3-18-2213/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2213

Haldusasi

L.K. kaebus 03.11.1997 õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

otsuse tühistamiseks ning Tallinna linna uue otsuse

tegemiseks kohustamiseks, millega tagastada kinnisasi

kaebajale

või

alternatiivselt

03.11.1997

otsuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Tallinna

linna

kohustamiseks

hüvitama

kaebajale

tekitatud

kahju

2 262 000 eurot või alternatiivselt kohustada Tallinna linna

hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot või

alternatiivselt 26.02.1998 õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni otsuse

tühistamiseks

ning

Justiitsministeeriumi

uue

otsuse

tegemiseks kohustamiseks, millega tagastada kinnisasi

kaebajale

või

alternatiivselt

26.02.1998

otsuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Justiitsministeeriumi

kohustamiseks

hüvitama

kaebajale

tekitatud

kahju

2 262 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – L.K., esindaja advokaat Kaupo Kask

Eeldatavad

vastustajad

–

Tallinna

linn

ja

Justiitsministeerium

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus nõudes ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse

tühistamiseks.

2. Tagastada kaebus nõudes ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse tühistamiseks.

3. Tagastada kaebus nõudes kohustada Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega

tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn.

4. Tagastada kaebus nõudes tuvastada ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse

õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnisasja

asukohaga xxxxx, Tallinn tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot.

5. Lugeda kaebus nõuetes kohustada Tallinna linna tegema uus otsus, millega tagastada

kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn kaebajale või alternatiivselt tuvastada ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna

hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot või alternatiivselt kohustada Tallinna

linna hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot esitatuks kaebetähtaega

rikkudes ja jätta kaebaja poolt esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2(8)

6. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-2213 kaebust menetlusse võtmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. L.K. (kaebaja) esitas 25.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise ja kompenseerimise 26.02.1998 otsuse tühistamiseks ning uue otsuse

tegemiseks kohustamiseks, millega tagastada kinnisasi kaebajale (1) või alternatiivselt tuvastada

26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kahju 2 262 000

eurot (2) või alternatiivselt kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale tekitatud kahju

2 262 000 eurot (3). Kaebaja märkis kaebuses, et sai vaidlustatud 26.02.1998 otsusest teada

13.11.2018. Samas leidis kaebaja, et kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes,

tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Samuti palub kaebaja end vabastada riigilõivu

tasumisest.

2. Kohus pöördus 20.12.2018 kaebaja poolt määratletud vastustaja- Tallinna linnavalitsuse poole

seisukoha saamiseks seoses kaebuse perspektiivikuse ja tühistamisnõude tähtaegsuse osas.

Tallinna Linnavalitsus vastas 09.01.2019, milles mh leidis, et kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes.

3. Tallinna Halduskohus jättis oma 16.01.2018 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja soovi korral tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks. Kohus leidis, et: (1) kaebaja on ebaõigesti vaidlustanud keskkomisjoni 26.02.1998

otsuse ning haldusaktiks, mille tühistamiseks tuleks kohtusse pöörduda, on ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 03.11.1997 otsus nr 9436. Samuti juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et

tühistamisnõue ei pruugi olla perspektiivikas, kuivõrd xxxxx asuv maa on kantud

kinnistusraamatusse ja jagatud korteriomanditeks; (2) kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks,

millega tagastada kinnisasi kaebajale, ei ole tähtaegne; (3) nõue ÕVVTK keskkomisjoni otsuse

õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud kaebetähtaja rikkumisega; (4) nõue kahju hüvitamiseks

on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebajale takistab vara tagastamist ÕVVTK 03.11.1997.a otsus,

millest kaebaja oli teadlik hiljemalt 05.11.1997. Seega oleks kaebaja pidanud esitama kaebuse

kahju hüvitamiseks hiljemalt 01.01.2005. aastal.

4. Kaebaja esitas 01.02.2019 menetlusdokumendi ja kaebuse tervikteksti, mille kohaselt on

kaebaja nõuded järgnevad: (1) tühistada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus; (2) kohustada Tallinna linna

tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi, asukohaga xxxxx; (3) alternatiivselt kui

kohus jätab eelpool toodud nõuded rahuldamata, siis tuvastada õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse õigusvastasus ja

kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kahju 2 262 000 eurot; (4) alternatiivselt kui kohus

jätab eelpool toodud nõude rahuldamata, siis kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale xxxxx

kinnistu tagastamata jätmisest tekkinud kahju 2 262 000 eurot; (5) alternatiivselt, kui kohus

leiab, et 03.11.1997 otsusele esitatud kaebust ei saa menetleda, siis tühistada õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 26.02.1998 otsus ja kohustada

Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale xxxxx asuv kinnisasi; (6)

alternatiivselt, kui kohus jätab eelpool toodud nõuded rahuldamata, siis tuvastada õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse

õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx

tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot; (7) alternatiivselt kui kohus jätab

rahuldamata eelpool toodud nõude, siis kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kinnistu

xxxxx tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot.

3(8)

5. Kaebaja leidis ka, et kui kohus leiab, et menetlustähtaegasid on kaebaja poolt rikutud, siis

rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ei olnud teadlik enda kaebeõigusest või et

ta peab olema teadlik kaebuse esitamise õigusest. Kaebajale ei teatatud 1998 aasta otsuse

olemasolust ja seega kaebeõiguse tekkimisest. Kaebaja sai otsusest teada 25.11.2018, st kaebus

on esitatud tähtaegselt. Kaebaja oli juba 03.11.1997 otsuse tegemise ajal 65 aastane. Arvestades

kaebuses nõutava kinnisasja väärtust ja kaebaja sissetulekut, siis on see tema jaoks suure

tähtsusega.

6. Vastustaja leidis oma 14.02.2019 kirjalikus vastuses, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega

ja mõjuvad põhjused, mis annaksid alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, antud juhul

puuduvad. xxxxx elamu kõik eluruumid erastati vahemikus 22.06.1994 kuni 15.08.1995

teostatud tehingutega. Hilisemalt on kõnealuse elamu baasil moodustatud korteriomandid, mis

kanti kinnistustraamatusse 25.10.2002. Kõnealustest tehingutest on möödas enam, kui 10 aastat

ja on selge, et xxxxx elamu suhtes sõlmitud ostu-müügilepinguid ega kinnistamistehinguid täna

enam vaidlustada ei saa ning kohustamisnõuded on ilmselgelt perspektiivitud. ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni ega ÕVVTK keskkomisjoni otsuste tühistamine ei viiks kaebajat tema

eesmärgile lähemale. Nõuded ÕVVTK keskkomisjoni ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks oleks kaebaja pidanud esitama hiljemalt 01.01.2005, see

on 13 aastat hilinenud ning puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Hüvitamiskaebus oleks

samuti ilmselgelt perspektiivitu ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse

kaebetähtaja ületamise korral, vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Viidatud sätte

kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab

kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse

saamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lõige 3 sätestab, et

kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist,

lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki.

8. Nagu kohus oma 16.01.2019 määruses märkis, siis on kaebaja nõuetest tulenevalt tema

eesmärgiks Tallinnas, xxxxx asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine või

alternatiivselt juhul, kui see ei ole võimalik, siis vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamine.

Nimetatud

seisukohta

on

kinnitanud

kaebaja

ka

oma

01.02.2019

menetlusdokumendis ja kaebuse terviktekstis. Alljärgnevalt analüüsib kohus kaebaja poolt

esitatud nõudeid ja võtab seisukoha nende eesmärgipärasuse osas.

9. Nõue ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse tühistamiseks ja Tallinna linna

kohustamiseks tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx.

9.1 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsusega nr 9436 otsustati jätta kaebaja taotlus

vara tagastamiseks rahuldamata põhjusel, et tema kui omaniku naise õe alaneja sugulane ei kuulu

omandireformi aluste seaduse § 8 ja maareformi seaduse § 5 märgitud omandireformi õigustatud

subjektide ringi. ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998.a otsusega otsustati jätta rahuldamata

kaebaja esindaja Jüri Urb kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsusele nr 9436.

9.2 Kaebaja märkis kaebuses ja kohtule esitatud kaebuse terviktekstis, et ta sai ÕVVTK

keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse kätte 12.11.2018. Vastustaja ei ole nimetatud väitele vastu

vaielnud. Kaebus on esitatud 25.11.2018. Kohus märkis oma 16.01.2019 määruses, et

keskkomisjoni näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse komisjoniga, mis tegutses maakonna- ja

linnakomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste kohtueelse läbivaatajana. Vabariigi Valitsuse

03.02.1998 määrusega nr 21 muudetud keskkomisjoni põhimääruse p 13 sätestas, et

keskkomisjoni

otsusega

mittenõustumisel

võib

kaebuse

esitaja

pöörduda

kaebuse

4(8)

läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik oma õiguste rikkumisest

teada sai või pidi teada saama. Kohtusse pöördumisel saab vaidlustada keskkomisjonis

läbivaatamisel olnud kohaliku komisjoni otsuse. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30

päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

Nimetatud lahend tehti kaebajale teatavaks 12.11.2018. Kaebaja muutis kaebuses esitatud

taotlust 01.02.2019. HKMS § 49 lg 1 kohaselt loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue

esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Seega on kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

03.11.1997 otsuse tühistamiseks tähtaegne.

9.3 Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Tallinna linna tegema uus otsus, millega tagastatakse

kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn.

Kaebusest tulenevalt ei olnud kaebajale tehtud teatavaks ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998

otsust ning kaebaja väidetavalt ootas otsuse tegemist kuni oktoobrini 2018. HKMS § 283 lg 3

sätestab, et kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist

(01.01.2012) kohtueelses menetluses esitatud nõude lahendamisel, võib sama nõudega kaebuse

esitada kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Seega oleks kaebaja pidanud

esitama kohustamisnõude õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks kohtule hiljemalt

01.01.2014. Kaebaja seda ei teinud. Kohus jääb 16.01.2019 määruses toodud seisukoha juurde,

millest tulenevalt ei ole kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks, millega

tagastada xxxxx kinnisasi kaebajale tähtaegne.

10. Alternatiivne nõue tuvastada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse

õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kinnisasja, asukohaga xxxxx

tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot või kohustada Tallinna linna

hüvitama kaebajale kinnisasja, xxxxx, Tallinn tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas

2 262 000 eurot.

10.1 Kohus jääb oma 16.01.2019 määruses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt on

nimetatud nõue esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse

haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada

tähtajatult. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus tehti enne 01. jaanuari 2001.a

jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatusi, mis nägid muuhulgas ette, et kaebuse

haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul

haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS redaktsiooni

kohaselt võis kohtule tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Riigikohtu halduskolleegium asus

11.11.2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-04 järgmisele seisukohale: „ Halduskolleegium on

arvamusel, et HKMS § 9 lg-t 5 tuleb tõlgendada, lähtudes sarnaselt RVastS § 31 lg 2 sätestatuga.

Sättes ettenähtud kolmeaastast vaidlustamise tähtaega tuleb enne 1.jaanuari 2002 antud

haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamisel hakata

arvestama sätte jõustumisest. Seega on enne 1.jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud

toimingu peale tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni 1.jaanuarini 2005.“. Seega pidi kaebaja

esitama kohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes hiljemalt 01.01.2005, mistõttu

kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõudes on samuti esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastuseks

kaebaja selgitusele märgib kohus, et eelpool viidatud sätetest tulenevalt ei ole kaebetähtaja

kulgemise osas tähtsust, millal haldusakt tehti kaebajale teatavaks.

10.2 Kaebusest tulenevalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist seoses sellega, et talle ei ole võimalik

tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.

Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt

selgitada milles seisneb kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Seejärel on võimalik selgitada,

millise haldusakti või –toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise

tähtaeg ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte (RKHK 25.06.2009.a määrus asjas nr

5(8)

3-3-1-39-09 p 9). Haldusasja materjalidest selgub, et kaebaja arvates tekkis talle kahju sellest, et

talle ei ole võimalik tagastada xxxxx asuvat kinnistut. Seega taotleb kaebaja õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on korduvalt

tunnistanud, et kahju maa tagastamise taotluse rahuldamata jätmisest selgub lõplikult

haldusaktist, millega otsustatakse maa tagastamata jätta. Sama põhimõte kohaldub ka muu vara

kui maa tagastamisele (Riigikohtu määrused nr 3-3-1-50-07 ja 3-3-1-39-09). Samuti tuleneb

viidatud kohtulahenditest, et õigustatud subjektiks tunnistatud isikule saab sellises olukorras

tekitada kahju haldusakt, millega otsustati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätta.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kaebus kahju hüvitamiseks esitada 3

aasta jooksul arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. RVastS § 31 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist

tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üle antud raha või asjade tagastamiseks võib taotluse

või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse

või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul

käesoleva seaduse jõustumisest. Käesoleval juhul takistab kaebajale vara tagastamist ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus. Kaebaja oli nimetatud haldusaktist teadlik hiljemalt

05.11.1997, kui otsus tehti allkirja vastu teatavaks kaebaja volitatud esindajale. Tallinna linna

vastusest tulenevalt on kõik xxxxx asuval kinnistul asuvad eluruumid erastatud ajavahemikul

22.06.1994 kuni 15.08.1995 teostatud tehingutega ning elamu baasil on moodustatud

korteriomandid, mis on kantud kinnistusraamatusse 25.10.2002. RVastS jõustus 01.01.2002.

aastal, seega oleks kaebaja pidanud esitama kaebuse kahju hüvitamiseks hiljemalt 01.01.2005.

aastal. Kaebaja seda ei teinud, millest tulenevalt on kaebus kahju hüvitamiseks esitatud tähtaja

rikkumisega. Kaebaja eksib, kui leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega tuleb

arvestada alates novembrist 2018.

11. Kaebaja taotleb alternatiivselt ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse tühistamist ja

Justiitsministeeriumi kohustamist tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi

asukohaga xxxxx.

11.1 Kohus märkis oma 16.01.2019 määruses, et keskkomisjoni näol oli tegemist Vabariigi

Valitsuse komisjoniga, mis tegutses maakonna- ja linnakomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste

kohtueelse läbivaatajana. Vabariigi Valitsuse 03.02.1998 määrusega nr 21 muudetud

keskkomisjoni põhimääruse p 13 sätestas, et keskkomisjoni otsusega mittenõustumisel võib

kaebuse esitaja pöörduda kaebuse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast,

mil isik oma õiguste rikkumisest teada sai või pidi teada saama. Kohtusse pöördumisel saab

vaidlustada keskkomisjonis läbivaatamisel olnud kohaliku komisjoni otsuse. Seega on kaebaja

ebaõigesti vaidlustanud keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse ning viidatud otsuse vaidlustamisega

ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on vara tagastamine kaebajale. Olukorras,

kus kohus ka tühistaks viidatud keskkomisjoni otsuse, ei tooks see endaga kaasa vara tagastamist

kaebajale. Haldusaktiks, mille vaidlustamiseks tuleks kaebajal tühistamisnõudega kohtusse

pöörduda on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus nr 9436, mille kaebaja on

kaebuse täienduses ka vaidlustanud. Keskkomisjoni näol ei ole tegemist organiga, kelle

pädevuses on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt

tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nõudes tühistada ÕVVTK

keskkomisjoni 26.02.1998.a otsus.

11.2 Kaebaja taotleb alternatiivselt, et kohus kohustaks Justiitsministeeriumit tegema uus otsus,

millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn.

Kohus märkis oma 16.01.2019 määruses, et keskkomisjoni näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse

komisjoniga, mis tegutses maakonna- ja linnakomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste

kohtueelse läbivaatajana. Keskkomisjoni näol ei ole tegemist organiga, kelle pädevuses on

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest tulenevalt ei saa kohus ka kohustada

6(8)

Justiitsministeeriumit tagastama kaebajale õigusvastaselt võõrandatud vara. HKMS § 121 lg 2 p

2 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nõudes kohustada

Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx,

Tallinn.

12. Alternatiivne nõue tuvastada ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja

kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx tagastamata jätmisest

tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot.

12.1 Kohus jääb esmalt oma 16.01.2019 määruses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt on

tuvastamisnõue esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse

haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada

tähtajatult. ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsus tehti enne 01. jaanuari 2001.a jõustunud

halduskohtumenetluse seadustiku muudatusi, mis nägid muuhulgas ette, et kaebuse haldusakti

või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti

andmisest või toimingu sooritamisest. Kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS redaktsiooni kohaselt

võis kohtule tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Riigikohtu halduskolleegium asus

11.11.2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-04 järgmisele seisukohale: „ Halduskolleegium on

arvamusel, et HKMS § 9 lg-t 5 tuleb tõlgendada, lähtudes sarnaselt RVastS § 31 lg 2 sätestatuga.

Sättes ettenähtud kolmeaastast vaidlustamise tähtaega tuleb enne 1.jaanuari 2002 antud

haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamisel hakata

arvestama sätte jõustumisest. Seega on enne 1.jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud

toimingu peale tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni 1.jaanuarini 2005.“. Seega pidi kaebaja

esitama kohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes hiljemalt 01.01.2005, mistõttu

kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõudes on samuti esitatud kaebetähtaega rikkudes. Samas ei

ole tuvastamisnõue ka eesmärgipärane, kuivõrd tuvastamisnõude rahuldamine ei annaks

kaebajale

mingit

iseseisvat

tulemust

kuivõrd

kaebajal

ei

ole

võimalik

nõuda

Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamist.

12.2 Kaebusest tulenevalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist seoses sellega, et talle ei ole võimalik

tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.

Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt

selgitada milles seisneb kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Seejärel on võimalik selgitada,

millise haldusakti või –toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise

tähtaeg ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte (RKHK 25.06.2009.a määrus asjas nr

3-3-1-39-09 p 9). Haldusasja materjalidest selgub, et kaebaja arvates tekkis talle kahju sellest, et

talle ei ole võimalik tagastada xxxxx asuvat kinnistut. Nagu kohus eelmises alapunktis märkis,

siis ei ole keskkomisjoni näol tegemist organiga, kelle pädevuses oli õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamine. Tegemist oli vara tagastamise käigus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks ette

nähtud organiga. Seega ei ole tegemist organiga, kes oleks saanud kaebajale vara tagastada või

tagastamata jätta ja tekitada seeläbi kaebajale kahju. Kaebus nõudes kohustada

Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx tagastamata jätmisega tekitatud kahju

on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 212 lg 2 p 2 alusel kaebuse nõudes tuvastada

ÕVVTK Keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit

hüvitama kaebajale kinnisasja xxxxx, Tallinn tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas

2 262 000 eurot.

13. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 38 lg 5 kohaselt esitatakse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlus ja kaebetähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast

kaebetähtaja möödumist. Kohus tuvastas eelpool, et kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

7(8)

03.11.1997 otsusega seonduvates tuvastamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuetes on esitatud

kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja on kohtule teatanud, et tema hinnangul on kaebus kõigis

nõuetes tähtaegne, kuivõrd kaebaja sai ÕVVTK keskkomisjoni otsusest teada novembris 2018.

Kaebaja on esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus leiab, et kaebus on

esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja leiab, et kuivõrd ÕVVTK keskkomisjoni otsus ega

ka ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus ei sisaldanud viidet edasikaebamise võimalustele, siis

ei teadnud ta vaidlustamise vajadusest ja tähtaeg tuleb ennistada. Kaebaja ei teadnud enda

kaebeõigusest ning tema kaebeõigus tekkis alates 13.11.2018. Kaebaja oli 03.11.1997 otsuse

tegemise ajal juba 65 aastane ja temalt ei saanud eeldada õiguse tundmist. Kuna kaebajat ei

teavitatud edasise menetluse tulemustest, ei saa eeldada, et ta on minetanud kaebeõiguse. Kohus

on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks nõuetes, mille puhul

kohus leidis, et kaebetähtaeg on möödunud.

13.1 Kaebaja väited seonduvalt kaebetähtaja ennistamise põhjendustega seonduvad ÕVVTK

keskkomisjoni otsuse ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse

vaidlustamisega. Kohus on käesoleva määruse alapunktis 9 leidnud, et kaebus ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 03.11.1997.a otsuse tühistamiseks on esitatud tähtaegselt. Kaebuse nõudes

ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse tühistamiseks kohus tagastas. Seega ei ole käesolevas

asjas asjakohased viited selle kohta, kas ja millal sai kaebaja kätte ÕVVTK keskkomisjoni

26.02.1998.a otsuse.

13.2 Kohus leiab, et kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist tuvastamis- kohustamis- ja hüvitamisnõuetes, mida kohus ei ole

käesoleva määrusega tagastanud.

13.3 Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja peale ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997

otsuse saamist kasutanud õigusabi ning on oma esindaja kaudu esitanud viidatud otsusele

kaebuse. Seega, ehkki kaebaja oli juba 1997. aastal 65 aastane, on tal olnud piisavalt arusaama

vajadusest vaidlustada ÕVVTK 03.11.1997 otsus, kuivõrd see takistas xxxxx asuva vara

kaebajale tagastamist. Kuivõrd 1997. aasta otsus oli kaebaja suhtes negatiivne, siis ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja ootas tema suhtes tehtavat positiivset otsust kuni 2018. aasta novembrini ja oli

kogu selle aja passiivne ega teinud midagi selleks, et selgitada välja kinnistu suhtes toimuvaid

menetlusi. Kaebajale pidi olema teada, et Eesti Vabariigis viidi 1998. aastale järgnevatel aastatel

aktiivselt läbi omandireformi ning toimusid vara tagastamised ja erastamised. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja uskus, et see ei puuduta xxxxx asuvat vara ning Tallinna linn on nimetatud

vara suhtes omandireformi läbi viimisel passiivne ning jätkuvalt on lahendamisel kaebaja

esindaja poolt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997.a otsusele esitatud kaebus. Kaebuse

pinnalt ei ole usutav, et kaebajal oleks olnud kuni 2018. aastani mingi mõistlik alus eeldada, et

omandireform on xxxxx asuva vara osas läbi viimata ning menetluses on jätkuvalt kaebaja

esindaja poolt ÕVVTK keskkomisjonile esitatud kaebus, mille lahendamise resultaati Tallinna

linn ootab. Kaebaja ise on esitanud kohtule tõendid, millest tulenevalt ta oli teadlik, et maa on

kinnistatud ja elamu jagatud korteriomanditeks. Samuti on oluline, et kaebaja oli teadlik sellest,

et elamus olevad korterid olid antud üürile (tl 14). Kaebaja 27.01.1997.a kirjast(tl 16) nähtub ka

kaebaja teadmine, et viidatud korterid on erastatud. Saades teada asjaolust, et korterid on

erastatud, pidi kaebaja astuma viivitamatult samme, et oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et korterid

on erastatud viitab omandireformi muutmisele ja toob kaasa vara tagastamise võimatuse. Ei ole

usutav, et kaebaja ei olnud oma esindaja kaudu sellest teadlik juba 1997.a. Kaebaja enda poolt

esitatud materjalidest tulenevalt oli ta asjaolust, et korterid on erastatud, olnud teadlik juba

27.01.1997.a. Vastustaja poolt esitatud materjalidest nähtuvalt erastati korterid ajavahemikus

22.06.94 kuni 15.08.1995. Ehkki viidatud fakti varjamist kaebaja eest ei saa pidada heaks

haldustavaks, ei saanud kaebaja samas ka eeldada, et tema esindaja poolt ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 03.11.1997.a otsusele esitatud kaebus on üle 20 aasta jätkuvalt lahendamisel

ning omandireform on xxxxx kinnistu osas läbi viimata. Vastustaja märgib põhjendatult, et

kaebaja on vaatamata oma kõrgele eale saanud 1997.aastal aru vajadusest vaidlustada ÕVVTK

linnakomisjoni otsus ja pöördunud selleks esindaja poole. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid

8(8)

objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal peale 1997. aastat kuni kaebuse

esitamiseni jätkamast oma õiguste kaitset. Asjaolu, et kaebaja on kõrges eas, ei ole iseenesest

kaebetähtaja ennistamise alus. Kõrge eaga peavad kaasnema täiendavad õiguslikud takistused

oma õiguste kaitsel. Kaebaja ei ole selliseid takistusi välja toonud. Seega jätab kohus kaebuse

esitamise tähtaja kaebaja poolt esitatud kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõuetes

ennistamata. Kohus nõustub seejuures ka vastustaja poolt esitatud väitega, mille kohaselt ei oleks

kaebus tuvastamis- ja kohustamisnõude puhul ilmselt perspektiivikas, kuivõrd korteriomandid

on moodustatud juba 2002 aastal ning võib eeldada korteriomanike omandite heausksust,

mistõttu on ebatõenäoline, et kaebaja suudab saavutada olukorra, kui kinnistusraamatu kanded

tühistatakse ja kinnistusraamatusse kantaks xxxxx kinnisasja omanikuna riik. Kaebajale jääks

seega üksnes hüvitamisnõue, mis ei ole samuti tähtaegne.

14. Kohus leidis käesoleva määruse punktis 9, et kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

03.11.1997.a otsuse tühistamiseks on tähtaegne. Kohus märgib, et ehkki kaebaja pidi juba

27.01.1997 teadma asjaolust, et ta on minetanud oma võimaluse saada tagasi xxxxx kinnistu, ei

saa kaebetähtaeg hakata kulgema enne haldusakti andmist. Samas märkis kohus juba oma

16.01.2019 kohtumääruses, et viidatud nõude perspektiivikus kaebuse eesmärgi suhtes sõltub

sellest, kas kohtul on võimalik menetleda ja rahuldada kaebaja poolt esitatud kohustamis-,

tuvastamis- ja hüvitamisnõudeid. Olukorras, kus kohus küll tühistab ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse, ei too see endaga kaasa vara tagastamist kaebajale, kuivõrd

vara on erastatud juba enne viidatud otsuse tegemist ja kaebaja ei saa enam taotleda ülejäänud

kaebuses esitatud nõuete kaudu enda õiguste taastamist. Kohus leidis, et kaebaja poolt esitatud

kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõuete menetlemine ei ole võimalik, mis tähendab, et

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.09.1997 otsuse tühistamine ei aita kaebajal saavutada

kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus haldusasjas nr 3-18-2213 lõpetada kaebust menetlusse

võtmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik