2-18-4473/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-4473

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

LPG Eesti OÜ hagi Vedelgaas OÜ vastu Vedelgaas

OÜ 16.03.2018 osanike koosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning

Vedelgaas OÜ kohustamiseks osanike nimekirja

Tarvo Sarapuu asemel osanikuna LPG Eesti OÜ

kandmiseks

Vedelgaas OÜ vastuhagi LPG Eesti OÜ ja Tarvo

Sarapuu vastu osa võõrandamise tehingu tühisuse

tuvastamiseks

Hagi hind

Vastuhagi hind

3 500 eurot

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja LPG Eesti OÜ, rk 14140259,

lepinguline esindaja vandeadv Kalev Saare, e-post

kalev.saare@cobalt.legal

Kostja/vastuhagis hageja Vedelgaas OÜ, rk 12243788;

seaduslik

esindaja

Rainer

Puusepp;

lepingulised

esindajad

vandeadv

Margo

Lemetti,

e-post

margo.lemetti@derling.ee; vandeadv Alo Noormets, e-

post alo.noormets@derling.ee

Vastuhagis kostja Tarvo Sarapuu, ik XXX , lepinguline

esindaja vandeadv Kalev Saare

Kohtuistungi toimumise aeg 31. jaanuar 2019

Protokollija istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada LPG Eesti OÜ hagi Vedelgaas OÜ vastu Vedelgaas OÜ 16.03.2018

osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

2. Vedelgaas OÜ 16.03.3018 osanike hääletusprotokolli järgne otsus osaühingu

osakapitali suurendamise kohta on tühine.

3. Jätta rahuldamata Vedelgaas OÜ vastuhagi LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu

vastu osa võõrandamise tehingu tühisuse tuvastamiseks.

4. Kohustada Vedelgaas OÜ-d kustutama osanike nimekirjas tehtud kanne Tarvo

Sarapuule, ik XXX , 32 500 euro suuruse nimiväärtusega osa kuuluvuse kohta

ning kandma selle, 32 500 euro suuruse nimiväärtusega osa omanikuna osanike

nimekirja LPG Eesti OÜ, registrikood 14140259, aadress Tartu maakond,

Tartu linn, Pikk 76-30, 50603.

Menetluskulud jätta Vedelgaas OÜ kanda.

Määrata LPG Eesti OÜ kasuks kostjalt välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 8 681 eurot käibemaksuta.

Välja mõista Vedelgaas OÜ-lt LPG Eesti OÜ kasuks 8 681 eurot menetluskulude

katteks, millelt tuleb maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsus saata menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

LPG Eesti OÜ on Vedelgaas OÜ osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 32 500 eurot,

millega on esindatud 1/3 osakapitalist. LPG Eesti OÜ omandas osa 14.11.2016 sõlmitud

osa mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜ-le üleandmise lepinguga Tarvo Sarapuult.

Samal kuupäeval on T. Sarapuu esitanud Vedelgaas OÜ-le teate osa võõrandamisest ja

lepingu. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu on notar esitanud äriregistrile ning

selle alusel on äriregister kandnud LPG Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osanikuna registrisse.

Vedelgaas OÜ on keeldunud tegemast muudatust osanike nimekirjas ning käsitleb T.

Sarapuud jätkuvalt Vedelgaas OÜ osanikuna.

Vedelgaas OÜ-l on veel kaks osanikku: Sandor Tabole kuulub osa nimiväärtusega 32 500

eurot, millega on esindatud 1/3 osakapitalist, Reiner Puuseppale kuulub sama suur osa. S.

Tabo ja R. Puusepp on Vedelgaas OÜ juhatuse liikmed.

Vedelgaas OÜ osanike 21.10.2016 otsusega, mille poolt hääletasid S. Tabo ja R. Puusepp

ning mille vastu hääletas T. Sarapuu, otsustati anda juhatusele nõusolek tütarühingu

Vedelgaas Infra OÜ asutamiseks sel teel, et viimasele antakse üle Vedelgaas OÜ

põhivarad. Vedelgaas OÜ juhatus andis äriühingu põhivara, mille bilansiliseks väärtuseks

oli 422154,33 eurot, üle Vedelgaas Infra OÜ-le 09.11.2016 üleandmise lepinguga.

Vedelgaas Infra OÜ kanti äriregistrisse 22.12.2016 (registrikood 14173721). Selle

ainuosanikuks on Vedelgaas OÜ ning juhatuse liikmeteks S. Tabo ja R. Puusepp.

Vedelgaas Infra OÜ omandas 22.12.2016 100%-lise osaluse (2550 eurot) OÜ-s Gas

Energy (reg nr 11516652), mille juhatuse liikmeteks on samuti S. Tabo ja R. Puusepp.

02.03.2017 läbi viidud Gas Energy OÜ osakapitali suurendamise käigus suunatud

emissiooni teel Raisan OÜ-le (reg kood 14170154) sai Raisan OÜ 51%-lise osaluse

omanikuks OÜ-s Gas Energy. Raisan OÜ tegi selle osaluse eest rahalise sissemakse

summas 16320 eurot ja tasus ülekursi summas 33 680 eurot. OÜ Raisan osanikeks

võrdsetes osades ja juhatuse liikmeteks on S. Tabo ja R. Puusepp. Seega on Vedelgaas

Infra OÜ loovutanud enamusosaluse Gas Energy OÜ-s Raisan OÜ-le ja jäänud ise Gas

Energy OÜ-s vähemusosanikuks.

LPG Eesti OÜ esitas 13.10.2017 seoses Vedelgaas OÜ juhtkonna poolt majandustegevuse

olulises osas väljaviimisega Vedelgaas OÜ-st ning juhtkonna poolt majandustegevuse

arendamisega Gas Energy OÜ-s (mille enamusosanikuks on Vedelgaasi juhatuse

liikmetele kuuluv äriühing Raisan OÜ) märgukirja Vedelgaas OÜ juhatusele.

Vedelgaas OÜ juhatuse liikmetest osanikud S. Tabo ja R. Puusepp on avaldanud arvates

2016 aastast korduvalt soovi omandada T. Sarapuule kuulunud või tema kontrolli all olev

osalus Vedelgaas OÜ-s. S. Tabo ja R. Puusepp on viidanud osa omandamises

kokkuleppele mittejõudmisel võimalusele kasutada muuhulgas meetmeid ettevõtte

väljaviimiseks osaniku mõjusfäärist, sh teostada Vedelgaas OÜ likvideerimine.

Läbirääkimised toimusid kuni veebruarini 2018. Kuna läbirääkimised ei õnnestunud, siis

teatas LPG Eesti OÜ 16.02.2018 e-kirjas Vedelgaas OÜ teistele osanikele läbirääkimiste

alustamisest temale kuuluva osaluse võõrandamiseks kolmandale isikule.

Vedelgaas OÜ osanikud S. Tabo ja R. Puusepp teatasid, et keelduvad info avaldamisest

Vedelgaas OÜ majandustulemuste kohta ning ei pea jätkuvalt LPG Eesti OÜ Vedelgaas

OÜ osanikuks.

12.03.2018 edastas Vedelgaas OÜ juhatuse liige S. Tabo kahele osanikule (S. Tabo ja R.

Puusepp) ning ühele mitteosanikule (T. Sarapuu) osanike otsuse eelnõu, mille sisuks on

Vedelgaas OÜ osakapitali tõstmine seniselt 97 500 eurolt 217 500 euroni. Eelnõu

kohaselt nähti ette, et uute osade märkimise õigus on T. Sarapuul, R. Puuseppal ja S.

Tabol. Eelnõu kohaselt anti T. Sarapuule, S. Tabole ja R. Puuseppale hääle andmiseks

tähtaeg kuni 16.03.2018 kella 12-ni, tähtaeg märkimisõiguse kasutamise soovist

teatamiseks kuni 26.03.2018 kella 12-ni ning tähtaeg rahalise sissemakse tegemiseks kuni

02.04.2018.

Eelnõu kohaselt ei olnud uute osade emissioon suunatud kõigile Vedelgaas OÜ osanikele.

Uute osade märkimisõigusest jäeti ilma osanik LPG Eesti OÜ ning anti viimase asemel

märkimisõigus T. Sarapuule, kes ei ole Vedelgaas OÜ osanik.

Nii S. Tabo kui ka R. Puusepp on hääletanud 12.03.2018 Vedelgaas OÜ poolt edastatud

eelnõu poolt. Põhikirja p 3.3 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui osanike

koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist

häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti.

19.03.2018 teavitas T. Sarapuu Vedelgaas OÜ asjaolust, et osaühing on ekslikult

edastanud eelnõu T. Sarapuule ja võimaldanud üksnes viimasel osaleda osakapitali

suurendamisel. T. Sarapuu palus edastada koostatud hääletustulemuste protokoll e-posti

teel aadressile tarvosarapuu@gmail.com. Vedelgaas OÜ edastas 20.03.2018 e-kirjaga

juhatuse poolt 16.03.2018 koostatud Vedelgaas OÜ osanike hääletusprotokolli, millest

nähtuvalt on eelnõu poolt hääletanud osanikud S. Tabo ja R. Puusepp, kelle häältega on

esindatud 2/3 kõigist osanike häältest. Hääletusprotokolli kohaselt on protokolli koostaja

S. Tabo lugenud kapitali suurendamise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse

saavutatuks ning eelnõule vastava otsuse osakapitali suurendamiseks 120 000 euro võrra

vastuvõetuks.

Otsuse kohaselt on võimaldatud osakapitali suurendamisel osaleda üksnes kahel

osanikul, so S. Tabol ja R. Puuseppal. Otsusest ega eelnõust ei nähtu, et hääletamist oleks

võimaldatud osanikul LPG Eesti OÜ-l. Küll on märgitud otsuses ekslikult Vedelgaas OÜ

osanikuna T. Sarapuu.

Vedelgaasi osanikud S. Tabo ja R. Puusepp on teatanud 20.03.2018 saadetud e-kirjas

osade märkimisest vastavalt hääletusprotokollile.

Keystone Advisers Group poolt 22.03.2018 koostatud Vedelgaas OÜ, Vedelgaas Infra

OÜ ja Gas Energy OÜ omakapitali turuväärtuse eksperthinnangu kohaselt 31.12.2017

seisuga on hagejale kuuluva Vedelgaas OÜ osaluse tegelik väärtus (turuväärtus)

konservatiivsel hinnangul enne osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist 801 053

eurot (33,33 % 2 305 566 eurot) ja pärast osakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmist 377 320 eurot (14,94 % 2 525 566 eurost).

Hageja on seisukohal, et otsuse tegemisel on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda ning

otsus on vastuolus heade kommetega, kuna on suunatud hagejale olulise kahju

tekitamisele. Käesoleval juhul välistati Vedelgaas OÜ juhatuse poolt hääletamisele

pandud eelnõuga (ja selle kaaskirjaga) selgelt ühe osaniku (LPG Eesti OÜ) osalemine nii

otsuse üle toimunud hääletamisel kui ka osakapitali suurendamisel. Osakapitali

suurendamine oli suunatud üksnes kahele olemasolevale osanikule S. Tabole ja R.

Puuseppale ning ühele osanike ringi mittekuuluvale isikule (T. Sarapuule). Seega välistati

hääletamisele pandud eelnõuga LPG Eesti OÜ-le ÄS §-st 193 lg 1 tuleneva eesõiguse

teostamine väljalastavate osade märkimisel. Sellise otsuse vastuvõtmine eeldanuks aga

osanike sellekohast otsust, mille poolt pidanuks olema vähemalt ¾ osanike poolt

esindatud häältest, sh puudutatud osanik LPG Eesti OÜ. Sellekohast otsust Vedelgaas OÜ

osanikud teinud ei ole. Vedelgaas OÜ on rikkunud oluliselt otsuse tegemise korda ning

seetõttu on vastuvõetud otsus tühine.

Antud juhul on otsuse tegemise korda ÄS § 1771 lg 1 mõttes oluliselt rikutud ka seetõttu,

et isegi kui eelnõu osas oleks saanud hääletada kõik Vedelgaas OÜ õiguspärased

osanikud, ei saanud osanikud langetada kaalutletud ja informeeritud otsust nõuetekohaste

põhjenduste puudumise tõttu ning hääletamiseks antud ebamõistlikult lühikese tähtaja

tõttu (kõigest 3 päeva). Osanikud ei saa võtta kaalutletud ja informeeritud otsust, kui neile

ei anta piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks ning kui otsused ei sisalda

adekvaatseid põhjendusi otsuste ärilise otstarbekuse kohta.

Hageja omandas Vedelgaas OÜ osa T. Sarapuult 14.11.2016 sõlmitud osa mitterahalise

sissemaksena LPG Eesti OÜ-le üleandmise lepingu alusel. T. Sarapuu edastas 14.11.2016

Vedelgaas OÜ-le nii teate osa omandi üleandmise kohta kui ka nimetatud lepingu.

Lepingu tõestanud notar edastas mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ka

äriregistri pidajale, kes on lisanud äriregistri teabesüsteemi ka märke selle kohta, et T.

Sarapuule kuulunud osa omanikuks on LPG Eesti OÜ. Vaatamata eeltoodule on

Vedelgaas OÜ juhatus keeldunud käesoleva ajani hageja osanike nimekirja kandmisest.

Kostja selline tegevus kahjustab otseselt hageja õigusi. Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas

T. Sarapuule osa kuulumise kohta tehtud kanne on ebaõige ning tuleb parandada. Kostjat

tuleb kohustada Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas kustutama Vedelgaas OÜ osanike

nimekirja tehtud kande Tarvo Sarapuule 32 500 euro suuruse Vedelgaas OÜ osa

kuuluvuse kohta ning kandma selle osa omanikuna osanike nimekirja LPG Eesti OÜ.

Kostja vastuväited hagile

Vedelgaas OÜ vaidleb hagile vastu. Enne Vedelgaas OÜ ja VDG OÜ ühinemist ja ühiselt

Vedelgaas OÜ ärinime all tegutsema asumist sõlmisid Rainer Puusepp, Sandor Tabo ja

Tarvo Sarapuu omavahel 25.03.2014 osanike lepingu, mille kohaselt on osanikel alates

lepingu jõustumisest 5 aasta jooksul keelatud ilma teiste osanike nõusolekuta temale

kuuluva Vedelgaas OÜ osa kas tervikuna või osaline võõrandamine kolmandale isikule.

R. Puusepale ja S. Tabole sai 2016 sügisel teatavaks, et T. Sarapuu oli pakkunud oma osa

müügiks Vedelgaas OÜ konkurendile. 21.10.2016 osanike koosolekul taotles T. Sarapuu

teistelt osanikelt luba oma osa võõrandamiseks, milles teised osanikud keeldusid.

Vältimaks osanike lepingu vastast osa võõrandamise võimalust otsustasid osanikud viia

lepingus märgitud kokkulepe sisse ka Vedelgaas OÜ põhikirja. 11.11.2016 kell 12:01

saatis S. Tabo e-posti teel kõigile osanikele põhikirja muutmise otsuse eelnõu. Osanikel

tuli teatada oma seisukoht otsuse eelnõu suhtes hiljemalt 14.11.2016 kella 12:00-ks ja

märkida, kas osanik hääletab otsuse poolt või vastu.

11.11.2016 saatis osanik R. Puusepp teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab

otsuse poolt. 14.11.2016 kell 9:21 saatis osanik S. Tabo teistele osanikele e-kirja, milles

teatas, et hääletab otsuse poolt. 14.11.2016 kell 11:48 saatis osanik T. Sarapuu teistele

osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse vastu. Kuna Vedelgaas OÜ põhikirjas ei

ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet, oli põhikirja muudatus osanike poolt

otsustatud 2/3 osanike häältega vastavalt Äriseadustikus sätestatule. 14.11.2016 kell

12:00 koostas ja allkirjastas S. Tabo Vedelgaas OÜ osanike otsuse hääletusprotokolli.

Samal päeval kell 14:10 esitas Vedelgaas OÜ juhatus äriregistrile kandeavalduse

põhikirja muutmiseks. Põhikirja muudatus kanti registrisse 15.11.2016.

14.11.2016 kell 16:47 saatis T. Sarapuu Vedelgaas OÜ juhatusele e-kirja, milles teatas

osa üleandmisest LPG Eesti OÜ-le ning palus teha muudatus osanike nimekirjas.

Äriregister on teinud muudatuse osanike nimekirjas 14.11.2016.

17.11.2016 vastas Vedelgaas OÜ juhatuse liige S. Tabo T. Sarapuu 14.11.2016 kirjale, et

Vedelgaas OÜ ei pea võimalikuks teha osanike nimekirjas muudatust, sest LPG Eesti OÜ

ei ole saanud osa omanikuks. T. Sarapuu ja LPG Eesti OÜ vahel sõlmitud leping on

kostja arvates tühine nii TsÜS §-de 86 lg 1 ja 87 kui ka ÄS § 149 alusel.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole Vedelgaas OÜ osanik ja pole seega õigustatud

esitama hagiesemeks olevaid nõudeid. Osa üleandmise tehing on tühine selle heade

kommete vastasuse tõttu. T. Sarapuu tegi Vedelgaas OÜ osa käsutustehingu ainult

selleks, et anda see osa üle vahetult enne põhikirja muudetud redaktsiooni kandmist

äriregistrisse. Vastavalt osanike vahel 25.03.2014 sõlmitud kokkuleppele oli osanikel

keelatud osa võõrandada teiste osanike nõusolekuta kuni 25.03.2019. Põhikirja muutmise

kohta 14.11.2016 vastu võetud otsusest oli teadlik T. Sarapuu, sest ta oli samuti vastava e-

kirjavahetuse adressaadiks. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa

võõrandamine on lubatud täiendava tingimuse täitmise korral. Täiendava tingimuse

täitmiseta tehtud tehing on tühine. TsÜS § 87 näeb ette, et seadusest tuleneva keeluga

vastuolus olev tehing on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Sarapuul puudus osa

võõrandamise ajal teiste osanike nõusolek. T. Sarapuu käitumine osa võõrandamisel on

teiste osanike huve teadlikult kahjustav, osanike lepingut rikkuv ja osanike koosolekul

vastuvõetud põhikirjaga vastuolus olev. Osa võõrandamise tehingu tühisuse tõttu tuleb

lugeda, et LPG Eesti OÜ ei ole saanud Vedelgaas OÜ osanikuks. Sellest tulenevalt on

kõik osanike koosolekud kokku kutsutud õigesti ja vastuvõetud otsused on kehtivad.

Vastuhagi

Vedelgaas OÜ esitas 20.11.2018 kohtule vastuhagi LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu vastu

14.11.2016 sõlmitud Vedelgaas OÜ osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu

tühisuse tuvastamiseks. Vastuhagi aluseks on kostja vastuväidetes toodud faktilised

asjaolud: 25.03.2014 sõlmitud osanike vaheline leping; T. Sarapuu 21.10.2016 avaldus

teistele osanikele nõusoleku saamiseks osa võõrandamiseks; osanike 14.11.2016 otsus

põhikirja muudatuse tegemiseks vastavalt 25.03.2014 sõlmitud osanike vahelisele

lepingule; T. Sarapuu poolt osa võõrandamine mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜ-

le 14.11.2016. Vedelgaas OÜ taotleb kohtult viimati nimetatud lepingu tühisuse

tuvastamist heade kommete vastasuse ja seaduses sätestatud keelu (ÄS § 149 lg 3) alusel.

Tehingu tühisuse tuvastamise korral tuleb sisse viia muudatus ka äriregistris Vedelgaas

OÜ osanike nimekirjas.

LPG Eesti OÜ jäi hagiavalduses toodud seisukohtade juurde ka oma vastuses vastuhagile.

Vedelgaas OÜ õiguste rikkumine ei ole hagi alusena välja toodud faktilistele asjaolude

tuginedes üldse võimalik. Vedelgaas OÜ ei ole õigustatud hagema osa võõrandamise

tehingu tühisust. Isegi kui Vedelgaas OÜ-l saaks olla õigustatud huvi kolmandate isikute

vahel sõlmitud lepingu tühisuse vastu, siis materiaalõiguslikult ei ole samuti võimalik

vastuhagi rahuldada TsÜS § 76 lg 2 kohaselt. Osa üleandmise tehing ei olnud seadusega

vastuolus, sest see toimus 14.11.2016, põhikirja muudatus jõustus kande tegemisega

äriregistris 15.11.2016.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb rahuldada. Kohus jätab vastuhagi

rahuldamata.

Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel

osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab

müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke

müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses

ostueesõiguse kohta sätestatut.

ÄS § 149 lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud

üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik

teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata

osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa

võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud

tingimuseta tehtud tehing on tühine.

I kd tl 142-149 on OÜ Vedelgaas osanike S. Tabo, T. Sarapuu ja R. Puusepa vahel

25.03.2014 sõlmitud leping. Selle p 6.1. kohaselt on lepinguosalised kokku leppinud

võõrandatava

osa

ostueesõiguses,

kusjuures

osa

võõrandaja

peab

esitama

võõrandamislepingu projekti. Ühe kuu jooksul võõrandamislepingu projekti saamisest on

osa omandamisest huvitatud osanikul õigus teostada ostueesõigust projektis märgitud

hinnaga. Nimetatud tähtaja jooksul ei ole lubatud ühegi tehingu tegemine projektis

märgitud osaga.

TsÜS § 76 lg 2 kohaselt kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga

välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust,

ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse

rikkumisest tuleneva nõude.

Tulenevalt lepingust on tehingust tuleneva kohustuse rikkumise tuvastushuvi teistel

osanikel, sest nende nõusolek puudus. Isegi kui asuda seisukohale, et T. Sarapuule

kuulunud osa võõrandamistehing on tühine vastuolu tõttu äriühingu põhikirjas

sätestatuga, on tuvastushuvi ikka ainult teistel osanikel. Vedelgaas OÜ muudetud

põhikirja p 2.2. kohaselt „Osaühingu osa kas tervikuna või osaline võõrandamine,

sealhulgas kinkimine ja/või osa mitterahalise sissemaksena teisele äriühingule

üleandmine on kuni 25.03.2019 ilma teiste osanike nõusolekuta keelatud.“

Kohus on seisukohal, et Vedelgaas OÜ-l ei ole tuvastushuvi osanike nimekirja õigsuse

osas. See ei tulene ei seadusest ega osanike kokkuleppest. Käsutuskeelu järgi õigustatud

isikutena saab käsitleda ainult S. Tabot ja R. Puuseppa. Vedelgaas OÜ vastuhagi tuleb

jätta rahuldamata.

ÄS § 150 lg 1 kohaselt osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik

vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. ÄS

§ 150 lg 3 1. lause kohaselt osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel

viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt.

Saades teate osa võõrandamise kohta peab osaühing ÄS § 150 lg 3 järgi muutma

viivitamata ka osaniku kande osanike nimekirjas. (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08 p

23). Nii tuleb teatada osanike koosolekust osa omandajale (kellest on osaühingule

nõuetekohaselt teatatud ja seda ka tõendatud) isegi siis, kui teda ei ole veel kantud

osanike nimekirja. Seega on osaühingu osanike nimekirja kannetel osaühingu enda jaoks

märksa väiksem õiguslik tähendus kui aktsiaseltsi aktsiaraamatu kannetel, kolmandate

isikute suhtes puudub see tähendus aga pea üldse. (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08 p

25).

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et T. Sarapuu esitas Vedelgaas OÜ-le teate osa

võõrandamise kohta ja lepingu. Vedelgaas OÜ on kohustatud tegema muudatuse osanike

nimekirjas ja kandma sellesse T. Sarapuu asemele LPG Eesti OÜ ÄS § 150 lg 3 alusel.

Hageja sellekohane nõue kuulub rahuldamisele.

ÄS § 175 lg 2 1. lause kohaselt põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel

äriregistrisse. Teoses Ühinguõigus I Kapitaliühingud, 2015, K. Saare, U. Volens, A. Vutt,

M. Vutt, on märgitud lk 112 äärenumber 456: „Oluline on silmas pidada, et põhikirja

muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisest äriregistrisse. Seega on äriregistril

selles osas kinnistusraamatuga võrreldav konstitutiivne tähendus.“. Õigustloova ehk

konstitutiivse kande eesmärk on tagada teatud ühinguõigusliku toimingu puhul

registrikande õigsus. Ilma vastava kandeta õigusmuudatust ei toimu. (vt ka viidatud teose

lk 52, äärenumber 162). Mõnede ühinguõiguslike kannete puhul on need aga

deklaratiivsed ehk ilma õigustloova toimeta, näiteks juhatuse liikme kanne (vt viidatud

teose lk 52-53, äärenumber 163).

I kd tl 23-29 on koopia osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust,

sõlmitud 14.11.2016 Tarvo Sarapuu ja LPG Eesti OÜ vahel. Notariaalakt on koostatud

ühes eksemplaris ja on allkirjastatud notari poolt (notariaalakti p 4.1.) Tallinna notar

Rainis Int on notariaalakti ärakirja (notariaalakti p 4.2.) tõestanud digiallkirjaga

14.11.2016 kell 15:39 (I kd tl 29). Kostja on kahtluse alla seadnud notariaaltoimingu

tegemise aja. Kohus on seisukohal, et notariaaltoiming pidi olema lõpetatud enne

digitaalse ärakirja allkirjastamist. Kuivõrd osaga seotud õiguste ning kohustuste üleminek

omandajale toimus lepingu p 2.2. kohaselt lepingu notariaalse tõestamise hetkest, sai LPG

Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osa omanikuks 14.11.2016 enne kella 15:39. Osa omandamine ei

ole tühine vastuolu tõttu ÄS §-s 175 lg 1 sätestatuga, sest Vedelgaas OÜ põhikirja

muudatus osa võõrandamise keelu kohta jõustus äriregistri kande tegemisest, mis toimus

15.11.2016. ÄS § 150 käsitleb osa võõrandamise toimunuks lugemist osaühingu suhtes,

mitte osa võõrandamise lepingu poolte suhtes. Õiguslikult toimub osa tehinguline

käsutamine VÕS § 174 alusel: nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt

muude õiguste üleminekule.

I kd tl 179 on Tallinna notar Rainis Inti tõend sellel kohta, et tema juures oli T. Sarapuu

broneerinud aja OÜ Vedelgaas osa võõrandamise tehingu tõestamiseks 14.11.2016 kell

10:30 ning toiming ei võtnud aega rohkem kui 30 minutit. Sellest tulenevalt võib osutuda

T. Sarapuu vastuhääl 14.11.2016 toimunud elektroonilisel hääletamisel põhikirja

muutmiseks mitteosaniku poolt antuks, kuid see ei muuda otsuse sisu: põhikirja muudatus

on kehtiv, kuid alates 15.11.2016.

Kohtule on esitatud T. Sarapuu poolt 13.11.2016 kell 23:39 teistele osanikele saadetud e-

kiri 25.03.2014 sõlmitud OÜ Vedelgaas osanike lepingu erakorralise ülesütlemise kohta.

Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole vajalik analüüsida lepingu

ülesütlemise aluseid ja kehtivust. Arvestades asjaolu, et T. Sarapuu võõrandas temale

kuuluva osa OÜ-s Vedelgaas loetud tunnid hiljem, kuid kehtivalt (TsÜS § 76 lg 2), tuleb

lepingu rikkumisest (kui see ei olnud üles öeldud kehtivalt) tulenevat kahjuhüvitamise

nõuet lahendada eraldi menetluses, kui nõuet üldse esitatakse.

Tulenevalt asjaolust, et OÜ Vedelgaas osa omanik oli alates 14.11.2016 LPG Eesti OÜ,

olid temal kõik osaniku õigused ja kohustused. OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus

suurendada osakapitali 120 000 euro võrra, andes uute osade märkimise õiguse R.

Puusepale, S. Tabole ja osanikuks mitteolevale T. Sarapuule, on vastu võetud ÄS §-s 193

lg 3 sätestatut rikkudes: Osanike osade märkimise eesõiguse võib välistada osanike

otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või

käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui

põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peab osanikele

eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik, ja

põhjendama selles ka osade väljalaskehinda.

Hääletamisprotokolli kohaselt (I kd tl 103) oli osakapitali suurendamise otsuse poolt 2/3

osanike häältest, vastuhäälteks loeti hääletamata jätnud T. Sarapuu hääled. ÄS § 174 lg 1

kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike

koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Kohus on seisukohal, et OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus

osakapitali suurendamise kohta selliselt, et osanikuks mitteolev T. Sarapuu saab märkida

ja omandada 40 000 euro ulatuses OÜ Vedelgaas osa, on tühine seadusega sätestatud

poolthäälte puudumise tõttu.

Eeltoodust tulenevalt ei hakka kohus analüüsima hagi alusena esile toodud muid

asjaolusid: 1) kui LPG Eesti OÜ oleks osanike koosolekule kutsutud, siis poleks tal

võimalik olnud teha kaalutletud otsustust, sest hääletamiseks antud tähtaeg oli

ebamõistlikult tühine ja eelnõul puudusid põhjendused; 2) otsuse vastuolu heade

kommetega, mis väljendus loogilise edasiarendusena selles, et LPG Eesti OÜ, saamata

Vedelgaas OÜ osanikuna võimalust suurendada oma osalust võrdselt teiste osanikega,

kaotas 16.03.2018 osanike otsuse tõttu 33,3 % suuruse osaluse, vähenenud osaluse määr

oli 14,94 % ning rahaline kaotus sellest tulenevalt oli oluline; 3) S. Tabo ja R. Puusepp on

16.03.2018 osanike otsuse poolt hääletades saavutanud enda kasuks eelised LPG Eesti

OÜ kahjuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei ole olulised, kui on tuvastatud

Vedelgaas OÜ 16.03.2018 osanike koosoleku otsuse tühisus seadusega sätestatud

poolthäälte puudumise tõttu. Vaidlustatud otsust ei ole vastu võetud.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud

kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõivud summas 500 eurot,

lepingulise esindaja kulu kokku 70 töötunni eest summas 10 485 eurot, registripäringud

26 euro ulatuses ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 655 eurot.

Kostja vaidleb hageja esindaja õigusabi kulude suurusele vastu. Kostja vastuväidete

kohaselt on ajakulu näidatud liigselt vähemalt 17-19 töötunni ulatuses. Samuti ei ole

põhjendatud rahuldada menetluskulude hüvitamise nõuet seoses registripäringutega 26

euro ulatuses ja eksperthinnangu koostamise kuluga 655 euro ulatuses. Nimetatud

summade osas ei ole dokumentide seotus käesoleva tsiviilasjaga tõendatud.

Kohus rahuldab hageja taotluse tasutud riigilõivude hüvitamiseks 500 euro ulatuses.

Õigusabi kulude maht võib olla taotluses isegi õige, kuid kohus nõustub kostja esindajate

vastuväidetega, et vastaspoolelt saab välja mõista kulutusi põhjendatud ulatuses. Seetõttu

jääb osutatud õigusabi mahust hageja enda kanda meilivahetuseks kulunud aeg;

istungiaegade kooskõlastamiseks kulunud aeg; täiendava hagi tagamise määrusega seotud

ajakulu kõikides kohtuastmetes, sest kohtumäärus täiendava tagamise kohta tühistati,

seega vastav menetluskulu jääb taotleja kanda; kohtuistung kestis kell 10:30 kuni kell

15:57, seega 5,5 tundi, mistõttu kohtuistungi ajakulu tuleb vähendada 4,5 tunni võrra;

kliendiga nõupidamine seoses kohtuistungil arutatuga. Eeltoodu alusel loeb kohus

põhjendatud õigusabi mahuks 50 tundi hinnaga 150 eurot/tund, so summas 7 500 eurot.

Kohus rahuldab tõendite kogumise kulu 26 euro ja 655 euro ulatuses. Hageja on püüdnud

kohtule tõendada äriühingu jaoks kahjulike otsuste tegemist Vedelgaas OÜ-st varade

väljaviimisega loodud äriühingutesse ning Keystone Advisers OÜ eksperthinnanguga

hagejale kahju tekkimist seoses osakapitali suurendamise otsusest kõrvalejätmisega.

Nimetatud asjaolud on hagejal välja toodud alternatiivse nõude - osanike otsuse kehtetuks

tunnistamise – alusena.

Kohus mõistab kostjalt LPG Eesti OÜ kasuks välja kokku 500 eurot riigilõivude katteks,

7 500 eurot õigusabi kulude katteks, kokku 681 eurot registri väljatrükkide ja

ekspertarvamuse kulude katteks, kõik kokku 8 681 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta hüvitamisele kuuluvalt

menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik