3-19-308/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-308

Haldusasi

OÜ

Arhitektuuribüroo

Eek

&

Mutso

kaebus

Rahandusministeeriumi kohustamiseks riigihankes nr

202447

ideekavandi

dokumentide

esitamise

võimaldamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso

Esindaja: juh. liige Madis Eek

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 120 lg 4, § 252 lg 7, § 203)

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Arhitektuuribüroo Eek ja Mutso esitas 18. jaanuaril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles on formuleerinud taotlused võimaldad kaebajal (kas hankemenetluse dokumentide

esitamise tähtaja pikendamise või dokumentide muul viisil kui Riigihangete registri kaudu

esitamise võimaldamise teel) esitada riigihankes nr 202447 dokumendid, mida tal ei õnnestunud

esitada Riigihangete registrisse. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovis osaleda Riigi Kinnisvara

AS-i poolt läbi viidaval ideekonkursil „Keskkonnamaja arhitektuurivõistlus“ (viitenumber

202447). Hanketingimuste kohaselt tuli ideekonkursil osalemiseks teatud ideekavandi

dokumendid esitada hiljemalt 5. veebruaril kell 11.00 Riigihangete registri elektroonilise

keskkonna (eRHR) kaudu ning samaks ajaks tuli ideekavand esitada ka paberkandjal hankija

asukohta. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja tähtaegselt paberkandjal dokumendid, ent ei

esitanud vajalikke dokumente eRHR’i kaudu. Kaebaja selgitab, et eRHR’i kaudu dokumentide

esitamine ebaõnnestus nimetatud infosüsteemi vea tõttu, st. kaebaja püüdis dokumente üles

laadida, ent infosüsteem ei võimaldanud seda. Kaebaja hinnangul võis probleem olla selles, et

infosüsteem ei võimaldatud teatud kiirusest väiksema kiiruega internetiühenduse kaudu

dokumente üles laadida ning seejuures heidab kaebaja Rahandusministeeriumile ette, et sellist

piirangut infosüsteemi kasutamiseks pole üheski allikas mainitud. Sisuliselt on kaebaja niisiis

seisukohal, et eRHR’i tehnilise puuduse tõttu ebaõnnestus tal tähtaegselt ideekonkursist osa

võtmiseks

vajalike

dokumentide

esitamine.

Põhimõtteliselt

heidab

kaebaja

Rahandusministeeriumile kui eRHR’i vastutavale töötlejale ette seda, et viimane ei taganud

kõnealuse infosüsteemi nõuetekohast toimimist ega pikendanud tehnilise tõrke esinemise

korral pakkumuste esitamise tähtaega. Kaebaja eesmärk on saada võimalus ideekonkursil

osaleda ning selleks taotleb ta kohtult kas eRHR’is ideekavandi dokumentide esitamiseks antud

tähtaja pikendamist või nende muul moel esitamise võimaldamist. Koos kaebusega on kaebaja

taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud ideekonkursi peatamist.

2. Leian, et esitatud kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb tagastada, kuna

kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Rahandusministeeriumilt hankemenetluses

pakkumuse (ideekavandi) esitamise tähtaja pikendamist, hankedokumentide (tingimuste)

muutmist või mistahes muu hankemenetlusega seotud otsuse tegemist. Vastavad otsused teeb

hankija, mitte Rahandusministeerium. Rahandusministeerium ei saa hankija eest otsustada

pakkumuste (ideekavandite) esitamise tähtaja pikendamist ega otsustada, et mõni pakkumuse

(ideekavandi) esitamisest huvitatud isik saab selle esitada pärast hankija poolt selleks ette

nähtud tähtpäeva saabumist. Rahandusministeerium korraldab eRHR platvormi tegevust, ent tal

ei ole mistahes pädevust teha otsustusi hankija asemel. Vastupidist ei tulene ka kaebuses

viidatud dokumendist, mis puudutab tehnilise vea ilmnemist registris. Selle dokumendi punkt

15, millele kaebuses viidatakse, kajastab sisuliselt riigihangete seaduse (RHS) § 81 lõike 2 sisu

ehk olukorda, kus hankemenetlus seadusest tulenevalt peatub ning sel juhul peab hankija (st.

antud juhul Riigi Kinnisvara AS) pikendama pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pakkumuste

esitamise tähtaja määramine ja selle pikendamine on hankija otsustada ning Riigihangete

registri vastustaval töötlejaks oleval Rahandusministeeriumil selles küsimuses mistahes voli ei

ole. Riigihangete seadus ei anna ka Rahandusministeeriumile õigust otsustada hakmenetluses

mööda lastud tähtaegade ennistamist ega otsustada erandlikke asjaolusid arvestades mistahes

muud laadi erikohtlemist mõne hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku suhtes. Sellest

tulenevalt on põhimõtteliselt välistatud ka kohtuotsusega Rahandusministeeriumile kohustuse

panemine kõnealuses hankemenetluses ideekavandi esitamise tähtaja pikendamiseks. Seega

tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) 121 lg 2 p 1 alusel.

3. Kaebuse menetlusse võtmine oleks välistatud ka juhul kui tõlgendada kaebust selliselt, et

kaebaja on soovinud kaebuses formuleeritud kohustamisnõude suunata hankija, see tähendab

Riigi Kinnisvara AS-i vastu. Kui kaebust nõnda tõlgendada, tuleks kaebus tagastada HkMS § 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud sellise nõude kohtueelseks lahendamiseks ette

nähtud kohustuslikust korrast. Nimelt tuleneb HkMS 268 lõikest 1, et pakkuja, taotleja või

riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija

tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Menetlus

Riigihangete vaidlustuskomisjonis on reguleeritud RHS §-des 185 jj. Seega juhul kui kaebaja on

seisukohal, et hankija on tema suhtes õigusvastaselt käitunud, tuleb tal hankija tegevus esmalt

vaidlustada Riigihangete vaidlustuskomisjonis. Otse halduskohtule hankija tegevuse peale

kaebamine ei ole võimalik. Hankija otsused, mille peale vaidlustuse esitada saab, on loetletud

RHS § 185 lõikes 2. Seega kui hageja on näiteks seisukohal, et hankija oleks pidanud pakkumiste

tähtaega pikendama (või kui ta leiab, hankija oleks pidanud lugema, et kaebaja on oma

pakkumuse siiski nõuetekohaselt esitanud), on kaebajal võimalik vaidlustada kõik hankija poolt

hankemenetluse tulemuse välja selgitamisele suunatud otsused argumendil, et otsused on

tehtud olukorras, kus hankija õigusvastane tegevus, mille tõttu jäi kaebaja hankemenetlusest

kõrvale, ei saanud kokkuvõttes viia õiguspärase otsuse tegemiseni. Asjaolust, et RHS § 190 lõikes

4 ei ole ette nähtud võimalust esitada vaidlustuskomisjonile esitatavas vaidlustuses nõuet

kohustada hankijat mingisuguse otsuse tegemiseks, ei tähenda seda, et sellase nõude saaks

esitada otse halduskohtule. RHS’is sätestatud hankija tegevuse vaidlustamise loogika seisnebki

selles, et isik, kes leiab, et hankija on tema õiguste rikkumise hinnaga saanud teha mingisuguse

teise isiku (teiste isikute) suhtes soodsa otsuse, saab vaidlustusega taotleda selle otsuse

kehtetuks tunnistamist ning kui see kehtetuks tunnistatakse, siis olenevalt hankija rikkumisest

saab hankija pärast otsuse kehtetuks tunnistamist kas teha uur otsuse või on sunnitud

hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistama. Igal juhul ei näe seadus ette võimalust ilma

vaidlustuskomisjoni pöördumata nõuda halduskohtule esitatava kaebusega hankija kohustamist

kaebaja pakkumust vastu võtma.

4. Olukorras, kus kaebaja on seisukohal, et Rahandusministeerium ei täitnud talle kui

Riigihangete registri volitatud töötlejale pandud ülesandeid nõuetekohaselt ning kaebaja kaotas

seeläbi võimaluse eelnimetatud riigihankemenetluses osaleda, on kaebajal põhimõtteliselt

võimalik esitada Rahandusministeeriumi tegevusega (tegevusetusega) tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Kuna kaebaja on käesoleval juhul kaebuses sõnaselgelt märkinud, et ta ei

soovi kahju hüvitamist, ei saa kaebust kahju hüvitamise nõudena ka tõlgendada. Juhul kui

kaebaja siiski leiab, et Rahandusministeerium on talle kahju tekitanud, on tal edaspidi võimalik

selline kahju hüvitamise nõue esitada. Kahju hüvitamiseks võib halduskohtule kaebuse esitada

kolme aasta jooksul kahjust ja selle põhjustajast teada saamisest arvates (vt. HkMS 46 lg 4 ja

riigivastutuse seaduse § 17 lg 3).

5. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse hilisem täitmine,

ent kaebuse tagastamise korral pole sellise positiivse kohtuotsuse tegemine võimalik.

6. Märgin viimaks, et käesoleva kaebuse näol ei ole tegemist hankeasjaga HkMS 28. peatüki

tähenduses. Nimetatud peatükis reguleerib üksnes HkMS §-s 267 kirjeldatud esemega nõuete

kohtulikku lahendamist. Seega ei kohaldu käesoleva kohtumääruse peale edasi kaebamisel

HkMS §-s 278 sätestatud lühendatud tähtaeg, vaid määruskaebus on võimalik esitada üldises

korras 15 päeva jooksul.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik