3-17-1959/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1959

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

13.06.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00686-6 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Igor Sumarok

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.06.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.01.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2018 otsus

muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kõigi füüsiliste isikute nimed initsiaalidega ning

OÜ Y nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1959

2(10)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.05.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030809-9 OÜ-

d Y tasuma maksusumma 1783,52 eurot (käibemaks 687 eurot ja tulumaks 1096,52 eurot).

Kontroll hõlmas maksustamisperioodi august 2014, v.a Kohtla-Järvel, Elektriku 3D ehitus-

objektil OÜ Y ja G OÜ ning OÜ Y ja OÜ M vahel toimunud tehingud, mida analüüsiti teises

maksumenetluses. OÜ Y kajastas 2014. a augusti sisendkäibemaksuarvestuses OÜ S

31.08.2014 arvel nr 156214 näidatud käibemaksu 687 eurot. Maksumenetluses selgus, et OÜ

Y ja OÜ S vahel ei ole tehingut reaalselt aset leidnud. OÜ Y soovis maksumenetluse ajal

parandada 2014. a augusti käibedeklaratsiooni (KMD) ning vähendada sisendkäibemaksu 687

eurot, seega OÜ Y nõustus maksuhalduri seisukohaga. OÜ Y tegi 31.08.2014 äriühingu

volitatud esindajale CC-le kassast 4125 euro suuruse väljamakse. Kassa väljamineku orderil on

väljamakse alusena näidatud „S OÜ 10731164 arve autoremont“. Tehing OÜ-ga S ei ole

tõendatud. Seega on tegemist väljamaksega, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument

ja mis maksustatakse tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Tulumaks väljamakselt on 1096,52 eurot. Eriarvamuses selgitas OÜ Y, et autoremonditeenust

kavatseti soetada OÜ-lt S, kuid auto diagnostika käigus selgus, et see on garantiiremont ja

tehingut OÜ-ga S ei toimunud. Väljavõetud raha 4500 eurot tagastati kassasse oktoobris 2014

kui laenu tagastus. Maksuhaldur selle väitega ei nõustu. OÜ S kinnitas, et ei tegele auto-

remonditeenuse pakkumisega. Teises maksumenetluses selgitas OÜ Y, et CC poolt kassasse

tasutud 4500 eurot on 03.05.2012 lepingu alusel OÜ Y poolt antud laenu tagastus.

2. MTA 09.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/028089-10 kohustati OÜ-d Y tasuma

maksusumma 26 985,68 eurot. Kontrolli tulemusena vähendati OÜ Y 20% määraga

maksustatavat käivet 113 000 eurot, käibemaksu 22 600 eurot, sisendkäibemaksu 19 114,95

eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 3485,05 eurot ning suurendati tasumisele kuuluvat

tulumaksu 30 470,73 eurot. Kontroll hõlmas maksustamisperioodi september 2014. Kontrolli

käigus selgus, et Elektriku 3D objektil alustati töödega augustis 2014, mistõttu võttis

maksuhaldur selle objektiga seotud tehingute osas kontrolli alla ka 2014. a augusti

maksuarvestuse. OÜ Y esitas 10.04.2015 parandatud andmetega september 2014 KMD, millel

soovis suurendada sisendkäibemaksu 2590,05 euro võrra seoses OÜ-le M 25.09.2014

väljastatud kreeditarvega nr 002/09. MTA on seisukohal, et kreeditarve ei anna alust

sisendkäibemaksu suurendamiseks. Lisaks soovis OÜ Y vähendada sisendkäibemaksu 9,95

eurot, mida maksuhaldur aktsepteerib. OÜ-l Y ei olnud õigust kajastada sisendkäibemaksu-

arvestuses G OÜ arvetele märgitud käibemaksu kokku 19 105 eurot, sest kaupa/teenust ei ole

arvete alusel soetatud ja arved koostati formaalselt. OÜ Y poolt OÜ-le M väljastatud

ehitusteenuse osutamise arved on formaalsed ning arvetel näidatud tehinguid tegelikkuses ei

toimunud. OÜ-l Y ei olnud seega õigust kajastada käibemaksuarvestuses OÜ-le M väljastatud

arvetel näidatud maksustatavat käivet 113 000 eurot ning sellelt arvestatud käibemaksu 22 600

eurot. OÜ Y on teinud kassast väljamakseid G OÜ-le kokku 114 628 eurot. Kuna OÜ Y ja G

OÜ vahel ei ole arvetel kajastatud tehingud reaalselt aset leidnud, siis on tegemist

väljamaksetega, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument ja mis maksustatakse kui

ettevõtlusega mitteseotud kulu. TuMS-i (2014. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt peab OÜ Y

arvestama ja tasuma tulumaksu kokku 30 470,73 eurot.

3. MTA 12.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031229-17 kohustati OÜ-d Y tasuma 3920,97

eurot. Kontrolli tulemusel vähendati OÜ Y 2014 oktoobri 20% määraga maksustatavat käivet

13 000 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 2600,01 eurot, samuti vähendati

sisendkäibemaksu 2306,22 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 172,41 eurot. Kontrolli

tulemusena suurendati tagastamisele kuuluvat käibemaksu 121,38 eurot ja tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 3873,44 eurot, samuti suurendati kinnipeetud tulumaksu

115,41 eurot ning arvestatud sotsiaalmaksu 197,29 eurot, töötuskindlustusmakseid 17,17 eurot

ja kogumispensioni makset 11,45 eurot. OÜ Y suurendas 17.02.2015 esitatud 2014 oktoobri

3-17-1959

3(10)

KMD parandusega 20% määraga maksustatavat käivet 13 000 eurot ning sellelt tasumisele

kuuluvat käibemaksu 2600,01 eurot. Paranduse aluseks olid OÜ-le M väidetavalt osutatud

ehitusteenuse eest väljastatud arve nr 16/09 ja kreeditarve nr 002/09. MTA tuvastas, et

nimetatud arved on väljastatud 2014. a septembris ning algselt kajastas OÜ Y neid 2014. a

septembri KMD-l. Kuna MTA kontrollis ka 2014. a septembri käibemaksuarvestust ning asus

nimetatud kontrolli tulemusel seisukohale, et tehinguid OÜ Y ja OÜ M vahel ei ole tegelikult

toimunud (09.06.2015 maksuotsus), siis on OÜ Y kõnealuseid tehinguid kajastanud

põhjendamatult ka 2014. a oktoobri KMD-l. MTA-le esitatud 05.10.2014 arvest nr 141016

nähtus, et OÜ Y on ostnud kontrollitaval perioodil kaupa (elektriradiaatorid Clamox 8 tk;

soojuspump Panasonic 1 tk; videovalvesüsteem 1 tk; kontorimööbel 1 tk; monitorid 3 tk) M

OÜ-lt ning kajastanud arvel märgitud käibemaksu 2250 eurot sisendkäibemaksu hulgas. MTA

ei sea kahtluse alla arvel kajastatud kauba olemasolu, kuid kauba müüjaks ei olnud M OÜ, vaid

kaup oli OÜ-l Y olemas varasemalt. Seega ei anna M OÜ arve nr 141016 alust 2250 euro

suuruse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Lisaks on OÜ Y deklareerinud 2014. a oktoobris

sisendkäibemaksu erinevatelt kuludelt kokku 313,73 eurot, kuid vaid 257,51 euro osas on

esitatud nõuetekohased dokumendid ja tõendatud nende kulude seotus ettevõtlusega. Ülejäänud

käibemaks (56,22 eurot) on sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud alusetult. OÜ Y

pangakontodelt on tehtud väljamakseid 571,51 eurot, mille kohta pole esitatud algdokumente

ega tõendatud väljamaksete seotust ettevõtlusega. Lisaks on arvelduskontolt võetud sularahas

välja 14 000 eurot, mis pandi väidetavalt kassasse, et tasuda M OÜ arvet. Kuna

kontrollimenetluse käigus on selgunud, et OÜ Y raamatupidamine ei ole usaldusväärne, siis on

alust arvata, et arvelduskontolt võetud sularaha ei ole kassasse jõudnudki ja seda ei ole

kasutatud ettevõtlusega seotud kuludeks. Kontrollimenetluses on MTA jõudnud seisukohale, et

kõnealust kaupa ei soetatud kontrolliperioodil M OÜ-lt ega ka mõnelt teiselt hankijalt, vaid see

oli OÜ-l Y olemas juba varasemalt. OÜ Y tegi seega ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid

kokku 14 571,51 eurot, millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks 3873,44 eurot.

OÜ Y on teinud kontrollitaval perioodil väljamakseid XX-le kokku 510 eurot, millest on

deklareeritud

tulu-

ja

sotsiaalmaksu,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) vaid 75,84 eurot (brutosumma 100 eurot).

Ülejäänud väljamakse – 434,16 eurot –, mida äriühing ei ole TSD-l deklareerinud, tuleb lugeda

netotöötasuks. Seega pidi OÜ Y deklareerima, kinni pidama ja tasuma tulumaksu 115,41 eurot,

sotsiaalmaksu 197,29 eurot, töötuskindlustusmakseid 17,17 eurot ja kogumispensioni makset

11,45 eurot.

4. Maksu- ja Tolliamet kohustas 13.06.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00686-6 XX tasuma

solidaarselt OÜ-ga Y viimase maksuvõlgnevuse 53 770,97 eurot, mis koosneb MTA

13.05.2015,

09.06.2015

ja

12.01.2016

maksuotsustega

OÜ-le

Y

määratud

tulumaksukohustusest ning maksuvõlalt arvestatud intressist 19 797,56 eurot. Kuna OÜ Y

maksuvõlga tähtajaks ei tasunud, alustas maksuhaldur sissenõudmistoiminguid, kuid

maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda. OÜ Y esitas viimase majandusaasta aruande 2013.

a kohta ja äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. Äriühing ei ole 2016. a-st

maksudeklaratsioone esitanud ning alates 2014. a-st ei ole teinud ka väljamakseid töötajatele.

Seega puudub OÜ-l Y majandustegevus. Samuti pole võimalik maksuvõla sissenõudmine OÜ

Y registervara arvelt. Järelikult on maksuhalduril maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-le 5

tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

XX on OÜ Y juhatuse ainus liige alates 30.08.2004. XX tegevuse tulemusena on OÜ Y

raamatupidamises esitatud valeandmeid. XX on rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust,

samuti jätnud tagamata intressi arvestamise ja tasumise kohustuse täitmise. XX poolt juhatuse

liikme kohustuste rikkumise ning OÜ Y maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. XX on

OÜ Y esindajana rikkunud eelnimetatud kohustusi tahtlikult. XX tegeles perioodil august kuni

3-17-1959

4(10)

oktoober 2014 OÜ Y raamatupidamisega: tal olid volitused esitada maksudeklaratsioone,

ligipääs MTA e-keskkonda ning kuigi arved, mille alusel OÜ Y maksudeklaratsioone esitas,

tulid osaliselt CC kaudu (XX abikaasa), oli XX-l kõigile OÜ Y dokumentidele ligipääs. Kuigi

väidetavates tehingutes OÜ-dega G, M, M ja S esindas OÜ-d Y (pidas läbirääkimisi, sõlmis

lepinguid) CC, juhtis XX OÜ Y majandustegevust, tegeledes ettevõtte põhijuhtimise ja

bürokraatiaga, vormistades ka kõnealuseid tehinguid kajastavad raamatupidamisdokumendid,

tehes nimetatud äriühingutele väljamakseid ning esindades tavaliselt OÜ-d Y tehingute

tegemisel. Kui äriühingul on vaid üks juhatuse liige, vastutab tema äriühingu maksuseadustest

tulenevate kohustuste täitmise eest ning äriühingu poolsed maksuseaduste rikkumised on

omistatavad temale. CC kinnitas, et arutas kõik tehingud XX-ga põhjalikult läbi ja XX oli tema

tegevusest äriühingut esindades teadlik. XX tegi ainsana äriühingu nimel pangaülekandeid ning

võttis ka ainsana äriühingu pangakontolt sularaha välja. Seega olid XX-l OÜ Y esindajana kõik

võimalused tasuda OÜ Y eest maksuvõlg. XX tegevuse tulemusena tegi OÜ Y ettevõtlusega

mitteseotud kulutusi, mida oleks muu hulgas olnud võimalik kasutada maksukohustuste

täitmiseks. Äriühingu juhatuse liikmed peavad täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega.

Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks

õigusaktides sätestatud nõuetele ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma töötajate

juhendamise ja kontrollimise kohustust, et vältida kolmandate isikute kahjustamist.

5. MTA 28.08.2017 vaideotsusega nr 6-1/3792-3 jäeti rahuldamata XX vaie MTA

13.06.2017 vastutusotsuse peale. Vastutusotsusega on õigesti tuvastatud OÜ Y maksuvõla

olemasolu. MTA on arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist. XX pole

tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksuvõla kindlakstegemisel. Olukorras, kus XX juhtis

ainuisikuliselt äriühingu majandustegevust, omas ülevaadet arvetest ja algdokumentidest ning

oli teadlik kõigist olulistest majandustegevuse aspektidest, ei ole võimalik eluliselt usutavalt

põhjendada tahtluse puudumist. Valeandmete esitamine maksudeklaratsioonides realiseerus

XX teadliku ning tahtliku tegevuse tulemusel. XX on väitnud, et tehingutes OÜ-dega G, M, M

ja S esindas OÜ-d Y CC. Saab eeldada, et XX oli kõikidest tehingutega seotud asjaoludest

abikaasa kaudu teadlik. CC on ka ise kinnitanud, et XX oli nende tehingute sisuga kursis.

MTA ei nõustu vaide esitajaga, et depressioon välistab tema süü. Isegi kui isikul on

psüühikahäire tuvastatud, siis see ei tähenda automaatselt, et konkreetse toimingu tegemisel oli

isik süüdimatu. Isiku arusaamis- ja otsustusvõimekust eeldatakse ning teovõime tehakse

kindlaks tehingu ja toimingu tegemise aja seisuga. Haigusloo väljavõttest nähtub, et XX viibis

statsionaarsel ravil 2001. a ning 2015. a septembris, oktoobris ja novembris. Perioodi 2014. a

august kuni oktoober kohta märked puuduvad. XX 14.12.2014 suuliste seletuste protokolli pole

tehtud märkeid tema psüühilise seisundi ega ebaadekvaatse käitumise kohta. XX vastustest

maksuhalduri küsimustele nähtub, et ta oli adekvaatne ning tema võime maailma normipäraselt

tajuda ei olnud häiritud. XX pole 2014. a maksumenetluses väitnud, et tema arusaamisvõime

oli langenud. XX pole ka juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Ettevõtluses kogenud juhatuse

liikmele ei saanud olla teadmata kohustus deklareerida käibemaksu, töötasu maksmisega seotud

kulusid ning ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Vastutusotsuses on põhjendatult leitud, et XX

poolt korrektsete maksunduslike andmete esitamata jätmise tagajärjel tekkisid äriühingul

varjatud maksukohustused, mille tasumiseks OÜ-l Y maksukohustuse tuvastamise järgselt

vahendid puudusid. XX õiguspärase käitumise korral ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.06.2017 vastutusotsuse tühistamiseks.

1)

Maksuhaldur jättis arvestamata kaebaja vastuväited. Vastutusotsus on õigusvastane, kuna

juhatuse liikme süü ei ole selgelt sõnastatud ning viited kaebaja tahtlusele on üldsõnalised ja

kohati vastuolulised. Samuti ei ilmne põhjuslikku seost juhatuse liikmele omistatava rikkumise

ja maksuvõla tekkimise vahel.

3-17-1959

5(10)

2)

Maksuhaldur jättis põhjendamatult andmata hinnangu asjaolule, et maksukohustuste

tekkimise ajal oli XX haigestunud ning maksuvõlg on tekkinud mitte tema, vaid tema abikaasa

tegevuse tõttu. Maksuhaldur tuvastas OÜ Y maksumenetluses, et arved, mille alusel OÜ Y

maksudeklaratsioone esitas, tulid CC kaudu. Tehingutes OÜ-dega G, M, M ja S esindas OÜ-d

Y ka CC. Seega ei saa eeldada, et kaebaja esitas tahtlikult maksudeklaratsioonides valeandmeid.

Kaebajal puudus eesmärk jätta maksud tasumata.

3)

Kaebaja esitas maksuhaldurile väljavõtte enda haigusloost. Kaebaja oli pikaajaliselt

depressiivne ning kasutas pidevat toetusravi (psühhofarmakone); kaebaja töövõime oli

alanenud, tal esinesid unehäired. Kaebaja oli sunnitud oma tervisliku seisundi tõttu usaldama

abikaasa esitatud dokumentide ehtsust. Pole eluliselt usutav, et kaebaja teadis raamatupidamise

algdokumentidel

kajastatud

majandustehingute

tegelikku

sisu

ning

kajastas

maksudeklaratsioonides tahtlikult ebaõigeid andmeid. Maksuotsusest ei nähtu, et

vastutusotsuse tegemisel arvestas maksuhaldur kaebaja süü hindamisel muu hulgas tema

olukorda, vanust, haridust ja teadmisi.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Vastustaja jääb vaideotsuses ja vastutusotsuses esitatud seisukohtade juurde.

Maksuhaldur on vaideotsuses põhjalikult analüüsinud nii kaebaja süü küsimust, kui ka seda,

kas maksuhaldur oleks vastutusotsuse tegemisel pidanud arvestama kaebaja tervisliku

seisundiga.

2)

Olukorras, kus on tuvastatud, et kaebaja osales äriühingu töö korraldamises aktiivselt ja

oli tehingutest teadlik, saab põhjendatult eeldada, et kaebaja oli tehingute näilikkusest teadlik

ning sellest tulenevalt on teadlikult kajastanud deklaratsioonides valeandmeid. Asjaolu, et

tehingutes esindas OÜ-d Y CC, ei vabasta kaebajat juhatuse liikme kohustuste täitmisest ja

sellega kaasnevast vastutusest. Maksuhaldur on vastutusotsuses välja toonud asjaolud, millele

tuginedes saab väita, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik. Kaebaja ei ole

maksuhalduri esitatud seisukohti ümber lükanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2018 otsusega XX kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

MTA on küll toonud esile hulgaliselt vastuolusid tehinguosaliste ütlustes ja tehinguga

seotud muudes asjaoludes, samas jääb maksuhalduri seisukohtadest mõnevõrra ebaselgeks, kas

dokumentides kajastatud töid ei ole MTA hinnangul Elektriku 3D objektil üldse teostatud, neid

ei ole osaliselt teostatud või on küsimus selles, et töid on teostatud muul ajal ja/või tuvastamata

isikute poolt. Ehitustööde tellija OÜ M esindaja kinnitas tööde teostamist ning näitas

maksuhaldurile telefonist fotosid objektil ja selle ümber tehtud töödest. Fotosid tööde

esinevatest etappidest näitas maksuhaldurile ka OÜ Y esindaja. Nimetatu viitab, et tööd võivad

vähemalt teatud mahus olla tehtud. Samas on määrav asjaolu, et kõnealuste tehingute sisuks on

olnud teenus (ehitusteenus). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui äriühing on teinud

väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt

tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning

täies ulatuses maksustada.

2)

OÜ Y soetas OÜ-le M osutatud teenuse väidetavalt allhanke korras G OÜ-lt, kelle poolt

olid töötajad ja rasketehnika ning kes pidi hankima vajaliku materjali. G OÜ esindaja AA poolt

maksuhaldurile antud selgitusest nähtub, et tema teadis kõnealustest tehingutest vaid

dokumentide vormistamist puudutavaid asjaolusid, kuivõrd G OÜ, kellel puudusid oma

töötajad, soetas teenuse omakorda ZZ-lt, kes tegi töö oma brigaadiga. AA teadis, et tehti üldisi

ehitustöid, ja mäletas konkreetsemalt üksnes seda, et alltöövõtja ülesandeks oli tõsta hoone

3-17-1959

6(10)

põrandat. AA selgitas, et on käinud Elektriku 3D objektil ainult ühe korra ja mäletab, et maja

seinad olid punasest tellisest. Kohtule esitatud fotode kohaselt oli objektil ehitatud hoone

valgetest või hallidest tellistest, mis annab põhjust kahelda selles, et AA oli objektil kohal

käinud. AA ei teadnud, kas ja millist materjali objektile soetati ning kelle kohustus oli materjali

hankida. Samuti selgitas AA, et tööde tegemiseks kasutatud tehnikat ei ole ta näinud ega ole

teadlik, kellele see kuulus või kui kaua seda kasutati. AA kinnitusel ei ole tema töid objektil üle

andnud. Alates septembrist 2014 oli G OÜ ainuosanikuks ja juhatuse ainuliikmeks Läti kodanik

ZZ, kellega maksuhaldur ei ole kontakti saanud (G OÜ ei asunud OÜ Y maksumenetluse ajal

äriregistrisse kantud aadressil ning ei täitnud maksuhalduri korraldust teabe andmiseks).

Erinevalt maksumenetluses antud selgitusest mäletas AA 22.05.2018 toimunud kohtuistungil

tehinguga seotud asjaolusid oluliselt erinevalt. AA selgitas, et objektil rajati umbes 100 m

pikkust kaevu, pandi drenaažitoru ja kaeti kinni, samuti mäletas ühe akna tegemist ja

territooriumi puhastamist. AA kinnitas, et tema korraldas tööde teostamise: töid tegid tema

leitud ajutised töötajad, kellele ta maksis ise palka, ning tehnika laenutas ta Kohtla-Järvelt. AA

selgitas ühtlasi, et ta soovis XX-lt tasumist sularahas, et maksta töötajatele ja tehnika eest. AA

mäletas, et tema koostas tööde aktid ja arved, samuti arvas ta, et tema võis tellida killustiku

objektile. AA ütlused on kokkuvõtvalt vastuolulised ja kohati teineteist välistavad, mistõttu ei

saa neid usaldusväärseks pidada. Maksumenetluses antud ütlused viitavad sellele, et AA ei ole

töö reaalsete tegijatega kokku puutunud ning ei ole tõenäoliselt ehitusobjektil käinudki.

Kohtumenetluses antud ütlusest järeldub, et need ei tugine tegelike sündmuste meenutamisele,

vaid kaebajale soodsate ütluste andmise soovile. Olukorras, kus AA ei mäletanud kohtuistungil

isegi seda, et ta on varasemalt maksumenetluses ütlusi andnud, ei saa pidada usutavaks, et talle

on maksumenetluses antud selgitustest oluliselt detailsemalt meenunud väidetavate tehingute

asjaolud.

3)

Kaebaja, OÜ Y ega OÜ M ei oma muud teavet, mis võimaldaks tuvastada tegelikke töö

tegijaid. Maksuhaldur on teinud kõik temalt mõistlikult eeldatava, et kontrollida tehingute

tegemist OÜ Y väidetud viisil, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Seega ei ole OÜ Y ning G OÜ

ja OÜ M vaheliste väidetavate tehingute puhul teenust osutanud isik usaldusväärselt tuvastatav.

Seega tuleb OÜ Y poolt G OÜ-le tasutud summad (114 628 eurot) lugeda täies ulatuses

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ja maksustada tulumaksuga.

4)

Põhjendatud

on

ka

13.05.2015

ja

12.01.2016

maksuotsustega

tuvastatud

maksuvõlgnevuse sissenõudmine kaebajalt. Maksuhaldur on maksuotsustes, vastutusotsuses ja

vaideotsuses piisavalt põhjendanud maksuvõlgade tekkimisega seotud asjaolusid ning

analüüsinud selles osas esitatud kaebaja vastuväiteid.

5)

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü. Kaebaja andis maksuhaldurile detailseid

selgitusi OÜ Y majandustegevuse kohta. Kaebaja ei väitnud selgitusi andes, et tema tervislik

seisund ei võimaldanud juhatuse liikme ülesandeid reaalselt täita. CC selgitas maksumenetluses

04.05.2017 ütlusi andes, et OÜ Y juhtimise ja raamatupidamisega tegeles perioodil august kuni

oktoober 2014 XX, kes oli sellel perioodil tehtud tehingute sisuga kursis. Kaebaja haigusloo

väljavõte ei kinnita väidet, et kaebaja oli kõnealusel perioodil haiglaravil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema

kaebus rahuldada.

1)

Ebaõige on kohtu seisukoht, et tööde teostaja tuvastamata jätmine tingib kogu väljamakse

tulumaksuga maksustamise. Tõendatud on asjaolu, et OÜ Y osutas teenust OÜ-le M ning OÜ

Y omakorda ostis teenust G OÜ-lt. Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel tuginenud

kolmandate isikute seletustele, mis pole sobivad ega kõlblikud tõendid. Kõnealuste seletuste

3-17-1959

7(10)

saamise viis ei võimalda nendes esitatud teavet kahtluseta maksumenetluses kasutada.

Kohtumenetluses kogutud tõendid viitavad tehingute reaalsele toimumisele. Kohtus üle

kuulatud tunnistajate ütluste alusel saaks maksukohustust vähendada. Töövõtja ei pruugi olla

ega pea olema teadlik isikutest, kes tegid tööd alltöövõtjaga sõlmitud lepingu alusel. Kuna

maksuotsus on motiveerimata, pole tõendamiskoormis kaebajale üle läinud.

2)

Juhatuse liikme süü ei ole selgelt sõnastatud ning viited tahtlusele on üldsõnalised ja

kohati vastuolulised. Kohus ei arvestanud apellandi süü hindamisel tema olukorda, vanust,

haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 13 lg-te 1 ja 3 kohaselt on inimese vaimutegevuse ajutise häire ajal tehtud tehingud tühised.

Apellant esitas väljavõtte enda haigusloost, millest tuleneb, et ta oli pikaajaliselt depressiivne

ja kasutas pidevalt psühhofarmakone; kaebaja töövõime oli alanenud, tal esinesid unehäired.

Kuna kaebajal pole tehnilist haridust, siis usaldas ta oma abikaasat. Pole eluliselt usutav, et

kaebaja teadis raamatupidamise algdokumentidel kajastatud tehingute tegelikku sisu ja kajastas

tahtlikult maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid. Väide, et apellant oli abikaasa kaudu

kursis tehingutega, ei anna alust eeldada, et apellant sai tehingute sisust ja oma tegudest aru.

Seega võis väidetav maksuvõlg tekkida mitte apellandi, vaid tema abikaasa tegevuse tõttu.

10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

G OÜ arvetel kajastatud tööde sisu (pinnase ülesvõtmine ja täite paigaldamine, kraavi

kaevamine ja selle hilisem täitmine, killustiku vedu ja paigaldamine, hilisemalt eemaldatud

raketised) ei võimalda fotode ega hilisemate vaatluste käigus tagantjärele üheselt tuvastada, kui

suures mahus on teenust osutatud, millal seda on tehtud, kui palju materjali ja tehnikat on

teenuse osutamiseks kasutatud ja kes seda teenust tegelikkuses osutas. Seetõttu on teenuse

osutamise mahtu võimalik tuvastada vaid muudele tõenditele tuginedes. Maksuhaldur on oma

järeldused teinud tõendite kogumi alusel, mis kokkuvõttes tehingute toimumist ei kinnitanud.

Halduskohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-33-14, sest teenust

osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav ning seega on väljamaksete tulumaksuga

maksustamine õiguspärane. Juhul, kui kaebaja käsutuses olevate fotode põhjal saanuks teenuse

osutamist siiski tõendada, tulnuks kaebajal need fotod ise koos muude usaldusväärsete

tõenditega kohtule esitada. Kuigi kaebaja väitel on tööde tegija vaidlusalustes tehingutes

usaldusväärselt tuvastatav, ei selgitata ka apellatsioonkaebuses, kes oli see isik/need isikud, kes

Elektriku 3D objektil töid teostasid ning millises osas tuleks väljamaksed lugeda ettevõtlusega

seotuks. Selgusetuks jäävad, miks on maksuhalduri esitatud tõendid kaebaja arvates

ebasobivad. Praegusel juhul ei ole määrav see, et peatöövõtja M OÜ juhatuse liige ei teadnud,

kes Elektriku 3D objektil töid tegid ja kas teenust vahetult osutanud isikutele makstud töötasu

on deklareeritud, vaid vastuolud OÜ M, OÜ Y ja G OÜ esindajate ütlustes, mille põhjal ei

selgunud, milliseid töid tehti, kes tegi ja millal tegi ning kes maksis sularahas tehnika,

materjalide ja tehtud tööde eest. Vastupidiselt apellandi väidetele tugineb halduskohtu otsus

valdavas osas just tema taotluse alusel kohtusse kutsutud tunnistajate ütluste põhjalikule

analüüsile ja ütluste võrdlemisele maksumenetluses kogutud muude tõenditega.

2)

Juhatuse liikme süüd on vastutusotsuses põhjalikult analüüsitud. Apellandi sellekohased

väited on vastuolulised ja ebaloogilised. Kui apellant väidab, et ta ei saanud olla teadlik sellest,

et vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud ja tehingute deklareerimist tema poolt ei saa

seetõttu tahtlikuks pidada, nõustub kaebaja sisuliselt ka ise, et tegelikult ei olnud OÜ M ja G

OÜ tehingute deklareerimine õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1959

8(10)

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt OÜ-le Y tehtud 13.05.2015, 09.06.2015 ja 12.01.2016

maksuotsustega määratud maksusummasid. Kõige suurem maksusumma (26 985,68 eurot)

määrati 09.06.2015 maksuotsusega ning maksusumma määramist puudutavad kaebaja

vastuväited on seotud eelkõige selle maksuotsusega, mistõttu keskendub ringkonnakohus

sarnaselt halduskohtule just sellele maksuotsusele.

13. OÜ Y kajastas 2014. aasta augusti ja septembri maksuarvestuses 20% määraga

maksustatava käibe hulgas OÜ-le M väljastatud arvetel näidatud käibemaksu ning

sisendkäibemaksu arvestuses G OÜ arvetel näidatud käibemaksu. OÜ Y väitel tellis OÜ M

temalt ehitustöid objektil Elektriku 3D. OÜ Y ise kõnealuseid töid ei teinud, vaid ostis need

väidetavalt G OÜ-lt. 09.06.2015 maksuotsuse kohaselt ei osutanud G OÜ OÜ-le Y ehitusteenust

ning viimane ei saanud ka OÜ-le M arvetel märgitud teenust osutada, s.o neid tehinguid ei ole

reaalselt tehtud.

14. Maksumenetluses kogutud tõendid kogumis kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul

vastustaja seisukohta, et Elektriku 3D ehitusobjekti puudutavad arved ei kajasta tegelikke

tehinguid. Maksuotsuses ja vastutusotsuses on toodud välja mitmed olulised vastuolud

tehinguosaliste esindajate ütlustes, puudused dokumentatsioonis ning asjaolu, et väidetaval

tööde tegijal G OÜ-l puudub majandustegevus. Halduskohus analüüsis oma otsuses G OÜ

endise juhatuse liikme AA poolt kohtuistungil antud ütlusi ning leidis, et need on

ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid,

ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

Kaebaja on küll viidanud fotodele ehitusobjektist, kuid nende põhjal pole võimalik välja

selgitada, millal ehitustööd tehti ja kes need tegi. Kohtupraktikast järeldub, et isegi kui teenust

on osutatud, kuid teenuse osutaja pole usaldusväärselt tuvastatav, ei saa tehingute kohta

vormistatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning nende alusel tehtud väljamaksed

tuleb maksustada tulumaksuga (Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33).

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et maksuhaldur poleks tohtinud tugineda kolmandate

isikute maksumenetluses antud seletustele. Asjaolu, et seletused on antud maksumenetluses,

mitte kohtuistungil, ei anna põhjust kahelda nende usaldusväärsuses. Maksumenetluses

seletuste andmise ajaks oli väidetavate tehingute tegemisest möödunud vähem aega võrreldes

kohtumenetluses antud ütlustega, mistõttu võib eeldada, et isikud mäletasid varasemate

selgituste andmise ajal tehingute asjaolusid paremini. Kui isik annab kohtumenetluses

maksumenetluses antud selgitustest oluliselt erinevaid ja detailsemaid ütlusi, ei saa tema

hilisemaid

ütlusi

üldjuhul

usaldusväärseks

pidada.

Praegusel

juhul

nähtub

AA

maksumenetluses antud selgitustest (12.01.2015 suuliste seletuste protokoll – I kd, tl 56-57p),

et ta pole ise näinud tööde tegijaid, kelleks väidetavalt oli ZZ (ZZ) brigaad. ZZ, kellele AA

2014. aasta septembris G OÜ edasi müüs, jäi aga maksuhaldurile kättesaamatuks. Kokkuvõttes

polnud maksuhalduril võimalik tuvastada isikuid, kes Elektriku 3D objektil väidetavaid

ehitustöid tegid.

15. Vastutusotsuse tegemiseks peab olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi

tahtlikult või raskest hooletusest (MKS § 40 lg 1). Maksuhalduri hinnangul rikkus kaebaja

maksude deklareerimise ja tasumise kohustust tahtlikult. Riigikohus on selgitanud, et tahtlus on

seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise

tagajärje soovimine. MKS § 40 lg‑s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja

mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi tal peab esinema soov neid kohustusi

rikkuda (19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). Kaebaja tahtlus väljendus vastutusotsuse

kohaselt selles, et OÜ Y ainsa juhatuse liikmena selle tegevust kontrollides oli ta teadlik OÜ-

3-17-1959

9(10)

dega M, G, M ja S tehtud tehingute tegelikest asjaoludest ja olles kursis tehingute sisuga,

kajastas neid OÜ Y maksudeklaratsioonidel eesmärgiga vähendada maksukohustust. Kaebajal

oli juurdepääs OÜ Y raamatupidamisdokumentidele ja pangakontole ning tema ainsana tegi

äriühingu nimel pangaülekandeid ja võttis pangakontolt välja sularaha.

Koos CC-ga 08.12.2014 maksuhalduri juures OÜ Y esindajana seletusi andes (protokoll – I kd,

tl 151-157p) kirjeldas kaebaja võrdlemisi detailselt tehingute asjaolusid, muu hulgas tööde

tellijaga hinnas ja tööde tegemise ajas kokku leppimist, ettemaksu tasumist, lepingute

koostamist ja allkirjastamist. OÜ Y volitatud esindajana tegutsenud CC kinnitas 04.05.2017

ütluste andmisel, et arutas kõik tehingud kaebajaga läbi (protokoll – I kd, tl 164-165). Kaebaja

08.12.2014 selgitused ning muud maksumenetluses kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud

kinnitavad veenvalt, et kaebaja oli teadlik Elektriku 3D ehitusobjekti puudutavate tehingute

asjaoludest. Kaebaja ja CC ütlustest nähtub, et nad mõlemad tegutsesid aktiivselt OÜ Y nimel.

Kuna tegemist on abikaasadega, võib eeldada, et mõlemad teadsid sarnaselt ka OÜ Y poolt

sõlmitud tehingute sisu. Järelikult oli kaebaja teadlik sellest, et tehingutel vastutusotsuses

nimetatud tehingupartneritega puudus majanduslik sisu. Ringkonnakohus märgib, et

ehitusteenuse müük OÜ-le M polnud arvutisaali pidava OÜ Y jaoks üks paljudest sarnastest

tehingutest, vaid ainuke omataoline kontrolliperioodil. Kaebaja allkirjastas lepingud OÜ-ga M

ja G OÜ-ga, kusjuures viimasele maksti sularahas. Vastavatel kassa väljamineku orderitel (I kd,

tl 67-68p) on kaebaja allkiri. Seega ei tegelenud kaebaja üksnes CC toodud dokumentide

kajastamisega ettevõtte raamatupidamises, vaid tal oli tehingutega vahetu kokkupuude.

Vastutusotsuse tegemisel olid määravaks lahknevused tehinguosaliste esindajate ütlustes

tehingute kohta, mitte see, et kaebaja ei osanud nimetada isikuid, kes konkreetselt ehitusobjektil

tööd tegid. Mitmetel olulistel vastuoludel asjaosaliste seletustes (näiteks väitsid kaebaja ja CC

OÜ Y nimel selgitusi andes, et AA võttis OÜ-ga Y ühendust meili teel ning lepingu

allkirjastamisel esitasid mõlema tehingupoole esindajad oma isikut tõendava dokumendi; AA

seevastu kinnitas, et võttis OÜ-ga Y ühendust telefoni teel ning lepingut sõlmides ei küsinud

kumbki tehingupooltest teiselt isikut tõendavat dokumenti) puudub muu usutav selgitus, kui

see, et nende isikute väited ei põhine tegelikel asjaoludel. Valeütluste andmine viitab sellele, et

kaebaja ja CC püüdsid maksuhalduri eest varjata võltsarvete kasutamist OÜ Y maksuarvestuses.

Eelnevalt märgitu valguses pole usutav, et kaebaja polnud haiguse, väheste teadmiste või muu

subjektiivse asjaolu tõttu võimeline aru saama raamatupidamisdokumentidel kajastatud

tehingute sisust ning usaldas pimesi abikaasa esitatud dokumentide ehtsust. Ringkonnakohtule

ei nähtu, et kaebaja puhul oleks olnud tegemist TsÜS §-s 13 kirjeldatud olukorraga. Kaebaja

pole esitanud tõendeid vahemikus august kuni oktoober 2014 ravil viibimise kohta ning

08.12.2014 selgituste andmisel ei öelnud ta maksuhaldurile, et ta polnud võimeline OÜ Y

tehingute sisust aru saama.

Kokkuvõttes on piisavalt alust arvata, et kaebaja tegutses teadlikult eesmärgiga vähendada OÜ

Y maksukohustusi.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

17. Arvestades, et kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseseisundit puudutavaid andmeid, tuleb

HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi asendada initsiaalidega. Kuna

kaebaja isik võib olla tuvastatav ka teiste otsuses nimetatud füüsiliste isikute nimede ja OÜ Y

nime kaudu, tuleb ka need asendada esimesel juhul initsiaalide ja teisel juhul tähemärgiga.

3-17-1959

10(10)

(allkirjastatud digitaalselt)