2-17-102696/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-102696

Tsiviilasi

Korteriühistu Madise hagi OÜ Peremaakler vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5761,18 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Madise apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Korteriühistu Madise (registrikood

80180648), esindaja Sergei Gromtsev

Vastustaja

(kostja):

OÜ

Peremaakler

(registrikood

11523072), esindaja advokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. septembri 2018 otsus muutmata.

2. Jätta

Korteriühistu

Madise

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

Korteriühistu Madise kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Madise (hageja/korteriühistu) esitas hagi OÜ Peremaakler (kostja) vastu, paludes

mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5761,18 eurot.

Hagiavalduse kohaselt majandab ja haldab hageja Narva linnas I. Grafovi 6 ja Bastrakovi 3

korterelamuid. Kostjale kuulub korteriomand Bastrakovi 3-30 ning kostja on korteriühistu Madise

liige.

Kostja omandas korteriomandi kohtutäituri poolt läbi viidud vara enampakkumisel. Vara

enampakkumise aktis kinnitas kostja, et on teadlik, et alghinnale lisandub kohustus tasuda

võlgnevus korteriühistu ees 01.04.2014 seisuga summas 5761,18 eurot. Seega võttis kostja endale

kohustuse tasuda hagejale võlgnevus summas 5761,18 eurot, mida ta ei ole täitnud.

Hageja ja kostja võlasuhted tekkisid 10.07.2014 korteriomandi avalikul enampakkumisel ning

vara enampakkumise aktis märgitud enampakkumise tingimustel. Hageja nõuded tulenevad vara

enampakkumise aktis märgitud tingimustest korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 alusel. Kostja ei

saa ühepoolselt muuta enampakkumise tingimusi.

Avalik enampakkumine toimus 10.07.2014 ning hageja nõuded rajanevad enampakkumise

tingimustel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 13.02.2017. Seega ei ole tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 nõude aegumistähtaeg möödunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja

kohaldada aegumist.

Kostja on seisukohal, et tal puudub igasugune võlgnevus hageja ees. Enampakkumise aktis olev

teave võlgnevuse olemasolu kohta ei loo iseseisvat kohustust omandajale nii täitemenetluses

kehtiva formaliseerituse põhimõtte järgi kui ka akti olemuse tõttu. Teabe täiendava võlgnevuse

kohta annab täiturile korteriühistu ja täitur ei kontrolli kohustuse olemasolu ega hinda selle

põhjendatust.

Võlgnevusest teavitamine tagab eelkõige enampakkumise õiguspärasuse ja toetab endise omaniku

õigusi. Võlgnevusest teadasaamise kinnitamisega ei võta omandaja endale automaatselt kohustust

võlgnevust tasuda ega tunnista seda. Kostja võttis omanikuks saamisega üle küll kohustused KÜS

§ 7 lg 3 alusel, kuid see ei tähenda, et automaatselt kohustub ta tasuma eelmise omaniku

võlgnevust ja kõrvalkohustusi.

Kostja palus hagejal 13.08.2014 esitada arvestus, millest oleks nähtav igakuiste maksete ja viiviste

arvestus ja arvutamine kuni 01.08.2014 ning korteriühistu arvete koopiad, mis olid eelmisele

korteriomanikule esitatud. Korteriühistu ei ole kõiki nõutuid andmeid esitanud.

Hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Hagist ei selgu, millele hageja nõue tugineb – kas see on

seotud majandamiskulude või muu kohustusega. Võlgnevuse olemasolu tõendamine on hageja

kohustus.

Kostja leidis, et hageja nõuded on aegunud ning taotles alternatiivselt hagi rahuldamata jätmisele

aegumistähtaja kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. 01.07.2014 tõendist nr 6 tuleneb, et viivist on

arvestatud summas 2574,04 eurot. Tõendi järgi on põhivõla summa 3427,42 eurot. Sellest

summast 0,07 % viivist päevas on 2,4 eurot päevas ehk 72 eurot kuus. Lähtudes viivise summast

on seega võimalik järeldada, et nõue on tekkinud ammu enne 01.07.2014. Seega on nõue

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud, kuna selleks ajaks on nõude

sissenõutavaks muutumise eeldatavast kuupäevast möödunud rohkem kui kolm aastat.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Kohus leidis, et vaidluse keskne küsimus seisneb selles, kas enampakkumise aktil olevast kostja

kinnitusest soetatava korteriomandiga seotud võla suuruse kohta tuleneb automaatselt tema

kohustus tasuda võlgnevus selles suuruses või on kostjal õigus vaielda vastu võla suurusele ja

nõuda võla suuruse tõendamist.

Kohtutäituri enampakkumise aktis näidati ära varaga seotud endise omaniku kohustus (tl 34-35).

Hageja poolt kohtutäiturile 01.07.2014 esitatud õiendi (tl 105-106) kohaselt oli korteri

Bastrakovi 3-30 omanikul seisuga 01.07.2014 korteriühistu hooldus- ja kommunaalkulude

võlgnevus summas 6001,46 eurot. Enampakkumise aktil kinnitas kostja, et on teadlik, et

alghinnale lisandub kohustus tasuda korteriühistule võlgnevus. Seisuga 01.04.2014 oli võlgnevuse

suurus 5761,18 eurot.

Kuna kostja esitas nõudele vastuväited, sh aegumise vastuväite, pidi hageja nõude suurust ja selle

arvestust, sh võla arvestamise algust tõendama.

Hagis esitatud kujul ei ole nõue selge. Hagiavalduses, kohtutäiturile 01.07.2014 esitatud õiendis

ja enampakkumises esitatud andmed on puudulikud ega võimalda hinnata hagi põhjendatust.

01.07.2014 õiendist ei nähtu, millistelt summadelt millise ajavahemiku eest viivist arvestati, ega

viivise arvestuste käiku. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest arvestatud

summade tasumise kuupäeva. Seega ei ole selge, mis päevast alates iga arvestatud summa

sissenõutavaks muutus. Märgitud ei ole viivise määra ega ka selle arvestamise alust.

Kohus leidis, et kostja kinnitus enampakkumise aktis, et ta on teadlik sellest, et alghinnale lisandub

kohustus tasuda korteriühistule võlgnevus seisuga 01.04.2014 summas 5761,18 eurot ei tähenda,

et kostjal kui hageja liikmel ei ole KÜS § 51 tulenevat õigust, sh nõuda esitatud summa

põhjendamist ja tõendamist. Hageja ei esitanud vaatamata kostja vastuväitele, kohtu selgitustele

ja täiendava tähtaja andmisele kohtule oma nõude suuruse arvestust ega suurust ja põhjendatust

tõendavaid dokumente. Kohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Seoses sellega, et

võlgnevuse arvestamise algusaega puudutavad tõendid on esitamata, ei saanud kohus lahendada

ka kostja vastuväidet aegumise kohta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi kostja vastu rahuldada.

Kostja kinnitas isiklikult, et on teadlik, et korteriomandi alghinnale lisandub kohustus tasuda

võlgnevus korteriühistu ees. Ekslik on kohtu arvamus, et hageja peab peale enampakkumise

läbiviimist tõendama nõude sisu ja suurust. Kostjal ei ole õigust vaidlustada enampakkumise

tingimusi või keelduda nende tingimuste täitmisest.

Korteri ostmine enampakkumisel on tehing, mille tingimused on kindlaks määratud

enampakkumise tingimustega. Kostja võttis endale kohustuse tasuda hagejale võlgnevus summas

5761,18 eurot, mida ta ei ole täitnud.

Kohus leidis ekslikult, et ei ole võimalik lahendada kostja taotlust aegumistähtaja kohaldamiseks.

Võlasuhted tekkisid peale tehingu sõlmimist, s.o 10.07.2014. Sellest hetkest tekkis hagejal

nõudeõigus kostja vastu kohustuse täitmiseks (TsÜS § 147 lg 2). Avalduse Pärnu Maakohtule

esitas hageja 13.02.2017, seega ei ole aegumistähtaeg möödunud (TsÜS § 146 lg 1).

Kohus kohaldas seadust valesti ja jättis kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid.

Hageja esitas kohtule 01.04.2014 tõendi. Kohus ei andnud otsuse tegemisel nimetatud tõendile

hinnangut ning jättis selle tähelepanuta.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Kohtutäituri ülesandeks on täitedokumentide täitmine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg

43 kohaselt on korteriühistu kohustatud teatama kohtutäiturile korteriomandiga seotud ja

sissenõutavaks muutunud majandamiskulude kohta ja kulude edasise arvestuse aluse kohta.

Kulude esitamisel on informatiivne iseloom. Täitemenetluses teabe esitamisega ei teki

automaatselt uue korteriomaniku kohustust maksta endise korteriomaniku poolt tasumata jäetud

kulusid. Antud kohustus tulenes üksnes KÜS § 7 lg-st 3.

KÜS § 7 lg 3 alusel tekib võõrandaja ja omandaja solidaarvastutus (RKTKo nr 3-2-1-89-13, p 16).

Juhul, kui korteriühistu esitab korteri omandaja vastu hagi, siis peab korteriühistu oma nõuet

põhjendama, sh esitama nõude arvestuse ja alusdokumendid. Väär on hageja arvamus, et korteri

omandaja vastu nõude esitamiseks on piisav, kui korteriühistu esitas teate võla olemasolu kohta

üldsummana.

Arvestades, et uue korteriomaniku vastutus endise korteriomaniku võlgade eest on subsidiaarne,

siis võib korteriühistu esitada ainult neid nõudeid, mis on muutunud sissenõutavaks ja ei ole

aegunud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millest tulenevalt on võimalik tuvastada nõude

sissenõutavaks muutumise aega. Esitamata on ka nõude arvestus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu

otsus on põhjendatud ja seaduslik.

7. Hageja nõuab kostjalt 01.04.2014 seisuga võlgnevuse tasumist summas 5761,18 eurot, olles

seisukohal, et nõude alus tuleneb täiteasjas nr 066/2013/2138 10.07.2014 toimunud korteriomandi

enampakkumise tingimustest. Nimelt kinnitas kostja enampakkumise aktis, et on teadlik sellest, et

alghinnale lisandub kohustus tasuda võlgnevus korteriühistule ning selle võlgnevuse suurus

01.04.2014 seisuga on 5761,18 eurot,

8. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kinnisasja sundenampakkumisel müüb täitur võlgnikule

kuuluva kinnisasja parima hinnapakkumise teinud isikule. Enampakkumine on avalik-õigusliku

tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib TMS § 156 järgi

enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik

ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel

(TMS § 160) (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.4).

10.07.2014 enampakkumise hetkel kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsiooni (RT I 2005,

27, 198… RT I, 13.03.2014, 105) § 1491 lg 1 ja lg 3 p 2 kohaselt, kui kohtutäitur arestib

korteriomandi ning sissenõudjaks ei ole korteriomanike ühisus ega korteriühistu, saadab täitur

viivitamata

pärast

keelumärke

kinnistusraamatusse

kandmist

teate

arestimise

kohta

korteriomanike ühisusele või korteriühistule. Kümne päeva jooksul teate saamisest arvates peab

korteriühistu esitama kohtutäiturile tõendi TMS § 23 lg 43 nimetatud andmetega, s.o KÜS § 7 lg 3

nimetatud võla sissenõutavaks muutunud suuruse ja kulude edasise arvestuse kohta.

TMS § 1531 lg-st 2 tulenes korteriühistu kohustus esitada enne enampakkumist kohtutäiturile

täiendav tõend KÜS § 7 lg 3 nimetatud võla suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast

täitmisavalduse või TMS § 1491 lg 3 p-s 2 nimetatud tõendi esitamist, kui enne enampakkumise

toimumist.

Kuivõrd käesolevalt oli täitemenetluses sissenõudjaks Swedbank AS, siis esitaski korteriühistu

kohtutäiturile TMS § 1491 lg 3 ja 1531 lg 2 alusel teated võlgnevuse kohta 01.04.2014 (tl 137) ja

01.07.2014 (tl 92).

9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ainuüksi kohtutäiturile korteriühistu ees oleva võlgnevuse

teatavakstegemisest ei teki uue korteromaniku kohustust maksta endise korteriomaniku poolt

tasumata võlgnevust.

Samuti ei teki uue korteriomaniku kohustus omandataval korteriomandil lasuva võlgnevuse

tasumiseks sellest, et enampakkumise aktis kostja kinnitas, et on teadlik võlgnevuse tasumise

kohustustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taolise kinnituse puhul tegemist eraldi

kokkuleppega, millega võtab enampakkumisel osaleja endale kohustuse korteriühistu ees.

Nimetatud kinnitus ei ole ringkonnakohtu arvates käsitatav võla tunnistamisena VÕS § 30

tähenduses. Enampakkumisel osaleja kohustamiseks tasuma omandataval korteriomandil lasuv

võlgnevus korteriühistu ees ei ole ka vajadust, kuivõrd selline kohustus tulenes enampakkumise

hetkel kehtinud KÜS § 7 lg-st 3. Lisaks andis kinnituse võlgnevusest teadmise kohta ka teine

enampakkumisel osaleja, mis viitab samuti, et kinnituse eesmärk ei olnud võtta endale

korteriühistu ees kohustust.

Enampakkumise aktis toodud enampakkumisel osalejate kinnituse (korteriomandil lasuvatest

võlgnevustest

teadmise

kohta)

eesmärgiks

on

ringkonnakohtu

hinnangul

teavitada

enampakkumisel osalejaid korteriomandi omadustest, sh et korteri omandamisega võib kaasneda

kohustus tasuda võlgnevused korteriühistu. Sellest, millises suuruses kohtutäitur enampakkumisel

osalejale nõude teatavaks tegi, sõltub ka, kui suures ulatuses võib uuel omanikul olla tagasinõue

eelmise omaniku vastu (KÜS § 7 lg 31).

Eeltoodust tulenevalt ei anna kohtutäituri 10.07.2014 enampakkumise akt korteriühistule

eraldiseisvat nõudeõigust. Korteriühistu ei olnud 10.07.2014 enampakkumisega seotud muul viisil

kui üksnes selle kaudu, et TMS § 1531 lg-st 2 tulenes kohustus esitada kohtutäiturile tõend KÜS

§ 7 lg-s 3 nimetatud võla kohta. Tõendi esitamine ning enampakkumisel osalejate teavitamine võla

olemasolust ei anna korteriühistule iseseisvat alust vara enampakkumises märgitud võlgnevust

korteri uuelt omanikult (kostjalt) nõuda.

10. Järelikult saab hageja nõude aluseks olla üksnes KÜS § 7 lg 3, millele maakohus ka viitas.

Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 3 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on

korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või

pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st

viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja poolt

tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole

vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest,

vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on

vahetunud (Riigikohtu 02.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16, p 14 ja 15.06.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-11, p 12). Samuti on Riigikohus korduvalt kinnitanud, et KÜS § 7 lg-s 3

sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses

toimunud enampakkumisel (Riigikohtu 02.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16, p 15,

20.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-12, p 15).

Kuna KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, siis võis korteriühistu

nõuda võlgnevust ka kostjalt.

Iseenesest on õige hageja etteheide maakohtule, et lahendist ei nähtu, kuidas maakohus kohaldas

KÜS § 7 lg-t 3, kuid see ainuüksi ei too käesoleval juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Nimelt

tuvastas ringkonnakohus eelnevalt, et hageja nõude ainsaks õiguslikuks aluseks saab olla KÜS § 7

lg 3 ning mitte vara enampakkumise akt. Samale järeldusele jõudis sisuliselt ka maakohus.

11. Maakohus jättis hageja KÜS § 7 lg-st 3 tuleneva nõude rahuldamata põhjusel, et hagi nõue ei

olnud selge. Maakohtu hinnangul ei nähtu hagiavaldusest, millistelt summadelt ja millise

ajavahemiku eest arvestati viivist ega viivise arvestust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd kostja on hageja nõude suurusele (5761,18

eurot) vastu vaielnud, siis pidi hageja nõude suurust ja selle arvestust (sh viivised) tõendama.

Kostja õigus esitada hageja nõudele vastuväiteid tuleneb KÜS §-st 51, mille kohaselt lähevad

korteriomandi võõrandamisel võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused

üle korteriomandi omandajale (kostjale) korteriomandi ülemineku hetkest. Samuti tuleneb VÕS

§ 67 lõikest 2, et iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad

solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga.

12. Hageja on tõenditena esitanud korteriühistu põhikirja (tl 22-28), korteriühistu registrikaardi

väljavõtte (tl 29), väljavõtte kostja äriregistrikaardist (tl 30), Bastrakovi tn 3 kinnistusraamatu

väljavõtte (tl 30 pöördel - 31), hageja teate kostjale, milles nõutakse võlgnevuse tasumist KÜS § 7

lg 3 alusel (tl 32), 10.07.2014 enampakkumise akti (tl 34).

Eeltoodud tõenditest ei nähtu hagi aluseks oleva nõude tekkimise aluseid. 10.07.2014 vara

enampakkumise aktis on küll märgitud enampakkumise osalejate teavitamise eesmärgiga, et

võlgnevus korteriühistu ees oli 01.04.2014 seisuga 5761,18 eurot (tl 35). Ringkonnakohus leiab,

et sellest ainuüksi ei piisa nõude põhjendamiseks. Vara enampakkumise akti põhjal ei ole võimalik

tuvastada, kuidas nõutav summa on kujunenud. Vara enampakkumise akt ei saa ega peagi olema

tõendiks, millest nähtuks, kuidas korteriomaniku võlg korteriühistu ees tekkis.

13. Korteriühistu põhikirjast nähtub, et ühistu liikmed on kohustatud tasuma osamaksu,

liikmemakse, kord kuus makseid teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide

kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne), eriotstarbelisi tasusid. Eelpool

nimetatud maksete tasumisega hilinemisel tuleb juhatusele tasuda viivist üldkoosoleku sätestatud

määras (mitte rohkem kui 0,07 %) (põhikirja p 4.2. d, f, g, h, i).

Korteriühistu põhikirja p 3.4, millele hageja apellatsioonkaebuses viitab, kattub sisult KÜS § 7 lg-

ga 3. Vaidlust ei olegi asjaolu üle, et eelmise korteriomaniku kohustused on kostjale üle läinud,

vaid vaidlus on hageja nõude tõendatuse ja põhjendatuse üle. Erinevalt hageja väidetust ei tõenda

põhikirja p 3.4. seega hageja nõuet. Järelikult ei saa maakohtule ette heita nimetatud põhikirja

punkti analüüsimata jätmist.

Seega ei ole võimalik hageja esitatud tõendite pinnalt välja selgitada, kuidas ja millal

enampakkumise aktis märgitud võlgnevus tekkis, millised arved, tasud, maksud, viivised vms on

jäetud eelmise omaniku poolt tasumata. Ka viivise määr jääb selgusetuks, kuna ei ole teada, kas

üldkoosolek on sätestatud põhikirjas märgitust kehtestanud teistsuguses määras viivise või mitte

(põhikirja p 4.2. i).

14. Hageja palus kohtul nõuda kohtutäiturilt välja kohtutäituri teate enampakkumise toimumisest,

täitmisteate ja kohtutäiturile esitatud korteriühistu teate võlgnevuse suuruse kohta. Kohus rahuldas

08.02.2018 määrusega hageja taotluse. Kohtutäitur edastas kohtule täitmisteate (tl 89-90), teate

enampakkumise toimumisest (tl 91, tõlge tl 104) ja korteriühistu tõendi võlgnevuse suuruse kohta

(tl 92, tõlge tl 106).

Nimetatud tõendite kohaselt nähtub hooldus- ja kommunaalkulude võlgnevuse suurus 01.07.2014

seisuga 6001,46 eurot vaid korteriühistu kohtutäiturile esitatud tõendist. Kuigi selles on eristatud

põhivõla suurust (3427,42 eurot) ja viivist (2574,04 eurot), ei ole sellegipoolest võimalik

kõnealuse tõendi põhjal aru saada, millise perioodi eest on võlgnevus esitatud (olemas on üksnes

lõppkuupäev 01.07.2014) ja milliste summade pealt on viivist arvestatud.

15. Kohus jättis 03.07.2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja haginõude

täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas, et korteriühistul tuli täitedokumendi

saamiseks esitada omandaja vastu hagi ning omandaja saab esitada nõudele kõik vastuväited, sh

aegumise vastuväite. Lisaks selgitas maakohus hagejale, et kuna kostja esitas nõudele vastuväited,

peab hageja tõendama nõude suurust ja selle arvestuse käiku, sh võla arvestamise algust. Kohus

märkis, et hagiavalduses ja sellele lisatud tõendites esitatud andmete alusel ei ole võimalik hinnata

hageja nõuete põhjendatust.

Hageja asus vastuses kohtule seisukohale, et esitatud hagiavaldus vastab kõigile

tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Hageja esitas ühe täiendava tõendi, s.o korteriühistu

01.04.2014 kohtutäiturile esitatud tõend, mille kohaselt oli eelmise omaniku võlgnevus

korteriühistu ees 01.04.2014 seisuga 5761,18 eurot (tl 137, tõlge tl 138).

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka nimetatud tõendist muud, kui korteriühistu võlgnevuse

01.04.2014 seisuga 3327,85 eurot põhivõlgnevus ja viivis 2433,33 eurot. Muid maakohtu

määruses väljatoodud andmeid, sh võlgnevuse arvestuse algust, ei ole hageja välja toonud ega

tõendanud.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõude suurus kostja vastu on tõendamata.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks hageja nõude rahuldada kostja vastu.

Maakohus jagas tõendamiskoormise õigesti ning selgitas 03.07.2018 määruses, mida tuleb hagejal

tõendada.

Kuivõrd enampakkumise aktis sisalduv kostja kinnitus ei tähenda, et kostja oleks automaatselt

kohustatud enampakkumise aktis toodud summa tasuma, siis oli kostjal KÜS § 51 alusel õigus

nõude suurusele vastuväiteid esitada. Seega oli hageja kohustus tuua esile, kuidas (nt milliste

korteriühistu esitatud arvete alusel) korteri eelmise omaniku võlgnevus kujunes, kui suurt viivise

määra kohaldati ning viivise arvestus.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja hagiavalduse ja esitatud tõenditega

pole võimalik tuvastada, mis hetkest võlgnevus korteriühistu ees on tekkinud, siis ei ole võimalik

hinnata nõude võimalikku aegumist.

Eelduslikult on võlgnevuse puhul tegemist korteriühistu majandamiskuludega (KÜS § 151).

Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid ehk

perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul lepitud kokku, et korteriühistu

liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt (iga kuu) (hageja põhikirja p 4.2. f ja g). Kuivõrd

kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada

TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154

kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg,

olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks (Riigikohtu 14.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11, p 11).

Seega on ebaõiged hageja viited TsÜS § 146 lg-le 1 ning väide, et aegumistähtaeg hakkas kulgema

hetkest, kui toimus enampakkumine. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et enampakkumisel ei

võtnud kostja endale eraldiseisvat kohustust tasuda eelmise korteriomaniku võlgnevust, vaid see

kohustus tekkis seaduse alusel (KÜS § 7 lg 3).

18. Eeltoodule

tuginedes

jätab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171

lg 1). Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus eraldi määrusega pärast ringkonnakohtu

otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/