2-17-127412/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-127412

Tsiviilasi

Bondora Servicer OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3 586,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Bondora

Servicer

OÜ

(registrikood

12831019), lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post

priit@ckeoigusbyroo.eu)

Kostja XXX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Bondora Servicer OÜ kanda. Määrata kindlaks, et

kostjal XXXl menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur Bondora AS vahendusel 21.08.2014

laenulepingu nr 193443, mille alusel väljastati kostjale laen 3 300 eurot – lepingutasu 136

eurot summas 3164 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt on koguintressi määraks 17 %

aastas, perioodiks lepiti kokku 3 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi

osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja on kohustuse katteks teinud põhisumma osamakseid

summas 721,88 eurot. Kostja allkirjastas laenulepingu elektrooniliselt interneti vahendusel

portaalis www.bondora.ee. Elektroonilise allkirja lisamise hetkel laenutaotlusele, sai

taotlusest poolte jaoks siduv laenuleping. Lepingute allkirjastamine bondora.ee keskkonnas

toimub läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes

tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Bondora AS loovutas 26.11.2017

laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning sellekohane teavitus saadeti ka

kostjale. Hageja on laenulepingu kostjaga üles öelnud peale kolme maksega viivitamist

28.02.2017 ja teavitanud sellest kostjat 13.02.2017 kirjaga.

2. Bondora Servicer OÜ palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 578,12

eurot

(3 300-721,88);

intress

112,10

eurot

perioodi

eest

12.12.2016-13.02.2017;

sissenõutavaks muutunud viivis 17 % aastas ehk 0,047 % päevas perioodi 01.03.2017-

06.02.2018 eest 414,41 eurot; viivis alates 07.02.2018 põhisummalt lepingulise määraga

0,047 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskuludest 40 eurot. Kõik

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Vastuseks

kohtu

9.11.2018

selgitamiskohustusele

selgitas

hageja

26.11.2018

menetlusdokumendis, et tegemist on krediidilepinguga. Kostja vastuses toodud väide, et

kostja on hagejale põhinõude tasunud ei vasta tõele. Poolte vahel on sõlmitud kaks

laenulepingut ja kostja on teinud makseid teise lepingu katteks. Teise lepingu osas on pooled

sõlminud kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-17-127413. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi

hageja ees täitnud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei vaidle vastu võlasuhte olemasolule ning tunnistab viiviste ja intresside nõuet, kuid

leiab, et tulenevalt Bondora AS-ile (endise nimega Isepankur AS) tehtud maksetest, tuleb

põhivõlgnevus lugeda täidetuks ning kokkulepped intressi ja viivisemääras on tühised,

mistõttu tuleb intressi ja viivise nõuet vähendada. Kostja on teinud 21.09.2014 kuni 5.03.2018

laenu katteks tagasimakseid kogusummas 4 702,56 eurot.

5. Kostja on võtnud hagejalt kokku laenu 4 964 eurot, millest ühe osas on sõlmitud

kompromiss ja mida kostja tasub igakuiselt. Kostja on tasunud hagejale mõlema laenu katteks

kokku 4 702,56 eurot, millele lisanduvad nüüd juba teise laenu kompromisslepingu järgsed

maksed 1 274,57 eurot. Võlgnevuse põhiosa tuleb lugeda siiski makstuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

8. Hageja on esitanud nõude kostja vastu laenulepingust tuleneva kohustuste täitmiseks.

Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude

rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis

on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni ning samuti ka TsMS § 367. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

9. Kohus tuvastab, et kostja on 21.08.2014 esitanud portaalihaldur Bondora AS vahendusel

3 300 euro väljastamiseks laenutaotluse (tl 32-44), mis on rahuldatud. Kostja kontole kanti 3

164 eurot (kuivõrd kostja tasus laenusummast laenuandja teenustasud 136 eurot (tl 45-49).

Sellega on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 tähenduses. Krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1).

Laenuandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Laenusaaja ehk kostja on tarbija, hageja on

laenu andnud oma majandustegevuses ning poolte vahel sõlmitud leping vastab

krediidilepingu tunnustele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma.

10. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on

seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija

piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste

rikkumisega seotud negatiivsete

tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408). Riigikohus on seisukohal, et kohus

võib omal algatusel tuvastada tehingu tühisuse (RKTKo 3-2-1-137-09, p 12). Seetõttu

kohustas kohus hagejat 9.11.2018 määrusega selgitama, missugusest ning kelle vahel

sõlmitud võlasuhtest tulenevalt on hageja oma nõude esitanud, mh missuguse lepingutüübiga

on tegemist. Ühtlasi kohustas kohus hagejat esitama dokumendid, kust nähtuks mõlema

lepingupoole nimed, et kohtul oleks võimalik anda hinnang lepingu kehtivusele vastavalt

TsÜS §-ile 79. Lisaks tuli hagejal esitada tõendid, et kostjat teavitati krediidi kulukuse

määrast või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusummast. Hageja selgitas kohtule üksnes, et tegemist on

krediidilepinguga.

11. Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud

tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on

suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS

§ 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS §

4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress

(laenutaotlusest nähtuvalt ei selgu laenuandja), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks

ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr

aasta kohta. VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna

vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS

§ 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra

ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär.

12. Arvestades, et hageja on esitanud nõude kostja vastu ning kostja on esitanud vastuväited

intressi nõude ja teenustasude osas, kohustas kohus 9.11.2018 määrusega hagejat esitama

selgitused nõude summade kujunemise kohta. Kohus soovis näha mis summadelt ja mis

perioodil arvestati intressi hagiavalduses esitatud intressinõude (112,10 eurot) puhul. Hageja

kohtunõuet ei täitnud. Hageja selgitas kohtule, et poolte vahel on sõlmitud kaks laenulepingut,

mille katteks kostja makseid teinud on. Hageja esitas kohtule üksnes arvutuskäigu kuidas

hageja kostja makseid nõuete katteks on jaotanud.

13. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti teine laenuleping 29.09.2016 ning esimese

kuumakse tasumise tähtaeg oli 10.11.2016 (tl 73-83). Kostja poolt kohtule esitatud

maksekorraldustest nähtuvalt tasus kostja hagejale perioodil 6.10.2014 – 12.11.2016 kokku

4 702,56 eurot (tl 64-65). Seega ei saanud hageja nimetatud summast arvestada kostja poolt

tehtud makseid 29.09.2016 sõlmitud lepingu katteks. Isegi kui arvestada 12.11.2016 tasutud

240 krooni tasutuks teise laenulepingu katteks, on kostja tasunud kõnelause laenulepingu

katteks 4 462,56 eurot. Seega tuleb kostja poolt tasutud 4 462,56 eurot lugeda tasutuks kostja

poolt 21.08.2014 portaalihaldur Bondora AS vahendusel esitatud 3 300 euro laenutaotluse

alusel antud laenu katteks. Kostja ei selgitanud vaatamata kohtu nõudele nõude summade

kujunemist. Laenukalkulaatori (vt https://www.kalkulaator.ee/et/laenukalkulaator) järgi

tuleb 3 aastaks intressimääraga 17% aastas võetud laenu summas 3 300 eurot laenuandjale

tagasimakstavaks summaks kokku 4 235,40 eurot (õigeaegselt tasutud põhivõlgnevus +

intress). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi 1.3.2017 kuni 6.2.2018 eest

põhivõlalt 2 578,12 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja oli tasunud perioodil 6.10.2014

– 12.11.2016 kõnealuse laenu katteks kokku 4 462,56 eurot. Seega ei olnud kostjal 1.3.2017

seisuga käesolevas vaidluses käsitletud laenulepingust tulenevat võlgnevust millelt viivist

arvestada. Seega on kostja täitnud kõnealuse laenulepingu katteks kohustusi suuremas

ulatuses kui üksnes põhivõlgnevus ja intress. Samuti on kostja selgitanud, et teise

laenulepingu osas on pooled sõlminud kompromissi 1 274,57 euro tasumiseks. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hagiavaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal

menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

15. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik