 26-33).
6. 05.12.2018 taotluses (tl 45-46, lisad 47-50) palub kostja toimiku juurde võtta Tartu valla
05.12.2018 täiendava vastuse päringule, millest kostja hinnangul nähtub veelkord, et elamu
kasutusloa mittesaamise põhiline probleem on see, et korsten ei ole laotud vajalikule
kõrgusele.
7. 18.01.2018 seisukohas (tl 58-61) kostja leiab, et poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte
vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oleks hageja pidanud täitma Päästeameti korraldust ja
ehitama kostja elamu korstna projektijärgsele ja Päästeameti poolt nõutud kõrgusele. Kostja
leiab, et hageja teadis Päästeameti kontrollaktist ja sellest, et ilma Päästeameti loata
kasutusluba ei saa. Ka Päästeameti luba on kasutusloa saamiseks vajalik dokument, mida
hageja pidi vallale esitama. Järelikult oli hageja kohustus probleem lahendada. Kuna
korstna kõrgus ei vasta ikka Päästeameti nõutud kõrgusele, ei saa ka esitada vajalikku fotot
ega kutsuda kedagi korstna kõrgust mõõtma.
KOHTUISTUNG
8. 11.12.2018 istungil hageja jääb hagi juurde. Hageja selgitab, et dokumendid olid vallale
esitatud, siis käis Päästeamet kohal ja alles siis selgus, et korsten on liiga lühike. Korsten
on saanud paar rida madalam, seda pole tehtud pahatahtlikult. Hageja kinnitusel ta ei
teadnud, et sellist dokumenti on vaja esitada. Peale Päästeameti kontrolli selgus, et
dokument korstna kohta on veel puudu kasutusloa saamiseks. Hageja poole selle
probleemiga ei ole keegi pöördunud, hageja leiab, et korstna kõrgusega seotud töö
teostamine on väga väike probleem. Hageja selgitab, et kuna enamuse puudustest on kostja
ise kõrvaldanud, siis hageja ei pidanud korstna parandamist ka nii suureks tööks, et kostja
ise seda ära ei teeks. Hageja teatas, et on nõus korstna kõrgemaks ehitama ja viivituse eest
500 eurot tasuma, on nõus tasuma ka 1000 eurot kompensatsiooniks.
Kostja esindaja selgitab, et puudu dokument, mis näitab, et korsten on õigel kõrgusel ja see
on ehitaja probleem. Sisuline vaidlus on veel korstna üle, enne ei saa ka üleandmis-
vastuvõtmisakti allkirjastada. Esindaja leiab, et kui kahe aasta jooksul pole hageja suutnud
kahte rida kive laduda, siis on põhjendatud ka trahvi maksmine, hageja teadis sellest
probleemist juba 2017 jaanuaris. Kostja tahab, et korsten ehitatakse kõrgemaks ja tahab
saada ka trahviraha. Hagejal oli projekt ees ja ehitaja pidi seda teadma, kui suur peab olema
korstna kõrgus. Kostja esindaja teatab, et loobuvad katla dokumendi nõuetest, räägivad vaid
korstna kõrgusest. Kostja selgitab, et jääb kompensatsiooninõude juurde, kompromissiga ei
ole nõus.
Kohus jätab rahuldamata esitatud taotlused suuliste tõendite osas ja võtab asja juurde
08.08.2016 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-16-2844.
KOHTU SEISUKOHT
9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu
hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et
nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta
täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
TMS § 2 lg 1 p-i 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele
kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas. Kohtulahendi kui täitedokumendi puhul sätestab
TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad
olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221
lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks
uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis
võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast
täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (nt Riigikohtu 15.04.2015. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).
10. Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 10.08.2016 määrus tsiviilasjas
nr 2-16-2844, millega kohus kinnitas Villy Peepsoni ja Erki Jõelaid vahel 08.08.2016
sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse Villy Peepsoni hagis Erki Jõelaiu vastu
leppetrahvi väljamõistmiseks.
11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
-
tsiviilasjas nr 2-16-2844 10.08.2016 määrusega kinnitatud kompromissi p-i 2.1.
kohaselt kohustus kostja (Erki Jõelaid) esitama Tartu Vallavalitsusele hagejale )Villy
Peepson) kuuluva eramu, XXX vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks hiljemalt
20. detsembriks 2016.a. ning p-i 2.3. järgi juhul, kui kostja ei anna vallavalitsusele üle
kasutusloa saamiseks vajalikke dokumente 20. detsembriks 2016.a, tasub ta hagejale
5000 eurot;
-
kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-2844 jõustus 10.08.2016;
-
Tartu kohtutäitur Sirje Tael alustas sissenõudja Villy Peepsoni täitmisavalduse ja Tartu
Maakohtu 10.08.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-2844 alusel võlgniku Erki
Jõelaid suhtes täitemenetluse nr 193/2018/753.
12. Kohus leiab, et kuna hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusega,
et ta on kompromissi p-s 2.1 kokkulepitud kohustuse täitnud, mis määruskaebuse esitamise
välistamist arvestades toimus pärast lahendi jõustumist, on hagi esitamine TMS § 221 lg 2
kohaselt lubatav.
13. Poolte esitatud seisukohtade põhjal on poolte vahel vaidlus selles, mis oli hageja
kompromissist tuleneva kohustuse sisuks, kas hageja on kohustuse nõuetekohaselt täitnud
ja kas kostjal on õigus leppetrahvile. Hageja väitel pidi hageja vaid andma üle hageja
teostatud tööde kohta koostatud ja hageja valduses olevad dokumendid, kostja vastuväite
kohaselt kohustus hageja andma üle dokumendid, mille esitamisega oleks tagatud
kasutusloa saamine, s.o vajadusel likvideerima ehitusel ilmnenud puudused.
14. Kostja on menetluse kestel muutnud oma seisukohta selles, milles seisneb leppetrahvinõude
aluseks olev kokkuleppe rikkumine. 16.11.2018 vastuses (tl 24) leiab kostja, et kasutusloa
(vastuses ekslikult nimetatud ehitusluba) saamiseks on korsten kõrgemaks ehitamata ja
katla dokumendid vallale esitamata ning hagejalt trahvi nõudmine on igati põhjendatud.
11.12.2018 istungil (tl 57) kostja esindaja selgitas, et katla kohta dokumentide esitamine ei
ole kostja nõude aluseks ja ei oma tähtsust, nad loobuvad sellest nõudest, räägivad vaid
korstna kõrgusest. 18.01.2018 lõplikes seisukohtades asub kostja seisukohale, et ka
Päästeameti luba on kasutusloa saamiseks vajalik dokument, mida hageja pidi vallale
esitama ja järelikult oli hageja kohustus probleem lahendada, s.o hageja kohustus oli
Päästeameti ettekirjutus täita (tl 59-60).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad
pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Eeltoodust tulenevalt kaalub kohus hagi põhjendatust kostja esitatud
korstnaga seotud vastuväite pinnalt.
15. Kohus nõustub pooltega selles, et kompromissi p-ist 2.1. ei tulene, milliseid konkreetseid
dokumente pidi hageja vallavalitsusele esitama, et lugeda hageja kohustus täidetuks.
Kompromiss toodud sõnastuses annab kostjale näiteks võimaluse nõuda hagejalt
leppetrahvi ka kasutusloa taotluse esitamata jätmise eest. Kohus leiab, et hageja kohustuste
täitmise hindamisel tuleb lähtuda kasutusloa taotlust menetleva Tartu Vallavalitsuse
XX.XX.XXXX kirjast nr XXX (tl 14), mis loetleb vallavalitsusele esitatud dokumendid ja
milles on märgitud, et esitamata on saunas paikneva katla võimsust ja nõuetele vastavust
kinnitavad dokumendid. Kuivõrd kostja loobus katla kohta dokumentide esitamise nõudest
ning hageja kinnitusel ei olekski ta saanud nimetatud dokumente esitada, kuivõrd katla lasi
kostja ise valmistada, kinnitab vallavalitsuse kiri, et hageja on vähemalt dokumentide
formaalse üleandmise kohustuse sellega täitnud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 kohaselt peab (töövõtulepingu alusel tehtav) töö
vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad
dokumendid. Kohus on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavus võib ilmneda ka
selles, et töövõtulepingu alusel valminud ehitisele ei anta sellel esinevate puuduste tõttu
kasutusluba (nt ei vasta ehitis projektile), kui pooled on sellises tingimuses kokku leppinud.
Käesolevas vaidluses asub kohus seisukohale, et pooltevaheline vaidlus hageja teostatud
tööde vastavusest kokkulepitule on lahendatud juba tsiviilasja nr 2-16-2844 menetluses.
Kohus osutab siinkohal, et 22.02.2016 hagiavalduse kohaselt nõudis Villy Peepson
hagejana kostjalt leppetrahvi 15 977 eurot tasumist eramu ehitustööde mittetähtaegse
lõpetamise eest, pooltevahelise lepingu p-i 8.1 rikkumise eest (tl 72). Nii hagiavalduses kui
istungiprotokollis nimetas hageja ehitisel leitud puuduseid seoses katusega (osad
katusekivid katki, valesti paigaldatud, aurutõke puudub jt) ja esikupõrandaga (esiku
põrandapind vajunud, põrandaplaadid mõranenud), samuti viitab, et ehitusel võib olla veel
muid vigu, mida hageja ise ei tea. Samas avaldas hageja esindaja eelnimetatud tsiviilasjas
08.08.2016 istungil, et oleks võimalik kaaluda kokkulepet, kui kostja (E.Jõelaid) tasub ära
trahvi ja esitab need dokumendid, milleta ei anta kasutusluba ning et kui need dokumendid
esitatakse ja 15 000 eurot makstakse, siis Villy Peepson ei hakka seoses kvaliteediga rohkem
vaidlema, märkides samuti, et ülejäänud puudused ajab Villy Peepson ajapikku ise korda.
Hageja Villy Peepson teatas kohtule, et soovib, et dokumentatsioon saab korda ja
kompensatsiooni, sest ehitus pole lõpetatud ja kasutusluba saamata, hageja esindaja sõnul
nad ei taha nende vigade parandamist, vaid kompensatsiooni. Kohus märgib, et kuigi pooled
arutasid istungil ehitisel esinevate võimalike puuduste tuvastamist ja kõrvaldamist, ei
osutanud nad kompromissis ei konkreetselt ega üldsõnaliselt kõrvaldamist vajavatele
puudustele, vaid leppisid üksnes kokku hageja poolt kasutusloa saamiseks vajalike
dokumentide esitamises vallavalitsusele määratud tähtajaks. Seega ei saa kohtu hinnangul
kompromissi punkti 2.1. sõnastusest järeldada, et sellega oleks Erki Jõelaiule pandud ühtlasi
kohustus enne dokumentide esitamist või hiljem, kasutusloa taotluse menetluse käigus
kasutusloa andmist takistavate puuduste ilmnemisel, teha ehitise juures täiendavaid töid.
Kohus leiab, et kompromissis kasutatud väljend: „vajalikud dokumendid kasutusloa
saamiseks“ ei tähenda, et Erki Jõelaid kohustus dokumente esitades tagama kasutusloa
saamise tema poolt teostatud tööde ja esitatud dokumentide osas. Kohtu sellist seisukohta
kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole hagejalt nõudnud teiste Päästeameti poolt märkustena
esitatud tööde teostamist, vaid on need ise kõrvaldanud (märkuste „Leiliruumis
ühenduslõõri ohutuskujad puitviimistluseni ei vasta tuleohutusnõuetele“ ja „Garaaži ja
kuuri vaheline uks peab olema EI15, nagu ette nähtud projekti“ juures märgitud: „
Dokumendid esitatud, ootavad edastamist Päästeametile“) (tl 27).
Kohus nõustub hagejaga selles, et jääb ebaselgeks, milliseid dokumente hageja oleks
pidanud korstna nõuetekohasuse kohta täiendavalt esitama. Kohus selgitab Päästeameti
ettekirjutuse kohta järgmist. Ehitusseadustiku (EhS) § 51 lg 1 kohaselt annab kasutusloa
kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. EhS § 54 lg 6 p 1
kohaselt esitab pädev asutus kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks
asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega. EhS §
54 lg 7 1. lause sätestab, et kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste
andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või
põhjendab arvestamata jätmist. Tulenevalt ehitusseadustikust ja päästeseadusest on
päästeasutus kooskõlastavaks asutuseks EhS § 54 lg 6 p 1 tähenduses. Päästeamet ei vii
kasutusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või keeldub
selle andmisest omavalitsuse poolt läbiviidavas menetluses. Kuivõrd päästeasutus saab
osaleda kasutusloa menetluses ainult siis, kui omavalitsus on algatanud kasutusloa
menetluse, ei saanud hageja enne kasutusloa menetluse algatamist, s.o enne või samaaegselt
dokumentide vallavalitsusele esitamisega taotleda päästeasutuse kooskõlastust.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud 10.08.2016
kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p-ist 2.1. tuleneva kohustuse ning sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulenevalt kompromissi
p-is 2.6 kokkulepitule ei ole kokkuleppe täitmise tulemusel pooltel teineteise vastu
XX.XX.XXXX töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.
16. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole kostja leppetrahvinõude sundtäitmisele
esitamisel käitunud heas usus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes. TsÜS
§ 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas
usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse
teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et leppetrahvinõude
esitamine peaaegu kaks aastat pärast leppetrahvi nõudeõiguse võimaliku tekkimise aega
(hageja kinnitas Päästeameti ettekirjutuse esitamist jaanuaris 2017), leppetrahvi
kasutamisest hageja teavitamata jätmine ning võrreldes väidetava kohustuse rikkumise
väikest tähtsust arvestades ebaproportsionaalselt suure leppetrahvi nõude esitamine ei ole
kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja esitatud K-Rauta XX.XX.XXXX hinnapakkumise
(tl 94) kohaselt jääb korstnal esineva puuduse kõrvaldamise materjalikulu alla 20 euro ning
hageja kinnitusel oli ta valmis vajaliku töö ise ära tegema. Kohtu hinnangul nähtub ka
käesolevas asjas, et kostjal on huvi eelkõige kompensatsiooni saamise vastu kui koostöö
kostjaga ja tema poolt teostatud töö parandamise vastu – 11.12.2018 istungil kostja teatas,
et soovib nii korstna parandamist kui ka leppetrahvi tasumist, samas ei nõustunud kostja
hageja pakutud korstna kõrgemaks ladumisega ja kompensatsiooniks pakutud 1000 euro
tasumisega.
17. Hageja taotles hagis jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitmiskulud sissenõudja Villy Peepsoni
kanda. Kohus jätab nimetatud taotluse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa üldjuhul täitekulude küsimust
lahendada (erand nt RTKo 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 14). Kohtu
pädevuses on otsustada TsMS § 138 lg-s 1 nimetatud menetluskulude jaotus, mille hulka ei
kuulu täitemenetluse kulud (v.a TsMS § 144 p-s 5 ja 51 nimetatud kohtutäituri tasu ja kulud).
Kohtutäituri tasu ja kulud määrab kindlaks kohtutäitur kohtutäituri seaduses ja
täitemenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning lähtub nende väljamõistmisel
täitemenetluse seadustikus ettenähtust, s.h TMS § 221 lg-st 4, mille kohaselt (sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise) hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.
18. Kohus jätab käesoleva asja lahendamisel arvestamata Urmas Uibolehe 30.11.2018 kirjaliku
selgituse (tl 41), kuna kostja poolt sauna katlaga (kerisega) seonduvast vastuväitest
loobumisega puudub vajadus kerise paigaldamist käsitlevate asjaolude tõendamiseks.
Samuti jätab kohus arvestamata Margit Teino 17.02.2019 selgitused (tl 66-67), kuna need
kujutavad endast sisuliselt selgitustele lisatud menetlusdokumentide kokkuvõtet.
Tunnistajate, s.h Margit Teino tunnistajana ülekuulamise osas võttis kohus seisukoha juba
11.12.2018 istungil (tl 57).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus
rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.01.2019 (tl 102-110). Menetluskulude nimekirja
kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350
eurot ja õigusabitasu kokku 3058,40 eurot (19 tundi 34 minutit tunnitasuga 130 eurot + km
20%, millele lisandub kinnistusregistrile päringu tegemise kulu 6 eurot).
Kostja leiab 23.01.2019 seisukohas (tl 111), et hageja menetluskulud 3408,40 eurot ei ole
põhjendatud ega vajalikud: ei ole vajalik kasutada kahte advokaadist esindajat, sest asi ei
ole juriidiliselt keeruline, hageja näidatud õigusabi töötunnid on ülepaisutatult suured,
vajalikud õigusabi töötundide hulk ei saa olla suurem, kui kostja esindaja töötundide hulk.
TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hageja on tasunud hagilt hinnaga
3500 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel riigilõivu 300 eurot ja hagi
tagamise avalduselt RLS § 59 lg 17 alusel riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb
seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu
(riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui
need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et
esitatud arvete põhjal esindajad ei dubleerinud üksteise tööd, vandeadvokaadi abi Karin
Ploom koostas menetlusdokumente 2 tunni 39 minuti ulatuses vandeadvokaat Urmas
Kõrgesaare juhiste kohaselt, seega on sisuliselt tegemist esindajakuludega, mis oleks tehtud
ka ühele esindajale.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja
keerukuse ja mahuga. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui
hinnatavate tõendite maht on suur. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist
tavapärasest mahukama ega õiguslikult keerulise tsiviilasjaga. Arvestades asja keerukust,
hagiavalduse mahtu, kostja vastuseid, hageja esitatud taotlusi ja osalemist kohtuistungil,
kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ja esindajate
kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabi tasu 14 tunni eest,
millele lisandub päringu tegemise kulu 6 eurot, kokku summas suurust 2190 eurot (s.h
käibemaks)
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2540 eurot (350 +
2190).
21. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostja hageja kasuks välja viivise
menetluskulult 2540 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze
Kohtunik