2-19-711/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2019.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-711

Tsiviilasi

Nomi OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

01.02.2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Nomi OÜ (reg.kood: 14118521,

asukoht xxx), juhatuse liige K V, (e-post: xxx);

Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet (e-post:

andres@pankrotihaldur.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Nomi OÜ (reg.kood: 14118521) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib Nomi OÜ (reg.kood: 14118521) kahe kuu

jooksul

menetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet alates Nomi OÜ (reg.kood:

14118521) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata Nomi OÜ (reg.kood: 14118521) dokumentide hoidjaks endine juhatuse

liige K V (isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu suuruseks 772,40 eurot (sh

käibemaks) ning vajalikud kulud summas 4 eurot (sealhulgas käibemaks).

6. Ülejäänud osas jätta tasu taotlus rahuldamata.

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile ajutise halduri tasust 397

eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud)lisandub käibemaks 79,40 eurot,

riigi vahenditest ning tasuda hüvitatav summas OÜ-le Lundet (registrikood

10457445, a/a xxx Swedbank).

8. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust ja kulutused kokku 300 eurot (sh käibemaks)

mõista välja Nomi OÜ-lt ja võlgniku juhatuse liikmelt K V solidaarselt Andres

Hermeti kasuks ja maksta välja OÜ-le Lundet (registrikood 10457445, a/a xxx

Swedbank) kolme kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

9. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

10. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

11. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

12. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi

taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava

ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse

(TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

15.01.2019

esitas

Nomi

OÜ

avalduse

pankroti

väljakuulutamiseks.

22.01.2019

kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Andres Hermeti.

Ajutine haldur esitas 31.01.2019 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.

Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul on vara kokku 100 eurot. Rahalisi kohustusi on

ajutine haldur tuvastanud vähemalt 3 245,38 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole

võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku tegevuseks oli tervisesegude tootmine

ja müümine nii Eesti kui ka Euroopa turule. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud

eelkõige juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning võimalike riskide

hindamisest ehk puudulikust äriplaanist. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib ajutise

halduri hinnangul pidada hiljemalt 2018 aasta augustikuud, kui võlgnikule pidi olema selge, et

äriühing tegutseb igakuise kahjumiga, loodetud Saksamaa turule sisenemine ei õnnestunud ja

võlgnikul on tekkinud märkimisväärsed kohustused, mida ta ei suuda ilma täiendavate

investeeringuteta täita. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub laenu tagastus x

OÜ-le summas 500 eurot 12.11.2018.a. ehk ca 2 kuud enne pankrotiavalduse esitamist, mis

võib olla tagasivõidetav.

01.02.2019 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui

võlausaldajad

tasuvad

kohtu

deposiiti

pankrotimenetluse

raugemise

vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot.

Kohus määras 04.02.2019 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.02.2019 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 1 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul on vara kokku kõigest 100 eurot. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud

vähemalt 3 245,38 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg

2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras 04.02.2019 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.02.2019 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 1 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme K Voki.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 9 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot (9 tundi, tunnitasuga

96,00 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 172,80 eurot. Kohus leiab, et

arvestades töö mahtu on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 772,40 eurot (sh

käibemaks, so ca 6,7 h). Kohus leiab, et halduri kulutused 4 eurot on põhjendatud ja vajalikud.

Haldur on taotlenud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS

§ 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina

selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt

määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus

ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub

käibemaks) välja riigi vahenditest.

01.02.2019 istungil oli võlgniku endine juhatuse liige K V nõus maksma ajutise halduri tasu

osaliselt summas 300 eurot solidaarselt võlgnikuga kolme kuu jooksul määruse jõustumisest.

Seega mõistab kohus välja ülejäänud osa ajutise halduri tasust ja ajutise halduri kulud kokku

summas 300 eurot võlgnikult ja võlgniku endiselt juhatuse liikmelt K Vokilt solidaarselt kolme

kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel. Kohus rahuldab

K Voki avalduse ja määrab 300 eurot maksmisele TsMS § 445 lg 1 alusel kolme kuu jooksul

alates määruse jõustumisest.

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1

kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti

välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik