3-18-1213/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1213

Haldusasi

T.R.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2017 otsuse

nr K32506/2 tühistamiseks ja kohustamiseks pension

ümber arvutada

Menetlusosalised

Kaebaja – T.R.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Silvia Azojan

Menetlustoiming

Kaebetähtaja

ennistamise

taotluse

lahendamine,

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning jätta kaebaja taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-18-1213 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on T.R.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA)

14.11.2017 otsuse nr K32506/2 tühistamiseks ja kohustamiseks arvutada ümber pension.

Vaidlustatud otsusega jättis SKA menetluse pensionistaaži lisamiseks uuendamata.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise

taotluse. Kohus kahtles 07.12.2018 määruses kaebuse tähtaegsuses. Kaebajal tuli selgitada,

millal ta sai kätte SKA 14.11.2017 otsuse ning esitada tähtaja ennistamise taotlus, selgitades

ühtlasi tähtaja ületamise põhjuseid.

3. Kaebaja esitas 13.12.2018 e-kirjaga põhjendused tähtaja ületamise kohta, paludes „ringi

vaadata ja tühistada varasem tähtaeg ning ennistada kujunenud situatsioonist tulenev“ ja

„ennistada kõnealune tähtaeg“. Taotluse kohaselt esitas ta tähtaegselt vajalikud materjalid

taotluse registreerimiseks, kuid juhtus olema suvepuhkuste periood, registreerimine ning

taotluste esitamine tavakorras oli võimatu. SKA on andnud talle lootust pensioni

ümberarvutamiseks, mis tekitas temas segadust. Kaebaja tegutses Haapsalu kohtu soovitusel,

esitades taotluse Tallinna Ringkonnakohtule, kuigi hilinemisega. Kaebaja segadus on

põhjustatud pensioniametist, kuna korduvalt koliti arhiivi suunal Kärdla-Haapsalu-Pärnu-

3-18-1213

2(5)

Saaremaa-Pärnu ja anti vastukäivaid lubadusi. Materjali sai kaebaja kätte 14. kuupäeval ja

hakkas sellega toimetama pärast laekumist. Esmalt pöördus ta ümberarvestuse tegemiseks

pensioniameti Pärnu büroo poole ja siis Kärdla esinduse poole. Kuna asjad jäid seal venima,

kaebaja kannatus katkes ja ta pöördus kohtusse.

4. Vastustaja vastas taotlusele 09.01.2019, leides, et kaebaja on kaebetähtaega rikkunud.

Vaidlustatud otsus edastati kaebajale tähtkirjaga 21.11.2017. Kaebus on esitatud enam kui kuus

kuud pärast kaebetähtaega. Kaebetähtaja võib ennistada, kui esinevad olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks ette nähtud ajavahemikul. Tähtaja ennistamist õigustavad

reeglina üksnes menetlustoimingu õigeaegset sooritust takistanud objektiivsed tegurid (nt

haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa. Arusaamatuks jääb viide suvepuhkuste perioodile, kuna kaebetähtaeg lõppes

detsembris. Vaidlustatud otsuses on selgelt välja toodud, missuguse otsustuse SKA kaebaja

taotluse osas teeb. Otsuses on vaidlustamisviide ja -kord. Kaebaja oli seega teadlik avalduse

osas tehtud otsuse sisust ja vaidlustamise võimalustest. Otsuse põhjendustes on selgitatud, et

Tallinna Linnakohtu otsus, millega osaliselt rahuldati kaebaja hagi AS Eesti Merelaevandus

vastu, ei ole dokument, millega tõendatakse sotsiaalmaksu tasumist.

5. Kaebetähtaja järgimine on üks kaebuse lubatavuse eeldustest. Kaebetähtaja ületamisel

kaebust sisuliselt läbi ei vaadata. Kaebetähtaja regulatsiooniga tagatakse ühiskondlik stabiilsus:

välditakse olukorda, kus haldusaktid ei jõustu. Kaebetähtaja regulatsioon garanteerib, et vastu

võetud lahendused jäävad püsima.

6. Asja materjalidest nähtub järgmist:

-

Kaebajale määrati vanaduspension SKA 26.10.2012 otsusega nr 6.P38-2/5415-25,

millega ei arvatud pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemikke 30.09.1973–18.12.1987 ja

01.01.1991–31.12.1998. Kaebaja vaidlustas 26.10.2012 otsuse kohtus, mille kohtud jätsid

rahuldamata (haldusasi nr 3-12-2526).

-

Kaebaja esitas SKA-le 06.10.2017 avalduse pensioni ümberarvutamiseks. Kaebaja

soovis pensioniõiguslikku staaži ajavahemikul 1992–1999 tõendada tunnistajate ütlustega ning

Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/31-5927/99, millega rahuldati

osaliselt kaebaja hagi AS Eesti Merelaevandus vastu autorilepingust tuleneva leppetrahvi ja

viivise väljamõistmiseks.

-

SKA jättis 14.11.2017 otsusega nr K32506/2 menetluse uuendamata, kuna esitatud

tõenditest ei nähtunud, et kaebaja eest oleks ajavahemikul 1992–1999 tasutud sotsiaalmaksu,

mis on pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks.

-

Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.06.2018 T.R.i kaebus, millest nähtus tahe

vaidlustada SKA otsus, millega jäeti menetlus pensionistaaži lisamiseks uuendamata.

7. SKA 14.11.2017 otsus on haldusakt, millest vabanemiseks on asjakohane esitada

tühistamiskaebus. Kuna kaebaja soovib, et tema pension ümber arvutataks, on sobiv nõuda ka

vastustaja kohustamist. Need nõuded on kaebaja esitanud ja need nõuded on kohtu menetluses.

Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Haldusakt tuli teha teatavaks kättetoimetamisega. 14.11.2017 otsus

toimetati kaebajale kätte 21.11.2017 (vastustaja 09.01.2019 vastus, tl 103). Kaebetähtaeg

hakkas kulgema kättetoimetamisele järgnevast päevast. Seega tuli haldusorganile esitada vaie

või kohtule kaebus hiljemalt 21.12.2017. Selle ajaks ei olnud laekunud SKA-le vaiet ega

kohtule kaebust. Kaebus registreeriti halduskohtus alles 20.06.2018.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on pärast otsuse tegemist olnud SKA-ga kirjavahetuses

(vastustaja 16.08.2018 vastus): 08.01.2018, 28.01.2018, 01.02.2018. SKA-le ei saa ette heita,

3-18-1213

3(5)

et ta ei käsitlenud kirju vaidena, kuna vaide esitamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud.

Tegemist ei ole sarnase olukorraga, nagu on kirjeldatud Riigikohtu 04.04.2003 määruses

haldusasjas nr 3-3-1-32-03. Viidatud asjas oli Riigikohus seisukohal, et kui vaideorganile

esitatakse vaidetähtaja jooksul tahteavaldus haldusakti muutmiseks või kehtetuks

tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet isegi siis, kui seda ei ole vaidena

pealkirjastatud või viidatud haldusmenetluse seadusele (p 16). Kaebaja pöördus SKA poole

pärast vaide esitamise tähtaja lõppu, seega ei pidanud tema pöördumisi käsitama vaidena.

Vastustaja on kaebaja pöördumisi õiguspäraselt käsitanud märgukirjana ja neile vastanud.

Arvestades, et kaebetähtaeg oli 21.12.2017 ja kaebus esitati 20.06.2018, on kaebus esitatud

kaebetähtaega rikkudes.

8. Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt oli suvepuhkuste

perioodi tõttu taotluse registreerimine võimatu. Enda sõnul talitas kaebaja vastavalt Haapsalu

kohtu juhendile. Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle on antud lootust pensioni

ümberarvestamiseks, kuid seda ei ole tehtud. Vastustaja vaidleb tähtaja ennistamisele vastu,

leides, et kaebajal puudus tähtaja ületamiseks mõjuv temast sõltumatu põhjus.

9. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on

lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Isiku eelduslikult

rikutud õigus peab ka üles kaaluma õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Sellised takistused on ennekõike objektiivselt hinnatavad. Näidisloetelu isikust sõltumatutest

takistustest on sätestatud HKMS § 150 lg-s 1 – need on eelkõige lühiajalised

toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud

isiku tegevusest ja tahtest sõltumatud tegurid. Mõjuva põhjusega HKMS § 150 lg 1 tähenduses

ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Isiku teadmatusest ja kogenematusest tulenev kaebetähtaja rikkumine õigustab tähtaja

ennistamist vaid erandlikel juhtudel. Sel põhjusel on kohtupraktikas kaebetähtaeg ennistatud,

kui isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Üldjuhul

peab isik olema siiski piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja

menetlustähtajad ning mõistma nende rangust. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii

objektiivseid asjaolusid, nagu protsessiõigusliku küsimuse keerukust, kui ka subjektiivset

külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole

alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt

Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

10. Kuigi HKMS § 150 lg-s 1 sätestatud loetelu pole ammendav, ei nähtu materjalidest, et

kaebuse õigeaegset esitamist oleks takistanud mõni kaebajast sõltumatu asjaolu, nagu

loodusõnnetus, haigus või muu lühiajaline toimimispiirang. Suvepuhkuste periood seondub

ajaga alates juunist, kaebus tuli esitada 2017. a detsembris, seega ei saanud see mitte mingil

juhul takistada kaebuse õigeaegset esitamist. Samuti ei ole see objektiivne kaebajast sõltumatu

takistus, vaid seondub pigem sooviga esitada kaebus mugavalt läbi kohtumaja, mitte otse

Tallinna Halduskohtule. Tähtaja ennistamist ei õigusta ka kaebajaga seotud subjektiivsed

asjaolud, s.o kaebaja teadmatus ja kogenematus protsessitoimingutes. Vaidlustatud otsuse

esimesel lehel resolutsiooni all on olemas vaidlustamisviide koos vaidlustamise korraga. Asja

materjalidest ei nähtu mitte ühtegi dokumenti, kust nähtuks, et kaebajale oleks antud lootust, et

tema pension arvutatakse ümber. SKA on läbivalt olnud seisukohal, et menetluses pole esitatud

tõendeid, mis tõendaks kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumist ajavahemikul 1992–1998.

Kaebajale on antud võimalus esitada tõendeid sel ajavahemikul sotsiaalmaksu tasumise kohta,

kuid see ei tähenda, et talle oleks lubatud pensioni ümberarvutamist. Kaebaja väited arhiivi

3-18-1213

4(5)

kolimise kohta ei ole seotud kaebetähtaja järgimisega. Teisisõnu ei ole arhiivide kolimine

põhjus, miks kaebaja ei saanud 14.11.2017 otsuse peale esitada kaebust tähtaegselt. Kaebajat

ei saa ka protsessitoimingutes pidada täiesti kogenematuks. Kaebaja on varem enda õigusi

kaitsnud haldusasjas nr 3-12-2526. Seega ei saa teda protsessitoimingutes pidada niivõrd

kogenematuks, et lugeda seda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu

hinnangul puudub kaebajal seega mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks.

11. Kaebetähtaja ennistamist ei õigustaks ka asja olulisus kaebaja õiguste jaoks, kuna

võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed. Pension määratakse riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) alusel. RPKS § 7 lg-s 1 sätestatakse, et õigus vanaduspensionile tekib isikul,

kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud ja RPKS §-s 27 sätestatud

pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli

hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998, ja

pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. Praegu vaidlevad pooled

pensioniõigusliku staaži arvestamise üle. Pensioniõigusliku staaži hulka arvestatakse aeg, kui

tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1). Pensioniõigusliku staaži

hulka arvestatakse samuti loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates

loometegevuse algusest. Alates 01.01.1991 arvestatakse nende isikute loometegevuse aeg

staaži hulka, kui maksti sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 2).

Alates 01.01.1991 on pensioniõigusliku staaži arvestamisel seega oluline, kas isiku eest maksti

sotsiaalmaksu või mitte. Pensioniõiguslikku staaži – sotsiaalmaksu tasumist – tõendatakse

sotsiaalministri 27.12.2012 määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike

dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“

(määrus nr 59) sätestatud dokumentidega. Määrusest nähtub, et reeglina tõendatakse

pensioniõiguslikku staaži tööraamatuga. Kui tööraamatus vastavad kanded puuduvad, võib seda

teha muu määruse nr 59 § 2 lg-s 2 sätestatud dokumendiga, milles on andmed töötamise aja

kohta. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et kui pensioniõiguslikku staaži soovitakse tõendada

tsiviilõigusliku lepinguga, arvestatakse staaži hulka lepingu täitmiseks kulunud ajavahemik.

Määruse nr 59 §-s 3 sätestatakse loomeliitude ja kutseühingute tegevust tõendavate

dokumentide loetelu. Alates 01.01.1991 tõendatakse loometegevuse aega teatisega, kust nähtub

sotsiaalmaksu tasumine loomeliitude ja kutsühingute liikmete poolt või eest. Pensionistaaži

tõendamist tunnistaja ütlustega on määruse nr 59 § 28 alusel piiratud juhtudega, mil andmed

töötamise kohta pole säilinud ning mittesäilimist tõendatakse arhiiviteatise või muu pädeva

asutuse tõendiga.

Kaebaja esitas SKA-le avalduse, tõendamaks pensioniõiguslikku staaži ajavahemikul 1992–

1998 tunnistajate ütlustega ja Tallinna Linnakohtu 14.09.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/31-

5927/99, millega rahuldati tema hagi AS Eesti Merelaevandus vastu autorilepingust tuleneva

leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. SKA leidis, et menetluse uuendamise alused puuduvad.

Vaidlus puudub, et kaebaja tööraamatus puuduvad kanded ajavahemiku 1992–1998 kohta.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus oma 02.11.2018 määruses SKA-ga, et kaebaja ja AS Eesti

Merelaevandus vahel sõlmitud autorilepingu kohta tehtud kohtuotsusega ei saa sotsiaalmaksu

tasumist tõendada (p 17). Kohtuotsus ei ole töötamist tõendav dokument määruse nr 2 lg 2

tähenduses. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, et lepinguga oleks tellija kohustunud maksma

sotsiaalmaksu. Tunnistajate ütlustega saab pensioniõiguslikku staaži tõendada juhul, kui

dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta

on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse väljastatud tõend. Praegu tunnistajate ütluste

kasutamiseks alused puuduvad. Andmete puudumine ei tähenda, et need andmed oleks

hävinenud või muul viisil mittesäilinud.

3-18-1213

5(5)

Asja materjalidest nähtub, et Sotsiaalfondi arhiivimaterjalides puuduvad andmed, et kaebaja

eest oleks sotsiaalmaksu tasutud ajavahemikul, mil tal oli autorileping AS-ga Eesti

Merelaevandus. Ka Eesti Fotokunsti Ühing ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu tasunud. T.R. oli

registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks 01.06.1993–31.12.1997, 02.01.1998–29.03.2012 ja

ta tegutses tegevusloa alusel. Individuaaltöötajana tuli tal enda eest sotsiaalmaksu tasuda

Sotsiaalfondi enda määratud suuruses, kui ta soovis, et talle laieneks riiklik sotsiaalkindlustus

(Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus § 1 lg-d 2 ja 3, § 3 lg 2 – RT 1990, 9, 102). Sotsiaalfondi

materjalides sellised andmed puuduvad. Kohtule on esitatud ka MTA 22.10.2012 tõend nr 8-

8/053670 maksuvõlgade puudumise kohta. SKA on kaebajale õigesti selgitanud, et MTA-l ei

saanud enne 1999. aastat tasutud sotsiaalmaksu kohta andmeid olla. Kuni 1999. aastani haldasid

sotsiaalmaksu kohalikud pensioniametid. Maksuametile anti sotsiaalmaksu administreerimine

1999. a. Seega oli kõigi isikute saldo 01.01.1999 seisuga 0. Kaebaja soovitud ajavahemiku osas

on pensioniõigusliku staaži arvestamisel oluline sotsiaalmaksu tasumine. See nõue kehtib

ühetaoliselt kõigi pensioni taotlejate suhtes. Sellel, kas kaebaja on rahvusvaheliselt tunnustatud

loomeinimene, ei ole pensioni arvestamisel tähtsust.

12. HKMS § 124 lg-s 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaja ületamine ja

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 on HKMS

§ 152 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise aluseks. Kaebus on esitatud kaebetähtaega

rikkudes. Kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab määrusega haldusasja

menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik