2-17-9580/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-9580

Tsiviilasi

Alvar Oona ja Frienter OÜ hagi Edumees OÜ vastu

kohustuse täitmise, endise olukorra taastamise, rikkumiste

lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. augusti 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alvar Oona ja Frienter OÜ apellatsioonkaebus

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

1. Alvar Oona (isikukood XXX)

2. Frienter OÜ (registrikood 12092177)

Hagejate esindaja vandeadvokaat Chirag Mody

Vastustajad (kostjad):

1. Edumees

OÜ

(registrikood

11541741),

esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

2. Hellopoint OÜ (registrikood 12742646)

3. Uuekandi OÜ (registrikood 14327288)

Kostjate II ja III seaduslik esindaja juhatuse liige Erkki Purret

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 28. augusti 2018. a

otsuse resolutsioonis märgitud menetluskulude jaotus,

täiendades selles osas kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta Alvar Oona ja Frienter OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

võrdsetes osades Alvar Oona ja Frienter OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Edumees OÜ-le hüvitatavate

menetluskulude

suurus

ringkonnakohtus

summas

110 eurot.

5. Mõista välja Alvar Oona’lt 55 eurot Edumees OÜ kasuks

apellatsiooniastme menetluskulude katteks.

6. Mõista välja Frienter OÜ-lt 55 eurot Edumees OÜ

kasuks apellatsiooniastme menetluskulude katteks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Alvar Oona (hageja I) ja Frienter OÜ (hageja II) esitasid 20.06.2017 Tartu Maakohtule

hagiavalduse Edumees OÜ (kostja I) vastu kohustuste täitmiseks, endise olukorra taastamiseks,

rikkumiste lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja I

kanda.

2. Kostja I palus jätta hagiavaldused rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

3. 13.06.2018 määrusega kaasas kohus menetlusse kostjatena Hellopoint OÜ (kostja II) ja

Uuekandi OÜ (kostja III), kellelt hageja nõuab neile kuuluvates korterites aastaringselt vähemalt

16,5 kraadise temperatuuri tagamist.

4. Kostjad II ja III palusid jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hagejate kanda.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt.

Maakohus kohustas kostjat I kinnistul asukohaga XX, Tartu:

2.1.taastama kinnistul asunud abihoone vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale asendiskeemile nii, et

abihoones on kolm üksteisest eraldatud kuuriboksi, mille igaühe laius on 2 m, sügavus 3.6 m

ja kõrgus 2.2 m. Iga kuuriboksi hoovipoolsel küljel asub 80 cm laiune ja vähemalt 2 m kõrgune

uks, mis on tabalukuga lukustatav. Taastatav abihoone on puitmaterjalist ja selle katus

eterniidist või bituumenkattest, kaldega abihoone tagumisele poolele. Kolmest rajatavast

kuuriboksist jääb asendiskeemil märgitud kuuriboks 1 hageja I ja kuuriboks 2 hageja II

ainukasutusse ning kuuriboks 3 kaasomanike ühiskasutusse;

2.2.taastama p-s 2.1 nimetatud abihoone hiljemalt kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest;

2.3.rajama kinnistul asunud abihoone asemele naaberkinnistu piirile piirdeaed. Piirdeaed tuleb

rajada vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale asendiskeemile puitmaterjalist ja lammutatud

abihoone vundamendi tagumise serva piirile 7.2 m pikkuses ja 2.2 m kõrgusega, aed peab

olema püsivalt maaga ühendatud ja läbipaistmatu;

2.4.rajama p-s 2.3. nimetatud piirdeaed hiljemalt kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohus määras, et juhul kui kostja I ei taasta p-s 2.1. nimetatud abihoonet p-s 2.2 nimetatud

tähtaja jooksul, mõista kostjalt I kahjuhüvitisena hageja I kasuks 5897,65 eurot ja hageja II kasuks

4021,13 eurot. Lisaks määras kohus, et juhul kui kostja I ei raja p-s 2.3 nimetatud piirdeaeda p-s

2.4 nimetatud tähtaja jooksul, mõista kostjalt I kahjuhüvitisena välja hageja I kasuks 348,80 eurot

ja hageja II kasuks 2327,82 eurot.

Maakohus kohustas kostjat I tagama aastaringselt minimaalselt 16,5-kraadine temperatuur

korteriomandite eluruumides asukohaga XX, XX, XX ja XX, Tartu. Maakohus kohustas kostjat II

tagama aastaringselt minimaalselt 16,5-kraadine temperatuur korteriomandi eluruumides

asukohaga XX, Tartu ning kostjat III tagama sama temperatuur aastaringselt eluruumis asukohaga

XX. Kohus mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja 295,68 eurot (sh käibemaks) ja hageja II kasuks välja

201,60 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks.

Kohus jättis rahuldamata hagejate nõuded muruplatsi taastamise, sellega seotud kahju hüvitamise

nõude ja hoovi ladustatud esemete eemaldamise osas. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja

nõude kohtueelsete õigusabikulude osas summas 238 eurot.

Maakohus võttis vastu hagejate hagist loobumise nõudes kohustada kostjat I esitama 29.05.2017

hagejale II esitatud kommunaalarvete aluseks olevad algdokumendid ja arvutuskäik, kuidas on

jõutud arvel esitatud summadeni.

Maakohus jättis rahuldamata hagejate 12.04.2018 ekspertiisitaotluse ehitise sise- ja välisseinte

materjali ja paksuse kindlakstegemiseks.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4). Kohus asus

seisukohale, et arvestades hagi osalist rahuldamist ning poolte suhteid ja vaidluse olemust on

põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude poolte endi

kanda jätmisel jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad

tühistada Tartu Maakohtu 28.08.2018 otsus menetluskulude jaotamise osas ja teha uus otsus,

millega jätta 70% kõikidest menetluskuludest kostjate kanda. Vajadusel paluvad apellandid saata

asi vaidlustatud ulatuses tagasi maakohtusse. Ringkonnakohtu astmes kantud menetluskulud

paluvad hagejad jätta kostjate kanda.

Hagejatele ja kostjatele kuuluvad XXX aadressil asuvas korterelamus korterid. Hagejatele

kuuluvad korteriomandid 1 ja 4. Kostjale I kuulusid korteriomandid 2, 3, 5, 6, 7 ja 8. Kostja I

võõrandas kohtumenetluse ajal korteriomandi nr 2 kostjale II ja korteriomandi nr 3 kostjale III.

Hagejad esitasid kostja I vastu kaheksa nõuet, mille kohus rahuldas osaliselt. Hagejate nõuete

rahuldamise ulatus on kokkuvõtlikult järgmine:

Nõue

Maakohus

Rahuldatud ulatuses

1. Abihoone taastamise nõue

Rahuldatud

100%

2. Muruplatsi taastamise nõue

Rahuldamata

0%

3. Aia rajamise nõue

Rahuldatud

100%

4. Alternatiivne kahju

hüvitamise

(abihoone, muruplats, aed)

Osaliselt rahuldatud

95%

5. Ladustatud esemete aiast eemaldamise

nõue

Rahuldamata, kuigi kostja I

menetluse ajal nõude osaliselt

0%

6. Korterite kütmise nõue

Rahuldatud

100%

7. Kommunaalarvete aluseks

olevate algdokumentide esitamise nõue

Kostja I täitis menetluse ajal

100%

8. Kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamise nõue

Osaliselt rahuldatud

65%

Kokku

70%

Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna jättis kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata

olulised asjaolud ja kaalutlusotsuse põhjendamata.

Hageja on esitanud käesolevas menetluses nii hagi kui hagita asja nõudeid. Nii on näiteks

korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad, kuid kahju hüvitamise nõue haginõue. Nii

hagiasjades kui ka mitme osalisega hagita asjades tuleks jätta menetluskulud nõuete osalise

rahuldamise korral proportsionaalselt poolte kanda nõuete rahuldamise ulatusega.

Maakohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel hageja nõuete rahuldamise ulatust ega

põhjendanud enda otsust. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnormi, kuna ei arvestanud

menetluskulude jaotamisel nõuete rahuldamise ulatust ja jättis otsuse selles osas põhjendamata.

Hagejate hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et kostjad II ja III kaasati kostja I asemel korterite

kütmise nõude osas menetlusse alles 13.06.2018, mistõttu tuleks seda kostjatelt menetluskulude

väljamõistmisel TsMS § 166 alusel arvestada. Viimane sätestab, et poole asendamisel vaidlusaluse

eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool

solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab

kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane. Hagejate hinnangul

peaks 70%-st menetluskuludest jääma kostja I kanda 80%, kostja II kanda 10% ja kostja III kanda

10%.

7. Kostja I (vastustaja I) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I

jätta hagejate kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaldab nii hagi kui hagita asja nõuete puhul jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel on maakohtul ulatuslik

diskretsiooniõigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik annab kohtule võimaluse valida erinevate

menetluskulude jaotamise viiside vahel. Seda ka siis, kui esitatud nõuded rahuldatakse osaliselt.

Kohus on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Kohus on menetluskulude jaotamise

otsustamisel võtnud arvesse mitmeid erinevaid aspekte ning jõudnud järeldusele, et käesoleval

juhul on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Isegi siis, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas

õiguspärane, pole põhjendatud jätta 70 % hagejate menetluskuludest kostjate kanda. Käesoleval

juhul tuleb arvestada sellega, et enamik apellantide nõuetest olid oma sisult nõuded, mida oleks

saanud läbi vaadata ja lahendada hagita menetluses. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul puudub

hagita menetluses vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise

korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt

teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-

16).

Lisaks osundatule tuleks menetluskulude jaotuse puhul arvestada sellega, et mitmetes küsimustes

leppisid menetlusosalised sisuliselt kokku ning sellega, et osa hagejate menetluskuludest on seotud

nõuete täpsustamisega tulenevalt sellest, et hagejate nõuded polnud piisavalt selged.

8. Kostjad II ja III (vastustajad II ja III) apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks

ega

otsuses

toodud

lõppjärelduste

ning

resolutsiooni

muutmiseks.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi.

Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust käesoleval juhul üksnes menetluskulude jaotamist puudutavas osas. Maakohus leidis,

et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lõike 1

järgi menetlusosaliste endi kanda.

10. Maakohus on menetluskulude jaotuse viisi valikut põhjendanud küll üksnes lühidalt, kuid see

ei ole toonud kaasa sisuliselt väära kohtulahendi tegemist.

Kohtul on hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kolm võimalust

menetluskulude jaotamiseks: (1) jaotada menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades; (2) jaotada

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või (3) jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

Valiku tegemisel eelnimetatud kolme alternatiivi vahel tuleb kohtul teostada kaalutlusõigust,

lähtudes eeskätt menetlusega taotletud eesmärkide saavutamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole praegusel juhul alust heita maakohtule ette diskretsiooni piiride ületamist või muul viisil

diskretsiooniõiguse ebakohast teostamist.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et apellandi poolt taotletud menetluskulude jaotamise

viis (jaotada kulud võrdeliselt hagi/nõuete rahuldamise ulatusega) ei ole TsMS § 163 lõikes 1

sõnastatud esmase ehk n-ö peamise alternatiivina. Lõike 1 sõnastusest tuleneb, et pigem peaks

hagi osalise rahuldamise korral olema kohtu esimene valik jätta menetluskulud poolte kanda

võrdses ulatuses, mis täiendavat põhjendamist ei vaja (sellisel seisukohal ka Volens, U. ja

Maksing, M., teoses: Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2017. TsMS § 163 kommentaar 3.3.2).

11. Praegusel juhul osales menetluses kaks hagejat (kellel oli ühine vandeadvokaadist esindaja)

ning algselt üks kostja (kellel olid vandeadvokaadist esindaja), alates 13.06.2018 lisandusid

menetlusse veel kaks kostjat, kes menetluse kestel omandasid kumbki ühe varem kostjale I

kuulunud korteri.

TsMS § 163 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt tuleks menetluskulud jaotada vastavalt

menetlusosaliste arvule. Seega tuleks igal menetlusosalisel kanda menetluskulud 1/5 ehk 20 %

ulatuses, sh nii omaenda kuludest kui ka vastaspoole kuludest.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks aga TsMS § 163 lg 1 esimese alternatiivi kohaldamine praegusel

juhul ülemäära keerukas ja ebaülevaatlik. Esmalt tuleks arvestada, et kostjad II ja III astusid

menetlusse alles selle lõppfaasis, s.o sisuliselt 2 kuud enne maakohtu otsuse tegemist. Seega ei ole

nad osalenud menetluses kostjaga I sarnases ulatuses. Teisalt aga väärib ringkonnakohtu arvates

märkimist, et nii hagejad I ja II kui ja kostjad I, II ja III on omavahel seotud isikud. Hageja I on

hageja II juhatuse liige. Kõigil kolmel kostjal on üks ja sama juhatuse liige. Samuti nähtub asja

materjalidest, et ehkki kummalgi poolel osales vandeadvokaadist esindaja, on kohtule esitatud

nimekirjade kohaselt menetluskulusid kantud oluliselt erinevas ulatuses. Kui maakohtule

25.06.2018 esitatud esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandsid hagejad menetluskulusid

kokku summas 13 053,40 eurot, siis kostjad maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 esimese alternatiivi kohaldamine ei annaks

sellises olukorras ettenähtavat, õiglast ega mõistlikku tulemust.

12. TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi kohaselt võib kohus jaotada hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Nimetatud alternatiivi kohaldamine annab läbipaistvaid tulemusi eelkõige rahaliste nõuete puhul,

ehkki seda on kahtlemata võimalik rakendada ka mitterahaliste nõuete puhul. Küll aga on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu apellatsioonkaebuses toodud arvestus, mille kohaselt on

erinevaid nõudeid arvestades hagi rahuldatud tervikuna 70 % ulatuses. Nõustuda ei saa sellega,

nagu oleksid kõik esitatud nõuded võrdse kaaluga, lähtuda tuleb ka nõuete olemusest ja nende

omavahelistest seostest. Apellandi esitatud arvestus on seevastu pelgalt mehaaniline.

Hagejad esitasid menetluses kokku 8 nõuet, millest osa olid suunatud kinnistul varasema olukorra

taastamisele (taastada abihoone, taastada muruplats, rajada piirdeaed, eemaldada aiast sinna

ladustatud esemed) ning teiseks kostjate kohustamisele kütta neile kuuluvaid kortereid, tagades

korterites aastaringselt vähemalt 16,5-kraadine sisetemperatuur. Peamine osa hagejate nõuetest oli

suunatud kostja I vastu, kostjaid II ja III puudutas üksnes nende kohustamine kütma vajalikul

määral neile kuuluvaid kortereid (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 6 ja 7).

13. Kohus rahuldas hagejate nõuded kohustamaks kostjat I taastama kinnistul asunud abihoone ja

rajama piirdeaed, samuti kohustamaks kõiki kostjaid tagama enda korterites piisav kütmine.

Maakohus rahuldas alternatiivselt hagejate nõuded rahalise hüvitise väljamõistmiseks

(kohtuotsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4) juhuks, kui kostja I ei täida tähtaegselt (6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest) abihoone taastamise ja piirdeaia rajamise kohustusi. Ringkonnakohus

on seisukohal, et niisugusel kujul hüvitise tingimuslikku väljamõistmist ei ole alust pidada

iseseisvaks rahalise nõude lahendamiseks maakohtu poolt. Tegemist on õiguskaitseabinõuga

hagejatele juhuks, kui kostja I jätab talle kohtuotsusega pandud kohustused täitmata.

Rahalise nõudena rahuldas kohus hagejate nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

Kohus pidas nõudeid põhjendatuks summas 295,68 eurot hagejale I ja 201,60 eurot hagejale II, s.o

65 % ulatuses hagejate poolt nõutust.

Dokumentide (kommunaalarvete ja neid puudutavate selgituste) esitamise nõudest hagejad

loobusid, kuna kostja I täitis nõude menetluse kestel.

Kohus jättis aga rahuldamata hageja nõuded muruplatsi taastamiseks ja hoovi ladustatud esemete

eemaldamiseks leides, et nõuded ei ole põhjendatud; ei leidnud kinnitust, et hagejatel oleks olnud

selles osas kaitsmist vääriv huvi ja et kostja I oleks oma kohustusi kaasomanike suhtes rikkunud.

14. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et iseenesest on esitatud mitterahalised nõuded sellised,

mida oleks saanud läbi vaadata hagita menetluses, lähtudes mh asjaõigusseaduse (AÕS) § 72

lõikes 5 sätestatust. Sisuliselt oli tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega. Ehkki maakohtu

otsuse tegemise aja seisuga olid menetlusosalisteks 5 korteriomanikku, siis on asja materjalidest

nähtuvalt XX kinnistu ja korterelamu tegelikult kahe füüsilise isiku kontrolli all, kellel on kinnistu

ja elamuga seoses peamiselt majanduslikku laadi huvid. Nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse

kestel on peetud läbirääkimisi hagejatele kuuluvate korterite võõrandamiseks kostjale I, kuid

üksmeelele ei ole jõutud korterite maksumuse osas. Kostjate hinnangul kuulub elamu

lammutamisele ega vääri säilitamist.

Kirjeldatud olukorras ei olnud maakohtul kohustust eelistada TsMS § 163 lg 1 teist alternatiivi

kolmandale alternatiivile. Nii esimese kui teise alternatiivi kohaldamine oleks omakorda seotud

mitmesuguste kaalutlusotsuste tegemisega, mis ei oleks tõenäoliselt viinud ettenähtavatele

tulemustele. Mh oleks tulnud arvestada nii menetluses osalejate arvu ja nende menetluses

osalemise ulatust, samuti iga menetlusosalise huvi asja lahendi vastu ning menetlusosaliste

omavahelisi seoseid; nõuete põhjendatust ja nende omavahelisi seoseid jm.

15. Kokkuvõtvalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud otsustust jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel menetlusosaliste endi kanda. Kohus

on viidanud, et arvestab menetluskulude jaotuse viisi valikul nii hagi rahuldamise ulatust (osaline

rahuldamine), pooltevahelisi suhteid kui ka vaidluse olemust. Hagi rahuldamata jätmise osa ei

olnud üksnes marginaalne ning sellisel juhul on menetluskulude poolte endi kanda jätmine

kohtupraktikas tavapärane (vt ka Volens, U. ja Maksing, M., teoses: Kõve, V. jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017. TsMS § 163

kommentaar 3.3.4.1 ning 3.3.4.3.).

Ehkki menetluskulude jätmisel menetlusosaliste endi kanda ei hinda kohus menetluskulude

vajalikkust ega põhjendatust, märgib ringkonnakohus siiski, et hagejate poolt maakohtus kantud

õigusabikulud summas 10 737 eurot (õigusabi osutamise maht ligi 80 tundi keskmise tunnihinnaga

137,58 eurot) on märkimisväärselt üle paisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist

keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga, vaid pigem tavapärase kaasomanike vahelise

vaidlusega. Tsiviilasja materjalide hulgas on hulgaliselt eeskätt hagejate esitatud äärmiselt pikki

(reeglina üle 20 lk) menetlusdokumente erinevates versioonides, sh mustanditena ja parandatud

kujul, mis suures ulatuses kordavad varasemaid seisukohti. Ringkonnakohus leiab, et õigusabile

kulunud aeg ei ole kooskõlas asja keerukuse, mahukuse ega olemusega.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja I (Edumees OÜ)

kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 110 eurot. Tegemist on kulutusega

õigusabile. Vastustaja lepinguline esindaja osutas Edumees OÜ-le õigusabi ühe töötunni ulatuses

ning aeg kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist mõistliku ja põhjendatud menetluskuluga ning vastustaja taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.

TsMS § 165 lõike 1 alusel (koostoimes TsMS § 639 lõikega 1) mõistab ringkonnakohus

vastustaja I menetluskulud välja kummaltki apellandilt võrdses summas, s.o kummaltki 55 eurot.

Vastavalt taotletule määrab ringkonnakohus ühtlasi, et apellandil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/