2-18-12882/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12882

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu elatise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

266 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXX)

Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja JJ

Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda CC apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta CC kanda.

Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 29. augustil 2018 hagejate seadusliku esindaja JJ

kaudu Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad palusid kostjalt välja

mõista igakuine elatis muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimummäärast alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks palusid

2 (4)

hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ühe aasta eest kuni hagi esitamiseni.

Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja elatist alates juunist 2016.

2. Kostja elatise maksmise kohustusest ei keeldu, kuid palub arvestada, et kostjal algas umbes

2016. aasta algul tööl raskemad ajad, mistõttu maksed hagejate seadluslikule esindajale

vähenesid. Korteri pangalaenu makseid tasus kostja kuni märtsini 2018. Aprillis 2018 jäi kostja

töötuks ja alalist sissetulekut kostjal pole.

MAAKOHTU OTSUS JA SELLE PÕHJENDUSED

3. Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja I ja hageja II kasuks välja igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena

sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast alates hagi esitamisest kuni

hageja I täisealiseks saamiseni 25. juunini 2027 ning kuni hageja II täisealiseks saamiseni

25. detsembrini 2018. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja maksmata jäänud elatise

tagasiulatuvalt 29. augustist 2017 kuni 29. augustini 2018 ühekordse summana 4171,60 eurot.

Kuivõrd

hagi

kuulus

rahuldamisele

osaliselt,

jättis

maakohus

menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja seetõttu

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.

4. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96, 97, 100, 101 ning pidas põhjendatuks

rahuldada hagi edasiulatuva nõude osas täielikult. Kostja raske majanduslik olukord ja töötuks

olemine ei ole mõjuvateks põhjusteks elatise välja mõistmata jätmiseks. Vastutustundliku

lapsevanemana peab kostja leidma endale töö ja teenima sissetulekut.

5. PKS § 108 järgse tagasiulatuva elatise nõude kohta märkis maakohus järgmist. Kahe lapse

elatise nõude suurus perioodil 29. august 2017 kuni 29. august 2018 on 5850 eurot. Kostja on

seisukohal, et ta täitis nimetatud perioodil ülalpidamiskohustust osaliselt, st teinud

1. juulist 2017 kuni 17. detsembrini 2018 väljamakseid seoses korteri laenumaksetega, kus

elavad lapsed, summas 2286.09 eurot ja 2018. aastal on kandnud hagejate seaduslikule

esindajale summa 150 eurot selgitusega lastetoetus. Hagejate seaduslik esindaja nõustus, et

laste ja ema elukoha suhtes kostja poolt tehtud laenumaksed kuuluvad osaliselt

ülalpidamiskohustuse täitmise hulka. Maakohtu hinnangul on tagasiulatuva elatise nõudest

põhjendatud maha arvestada 1678,40 eurot (= 1528, 40 + 150). Arvesse ei saa võtta enne

29. augusti 2017 tehtud makseid ega korteri laenumaksetega seotud viiviseid, trahve ega panga

teavitussõnumite makse, kuivõrd need kulud ei ole seotud laste ülalpidamisega. Maakohus

rahuldas hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt, st ühekordse summana 4171,60 eurot (=

5850 – 1678, 40).

APELLATSIOONKAEBUS

6. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 17. jaanuaril 2019 kostja digitaalselt allkirjastatud

dokument

pealkirjaga

"vastus

kohtuotsusele",

mida

on

võimalik

käsitleda

apellatsioonkaebusena. Ringkonnakohus tutvus kaebusega ja leidis, et see on esitatud

puudustega. Kostja esitas 8. veebruaril 2019 apellatsioonkaebuse täienduse, milles palub

vaidlustatud otsuse osalist tühistamist, st resolutsiooni p 4 osas ning asja saatmist maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Esiteks palub kostja vähendada tagasiulatuva elatise nõuet 266 euro võrra. Tagasiulatuva elatise

nõude summast tuleb maha arvestada perioodil 29. august 2017 kuni 29. august 2018 kostja

poolt tasutud trahvid (leppetrahv tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest) ja maksed

võlateatiste eest seoses laste elukoha laenukohustusega kokku 266 eurot. Need kulud peaks

kandma hagejate seaduslik esindaja.

Teiseks palub kostja, et kohus kohustaks hagejate seaduslikku esindajat võtma kostjalt üle

hüpoteekidega tagatava laenukohustuse vastavalt hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel

3 (4)

7. veebruaril 2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingu p-le 4.1.4. Kostja ei saa kasutada

oma pangakontot, kuna laenumaksed on endiselt kostja pangakontoga seotud ja kõik kulud, mis

on seotud hagejate seadusliku esindaja korteriga, on endiselt kostja kanda. Kostja peab maksma

lastele elatist, samuti korteriga seotud laenumakseid ja sellega seotud trahve ja viiviseid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS

§ 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel

juhul on tegemist sellise olukorraga.

Ringkonnakohtul on õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul,

kui

apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu.

Apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See

tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses

esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu

6. detsembri 2017 määrus asjas nr 2-16-15974, p 9 ja seal viidatud varasem praktika).

8. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas osaliselt.

9. Eeldades apellatsioonkaebuse esitaja faktiväidete õigsust, ei saa kaebust rahuldada.

Kostja väidab, et tagasiulatuva elatise nõuet tuleb vähendada 266 euro võrra, kuna kostja on

selles summas tasunud pangale leppetrahve tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise ja

makseid laenuvõlgnevuse teatiste esitamise eest.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted,

saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Sellest

tulenevalt antakse ka tagasiulatuvat elatist PKS § 100 lg 1 järgi üldjuhul raha perioodilise

maksmisega, kuid kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldatakse anda seda

muul viisil (Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus asjas nr 3-2-1-78-13, p 13 teine lõige). Hagejate

seaduslik esindaja oli maakohtu menetluses nõus, et tagasiulatuva elatise nõudest tuleb maha

arvestada hagejate elukohaga seotud laenukohustuste maksed. Sellega on kostja osaliselt laste

ülalpidamise kohustuse täitnud (PKS § 100 lg 3 esimene lause).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tagasiulatuva elatise nõudest ei saa maha

arvata kostja poolt pangale tasutud leppetrahve tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise

ja makseid laenuvõlgnevuse teatiste esitamise eest, sest need väljamaksed ei ole seotud laste

ülalpidamise ega laste igapäevaste vajalike kulutuste kandmisega (PKS § 99, § 100). Praeguses

asjas ei tugine kostja sellele, et ta on laste emaga sõlminud ülalpidamiskohustuse täitmise kohta

kokkuleppe (PKS § 100 lg 3), mille järgi pidi kostja maksma laenukohustuse rikkumisest

tulenevaid leppetrahve ja makseid ning laste ema ei pidanud seetõttu kostjalt lastele elatist

nõudma.

Kolleegium märgib, et vaidlusaluste kulutuste osas võib olla võlasuhe tekkinud hagejate ema

ja kostja vahel ning kostja ei saa oma nõuet, mis tal võib olla hagejate ema vastu, tasaarvestada

laste elatise nõudega. Kostja poolt viidatud 7. veebruaril 2013 sõlmitud lepingu poolteks on

hagejate ema ja kostja, mitte aga lapsed. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja

kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Samuti märgib kolleegium, et seadus välistab

ülalpidamise nõude tasaarvestamise võimaluse (võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1).

4 (4)

10. Apellatsioonkaebuse teises taotluses palub kostja, et kohus teeks hagejate emale selgeks, et

hagejate emal on 7. veebruaril 2013 sõlmitud lepingu p-st 4.1.4 tulenev laenukohustuse

ülevõtmise kohustus. Kolleegium märgib selle taotluse kohta järgmist.

Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi

ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. TsMS § 631 lg 1 järgi võib

apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi

rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite

kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu

otsusest erinev otsus. Seda asjaolu on ringkonnakohus kostjale ka selgitanud.

Apellatsioonimenetluses saab kaevata üksnes maakohtu sisulise lahendi peale ning paluda

üksnes nende nõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist, mis esitati maakohtus, mille on

maakohus menetlusse võtnud ja mille osas on maakohus teinud sisulise lõpplahendi.

Ringkonnakohus ei saa praeguses apellatsioonimenetluses tuvastada 7. veebruaril 2013

sõlmitud lepingust tulenevaid võimalikke hagejate seadusliku esindaja kohustusi kostja või

panga ees.

11. Kokkuvõtvalt

kostja

apellatsioonkaebuse

eduvõimalused

puuduvad,

mistõttu

ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

12. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast. Hagejatel ei tekkinud kaebusega seonduvaid kulusid, mistõttu pole

vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

13. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejatele kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna

dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada.

Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte toimetada ja edastada teisele poolele.

Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest