Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-19-287/2 AI generated

3-19-287/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-19-287/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav H. K. (kaebaja) esitas 15.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale kuulus alates 04.07.2014 kinnistu asukohaga XXXXXXXXX tee 6, XXXXXXX küla, XXXXXXX vald, Lääne-Viru maakond, mis oli tema alaliseks elukohaks. Kaebaja peeti 18.02.2016 kinni süüteo toimepanemises kahtlustatava ja Viru Maakohus kohaldas 19.02.2016 määrusega tema suhtes tõkendina vahistamist. Viru Maakohus mõistis 22.03.2016 otsusega asjas nr 1-15-6341 kaebaja kuriteo toimepanemises süüdi ning karistas teda 4 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Kaebaja on alates vahi alla võtmisest viibinud kinnipidamisasutuses. Kaebaja kinnipidamisel ei elanud temale kuuluvas elamus teisi elanikke. Tema täisealine poeg elas omaette Rakveres. Viru Ringkonnaprokuratuur kohaldas kaebaja suhtes 22.02.2016 lisapiiranguna täielikku suhtlemiskeeldu. Kaebaja palus lisapiirangu tühistada, et suhelda pojaga elamusse jäänud vara hoidmise eesmärgil, kuid Viru Ringkonnaprokuratuur jättis tema taotluse 21.03.2016 määrusega rahuldamata. Lisapiirang tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 11.04.2016 määrusega. Selleks ajaks oli poeg asunud elama alaliselt välismaale ja tema asukoht oli kaebajale teadmata. Sõmeru Vallavalitsus teatas 13.09.2016 kaebajale, et tema poja suhtes tingimisi kohaldatud vanglakaristus oli juunis 2016 täitmisele pööratud. Vald keeldus kaebaja järelevalveta vara enda hoida võtmast. Kinnistu müüdi täitemenetluses 08.08.2018 toimunud enampakkumisel Venner OÜ-le. Viimaselt saadud teabe kohaselt olid tundmatud isikud tunginud kaebaja vahi all oleku ajal akna kaudu elamusse ja elamus olnud vara hävitanud, rikkunud või ära viinud. Vara hävitamise ja kaotsiminekuga tekitati kaebajale varalist kahju vähemalt 30 000 euro ulatuses. Kahju tekitati seeläbi, et Viru Ringkonnaprokuratuur ei täitnud

Legislator headnote

AI generated

3-19-287/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing procedural bar lack of procedural indigence apparent authority loss of procedural interest inactivity after procedural stay
AI generated
1-19-291/6
Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et I.P 10.09.2018 kella 22:00 ajal xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxxx lõi I.P CS`i rusikaga näopiirkonda.
3-18-968/2
12.02.2018 esitas riigiprokurör Eve Olesk kriminaalasjas nr 16221000133 Harju Maakohtule taotluse advokaat V.S.
1-17-8768/10
Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kalatši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3-05-717/1
V.V kaebus rahuldada 2.tunnistada õigusvastaseks Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna personalija politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektori Karl Põdra (Põder) 05.08.2005 toiming, mis seisnes kaebajalt seadusevastases vabaduse võtmises ASJAOLUD 04.04.2005 alustas Ida Politseiprefektuur kriminaalasja nr. 05740000048 menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 294 lg 2 p 2 tunnustel selles, et Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse avariigrupi vanemkonstaabel V.V, olles teadlik Sergei Sokolov`i osalusel toimunud liiklusavariist, nõudis Sergei Sokolov`ilt avariifakti kohta alustatud väärteoasja lõpetamise eest raha 2 500 krooni. V.V peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 07.04.2005. Ida- Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Anu Ammer`i poolt 07.04.2005 kriminaalasjas nr. xxxx tehtud kohtumääruse alusel V.V vahistati. Süüdistusakt V.V süüdistuses KarS § 294 lg 2 järgi koostati prokuratuuris 21.06.2005 ja saadeti 22.06.2005 Ida-Viru Maakohtusse. 13.07.2005 Ida-Viru Maakohtu kohtunik Rafkat Minzatov rahuldas V.V kautsjonitaotluse ja asendas V.V suhtes kohaldatud tõkendi (vahi all pidamine) kautsjoniga. 13.07.2005 tegi Ida-Viru Maakohtu kohtunik Rafkat Minzatov samas kriminaalasjas ka teise määruse ja vabastas V.V vahi alt. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova esitas 15.07.2005 Ida-Viru Maakohtu määrusele, millega rahuldati V.V kautsjonitaotlus, määruskaebuse, milles palus tühistada Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus, vahistada V.V ning kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-ga 411 saata määrus täitmiseks Ida-Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohtu 28.07.2005 määrusega nr. 2-1-203/05 rahuldati prokuröri määruskaebus osaliselt ja tühistati Ida-Viru Maakohtu 13.07.2005 määrus osas, millega V.V vahistamine asendati kautsjoniga ning saadeti kautsjonitaotlus uuesti läbivaatamisele Ida-Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohus ei rahuldanud Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova taotlust võtta V.V vahi alla. 05.08.2005 kutsuti V.V Ida Politseiprefektuuri, kus teenistusosakonna personalija politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põder koostas tema kohta kinnipidamisprotokolli ja paigutas ta arestimajja, kus V.V viibis kuni 16.08.2005.
1-13-3966/22
VADIM KORSTEN, isikukood 37810042220, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-287 Haldusasi H. K. kaebus Eesti Vabariigilt kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada H. K. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav H. K. (kaebaja) esitas 15.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale kuulus alates 04.07.2014 kinnistu asukohaga XXXXXXXXX tee 6, XXXXXXX küla, XXXXXXX vald, Lääne-Viru maakond, mis oli tema alaliseks elukohaks. Kaebaja peeti 18.02.2016 kinni süüteo toimepanemises kahtlustatava ja Viru Maakohus kohaldas 19.02.2016 määrusega tema suhtes tõkendina vahistamist. Viru Maakohus mõistis 22.03.2016 otsusega asjas nr 1-15-6341 kaebaja kuriteo toimepanemises süüdi ning karistas teda 4 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Kaebaja on alates vahi alla võtmisest viibinud kinnipidamisasutuses. Kaebaja kinnipidamisel ei elanud temale kuuluvas elamus teisi elanikke. Tema täisealine poeg elas omaette Rakveres. Viru Ringkonnaprokuratuur kohaldas kaebaja suhtes 22.02.2016 lisapiiranguna täielikku suhtlemiskeeldu. Kaebaja palus lisapiirangu tühistada, et suhelda pojaga elamusse jäänud vara hoidmise eesmärgil, kuid Viru Ringkonnaprokuratuur jättis tema taotluse 21.03.2016 määrusega rahuldamata. Lisapiirang tühistati Viru Ringkonnaprokuratuuri 11.04.2016 määrusega. Selleks ajaks oli poeg asunud elama alaliselt välismaale ja tema asukoht oli kaebajale teadmata. Sõmeru Vallavalitsus teatas 13.09.2016 kaebajale, et tema poja suhtes tingimisi kohaldatud vanglakaristus oli juunis 2016 täitmisele pööratud. Vald keeldus kaebaja järelevalveta vara enda hoida võtmast. Kinnistu müüdi täitemenetluses 08.08.2018 toimunud enampakkumisel Venner OÜ-le. Viimaselt saadud teabe kohaselt olid tundmatud isikud tunginud kaebaja vahi all oleku ajal akna kaudu elamusse ja elamus olnud vara hävitanud, rikkunud või ära viinud. Vara hävitamise ja kaotsiminekuga tekitati kaebajale varalist kahju vähemalt 30 000 euro ulatuses. Kahju tekitati seeläbi, et Viru Ringkonnaprokuratuur ei täitnud

3-19-287 2(2) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 p-st 5 tulenevat kohustust anda vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Järelikult vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaebus tuleb kaebajale tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1). HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul näeb sellise teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda.

3. KrMS § 8 p-st 5 nähtuvalt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Tegemist on kriminaalmenetluses menetlusosalise õiguste tagamiseks seatud kohustusega. Kui selline kohustus jäeti süüliselt täitmata ja sellega tekitati kaebajale kahju, siis on kaebajal õigus nõuda SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebuste lahendamine kuulub maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse (vt SKHS § 17-21). See, et kaebaja võib olla kaebetähtaega ületanud, ei anna talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Halduskohus oleks pädev lahendama kohtu vastu RVastS-i alusel esitatud kahju hüvitamise nõudeid (SKHS § 7 lg 3). Praeguses asjas peab kaebaja talle kahju tekitanuks aga Viru Ringkonnaprokuratuuri. Prokuratuuri peale saab kahju hüvitamise kaebuse esitada SKHS-i, mitte RVastS-i alusel, ja maakohtusse, mitte halduskohtusse. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.

4. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/